Salme põhikooli õppekava

 III kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

BIOLOOGIA

Aine õppeeesmärgid

Bioloogia kujundab õpilastel tervikarusaama eluslooduse põhilistest objektidest ja protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest. Sellega omandatakse elukeskkonnaga seotud probleemide lahendamise oskus ning suurendatakse õpilaste sotsiaalset toimetulekut. Ühtlasi omandatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, väärtustatakse looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.

Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;

2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;

3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;

4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele;

5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;

6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;

8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;

9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

                                   

Üldpädevused:

• Väärtuspädevus. Bioloogiaga kujundatakse positiivne hoiak erinevate organismide ja keskkonna ning laiemalt bioloogilise mitmekesisuse suhtes. Seejuures tuleb mõista, et ehkki ka kõige lihtsamate bakterite, seente või taimede kasutamine ei ole üldiselt väär, ei ole õigustatud nende mõtlematu hävitamine. Väärtustatakse teadmiste ja oskuste omandamist enesejuhitud õpiprotsessi kaudu, rakendades seejuures uurimuslikku lähenemist ja probleemide lahendamist. Kujundatakse tervislikke eluviise. Väärtuspädevust kujundatakse üldiselt samal tasemel 7.–9. klassini, ent kui 7. ja 8. klassis on põhitähelepanu inimesest eemal, siis 9. klassis asetub rõhk inimeste eripärade ja tervislike eluviiside väärtustamisele.

Sotsiaalne pädevus. Bioloogias õpitakse tundma ühiskonnas kehtivaid norme seoses eluslooduse kaitse ning kasutamisega. Reeglitega tutvutakse valdavalt rühmatöödes ja rollimängudes, kus mitmesugustes situatsioonides õpitakse omavahel koostööd tegema ning leidma lahendusi looduskeskkonda ja erinevaid organisme ohustavatele probleemidele nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Keskkonnakaitse ja inimese tervisega seonduvate teemade käsitlemisel on võimalik rakendada väitlusi, milles lahendatakse keerukaid dilemmaprobleeme, võttes arvesse lisaks teaduslikele ka seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid aspekte. Sotsiaalset pädevust arendatakse nii 7. kui ka 8. klassis erinevate organismide tähtsust ja nende kasutamise reegleid käsitledes ning ühisõppevorme rakendades.

Enesemääratluspädevus. Bioloogias õpitakse tundma inimese normaalset ehitust ja talitlust ning tavalisemaid kõrvalekaldeid koos nende põhjuste ja vältimise võimalustega. Seeläbi omandavad õpilased oskused iseennast mõista ja hinnata ning ka tervislikke eluviise järgida. Enesemääratluspädevuse arendamisele on suunatud enamik 9. klassi bioloogiateemadest.

Õpipädevus. Kui üldine õpipädevus on kujundatud juba 1.–6. klassis, siis 7.–9. klassi bioloogias viiakse rõhuasetus enesejuhitud õpioskuste kujundamisele nii probleemide lahendamisel kui ka uurimusliku õppe rakendamisel reaalsetes ja arvutipõhistes õpikeskkondades. Seejuures arendatakse õpilaste oskusi uute teadmiste omandamiseks, hüpoteeside kontrollimiseks ning probleemide lahendamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks, läbiviimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Erinevaid ülesandeid lahendades õpitakse ka õppimiseks vajalikku taustinfot leidma ning kriitiliselt hindama. 9. klassi lõpetajad peaksid suutma iseseisvalt õppida ning oma teadmisi ja oskusi hinnata, et seeläbi edasisi õpinguid planeerida. Õpipädevust kujundatakse võrdsel määral 7.–9. klassini.

Suhtluspädevus. Suhtluspädevust arendatakse bioloogias, tõstes senisest palju tähtsamale kohale õpilaste analüüsi- ja tõlgendamisoskused ning õpitava erineval viisil väljendamise. Sellega seoses õpitakse korrektselt kasutama bioloogilisi termineid ja teaduskeelele omast stiili. Uurimuslike ülesannete ja probleemide lahendamise tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel hindavad keelekasutuse korrektsust nii õpetaja kui ka kaasõpilased. Suhtluspädevuse arendamisele pööratakse samaväärset tähelepanu 7.–9. klassini.

Matemaatikapädevus. Matemaatikapädevust kujundatakse eelkõige uurimusliku õppega, kus on tähtis koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel, aga ka tulemuste esitamisel tabelite ja joonistena ning eri vormides esitatud info ülekandmisel ühest vormist teise. Samas on matemaatilise info analüüs ja esitamine kõigi bioloogias käsitletavate teemade juures olulisel kohal. Lisaks sellele õpitakse mitmesuguste ülesannete lahendamisel (näiteks biomassi arvutamisel või geneetikaülesannete lahendamisel) kasutama sümboleid. 7. klassis pööratakse matemaatikapädevuse arendamisel põhirõhk arvandmete analüüsile, kuid 8. ja 9. klassis planeeritakse märksa rohkem aega ka tulemuste esitamisele matemaatilisi võimalusi rakendades.

Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevust kujundatakse probleemide sõnastamise ja nende lahendamiseks sobilike strateegiate väljatöötamisega. Seejuures tutvutakse ka mitmesuguste elukutsete ja tehnoloogiliste võimalustega bioloogiliste ressursside rakendamiseks nii teaduslikel kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Uurimuslik õpe on iseenesest suunatud sellele, et õpilased õpiksid probleemide esinemise korral püstitama eesmärke nende lahendamiseks, leidma iseseisvalt lahendusi ning reageerima paindlikult ideede teostamisel ilmnenud piirangutele ja võimalustele. Ettevõtlikkuspädevus leiab võrdselt arendamist 7.–9. klassini.

Digipädevus. Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas.  Leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid,  suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna  ohtudest ning osata  kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Hindamine:                                                                                       

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavaga taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Bioloogia õpitulemusi hinnates on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist bioloogia kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste rakendamist eeldavad ülesanded. Uurimuslikke oskusi võib hinnata nii terviklike uurimuslike tööde käigus kui ka üksikuid oskusi eraldi arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimuslikud oskused on probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse hoolika ja organiseeritud tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide koostamise ning analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskused.

9. klassi lõpetaja:                 

1) tunneb huvi keskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna vastu ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

2) vaatleb, analüüsib ning selgitab keskkonna objekte ja protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb üldistavaid järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi;

3) oskab märgata ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku meetodit, ning esitada saadud järeldusi kirjalikult ja suuliselt;

4) oskab teha igapäevaelulisi looduskeskkonnaga seotud pädevaid otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, majanduslikke, eetilis-moraalseid seisukohti ja õigusakte ning prognoosida otsuste mõju;

5) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogialase info hankimiseks erinevaid, sh elektroonilisi allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt neis sisalduva info õigsust ning rakendab seda probleeme lahendades;

6) on omandanud süsteemse ülevaate looduskeskkonnas toimuvatest peamistest protsessidest ning mõistab loodusteaduste arengut kui protsessi, mis loob uusi teadmisi ja annab selgitusi ümbritseva kohta ning millel on praktilisi väljundeid;

7) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja erisusi, on omandanud ülevaate valdkonna elukutsetest ning rakendab loodusainetes saadud teadmisi ja oskusi elukutsevalikus;

8) väärtustab keskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat eluviisi ning järgib tervislikke eluviise.


7. KLASS

1. Bioloogia uurimisvaldkond

Õppesisu

Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused.

Põhimõisted

bioloogia, organism, vaatlus, eksperiment

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine mikroskoobiga.

2. Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:                                    

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine                                   

Bioloogiaga seotud elukutsete (botaanik, zooloog, arst, veterinaar, agronoom jne tutvustamine (elukutseks vajalikud isikuomadused, õppimis- ja töövõimalused Eestis)                                   

Teadlase elukutse tutvustamine läbi loodusteadusliku meetodi.

Teabekeskkond

Info kogumine ja kasutamine; infoallikate kasutusvõimaluste analüüs.

L: Tervis ja ohutus

Katsete tegemisel ohutusreegleid

A:                                    

Loodusõpetus: keemia ja füüsikaga seotud elukutsed biofüüsik, biokeemik, arst, veterinaar.                                   

loodusteaduslik meetod, katsete planeerimise põhimõtted, näidiskatse ainete lahustuvuse sõltuvus temperatuurist.                           

loodusteadusliku meetodi kasutamine, katse ja vaatlus.

Keeleõpetus: võrdlusoskuse kujundamine, üldistuse sõnastamine.                                   

tööjuhisega töötades teksti mõistmine, jooniste ja skeemide analüüs ja hinnangu andmine, vastuste vormistamine

Ajalugu: teaduse areng                                   

Matemaatika: rühmitamine ühiste tunnuste alusel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga;

2) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;

3) võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid;

4) jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks;

5) seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega;

6) teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi;

7) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.

Kasutatavad meetodid

süstematiseerimine, võrdlemine, praktiline töö- mikroskoobi kasutamine, preparaatide valmistamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

K. Relve, A. Kirk jt. „Bioloogia 7. Klassile“ kirjastus „Avita“

K. Relve, jt. „Bioloogia töövihik 7. Klassile“ kirjastus „Avita“                        

                                   

Esitlus koolielu koduleheküljel: uurimismeetodid_7.pptx (autor Leelo Lusik)                  

                                   

mikroskoobid, alus- ja katteklaasid, pipetid, prepareerimisnõelad, filterpaber.                                   

püsipreparaadid või märgpreparaadid algloomadest ja bakteritest ning jaotusmaterjal (seened, taimed ja loomad).Võimaluse puudumisel fotod

esitlus eluavaldused (autor Helina Reino)http://www.slideshare.net/helina20/eluavaldused-presentation

2. Selgroogsete loomade tunnused

Õppesisu

Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.

Põhimõisted

selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses.

Lõiming
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

                                   

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Näidete toomine elukutsetest, kus kuulmine on väga tähtis.

                                   

Kodaniku algatus ja ettevõtlikus

Rollimängu kaudu ühiskonna erinevate sektorite tähtsus otsustusprotsessis)

                                   

Tervis ja ohutus

Tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamine seoses mürgiste madudeg

                                   

Keskkond ja jätkusuutlik areng

Loodusest kui terviksüsteemist arusaamise kujundamine

(kõikidel selgroogsetel loomadele ühised tunnused), positiivse hoiaku kujundamine kõige elava ja ümbritseva suhtes                                   

Looduskeskkonna haprusest arusaama kujundamine.

Õpitulemus

Õpilane:

2) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;

3) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;

4) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;

5) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;

6) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Kasutatavad meetodid

uurimuslik töö, võrdlustabeli koostamine,

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

K. Relve, A. Kirk jt. „Bioloogia 7. Klassile“ kirjastus „Avita“

K. Relve, jt. „Bioloogia töövihik 7. Klassile“ kirjastus „Avita“

                                   

1) koolielu kodulehel esitlus „meeled_7.pptx“(autor Leelo Lusik).

                                   

„Eesti selgroogsed“, http://bio.edu.ee/loomad.;

2) koolielu kodulehel esitlus „kalad_7.pptx“(autor Leelo Lusik).

3. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus

Õppesisu

Aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid. Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel. Toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg.

Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: lõpused vees ja kopsud õhkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripära lindudel, naha kaudu hingamine.

Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri muutused. Selgroogsete loomade eri rühmade südame ja vereringe võrdlus ning ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid.

Põhimõisted

ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, süda, suur vereringe, väike vereringe, lõpus, kops, õhukott, magu, soolestik, kloaak, püsisoojane, kõigusoojane, loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, lepiskala, röövkala, röövloom, saakloom

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Valikuliselt uurimuslik töö arvutikeskkonnas toidu või hapniku mõjust organismide elutegevusele.

Lõiming
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

                                   

Elukestev õpeomandatud teadmiste ja oskuste kasutamine skeemide, jooniste, piltide iseloomustamisel, protsesside seostamine konkreetse elundiga

                                   

karjääri planeerimine

Paleontoloogi elukutsega tutvumine.

Tervis ja ohutus

Tervisliku toitumise väärtustamine.

                                   

A: Inimeseõpetus:

tervislik toitumine, tasakaalustatud segatoit.

Keeleõpetus:

võrdlemine ja üldistamine, sõnavara täiendamine

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;

2) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;

3) selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;

4) võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas;

5) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;

6) analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;

7) võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;

8) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.

Kasutatavad meetodid

uurimuslik töö arvutikeskkonnas,, tabeli koostamine

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

K. Relve, A. Kirk jt. „Bioloogia 7. Klassile“ kirjastus „Avita“

K. Relve, jt. „Bioloogia töövihik 7. Klassile“ kirjastus „Avita“

4. Selgroogsete loomade paljunemine ja areng

Õppesisu

Selgroogsete loomade paljunemist mõjutavad tegurid. Kehasisese viljastumise võrdlus kehavälisega. Erinevate selgroogsete loomade kehasisese ja kehavälise lootelise arengu võrdlus. Sünnitus ja lootejärgne areng. Moondega ja otsese arengu võrdlus. Järglaste eest hoolitsemine (toitmine, kaitsmine, õpetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel ning hoolitsemisvajaduse seos paljunemise ja arengu eripäraga.

Põhimõisted

lahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, seemnerakk, viljastumine, kehasisene viljastumine, kehaväline viljastumine, haudumine, otsene areng, moondega areng

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

-

Lõiming
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

                                    

Keskkond ja jätkusuutlik areng: käitumine looduses                                   

Väärtused ja kõlblus: Oskus käituda mahajäetud metsloomapojaga

                          

Loodusõpetus: Loomade paljunemine ja järglaste eest hoolitsemine

Matemaatika:Graafiku lugemine ja järelduste tegemine graafiku alusel.

Keeleõpetus: arvamuse avaldamine, võrdlemine ja üldistamine                                   

suulise eneseväljendusoskuse arendamine. Jooniste ja piltide kirjeldamine,

Inimeseõpetus: inimese areng ja paljunemine, soo jätkamine

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid;

2) toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;

3) hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid;

4) võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

Kasutatavad meetodid

Venni diagramm, tabeli koostamine, hinnangute andmine

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppematerjal, vahendid

K. Relve, A. Kirk jt. „Bioloogia 7. Klassile“ kirjastus „Avita“

K. Relve, jt. „Bioloogia töövihik 7. Klassile“ kirjastus „Avita“

8. KLASS

1. Taimede tunnused ja eluprotsessid.

Õppesisu

Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused.

Põhimõisted

rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kromoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Taimede mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses.

2. Fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: botaaniku ja agronoomi elukutsete kirjeldus,proviisori ja farmatseudi elukutsete tutvustus  Keskkond ja jätkusuutlik areng: kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, vetikate, taimede tähtsus looduses, looduslik tasakaal

Tervis ja ohutus: tervist väärtustavate hoiakute kujundamine ja tervisliku käitumise oskuste arendamine, ravimtaimede kasutamine Õpipädevus: õpioskuste kujundamine ja enesehindamine. Tehnoloogia ja innovatsioon: IKT rakendamisel põhinevad meetodid ja töövõtted, interaktiivse mudeli kasutamine loodusnähtuste mõistmiseks)Digipädevus. IKT rakendamisel põhinevad meetodid ja töövõtted, , kaasaegsete andmekogumise vahendite kasutamine,

Õpitulemus

Õpilane

1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut;

2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele;

4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel;

5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes;

6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõppproduktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;

7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;

8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult.

Kasutatavad meetodid

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

 Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile

bio.edu.ee/taimed

Seinatabelid, Näitmaterjal, mikroskoobid, luubid, laboritöövahendid, jaotusmaterjal, erinevad teatmeteosed ja infoallikad (neti võimalus) , taimemäärajad, ravimtaimede raamatud jne.

2. Seente tunnused ja eluprotsessid

Õppesisu

Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine.

Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses.

Põhimõisted

ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Seente välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

2. Seente ehituse uurimine mikroskoobiga.

3. Uurimuslik töö hallitus- või pärmseente arengut mõjutavate tegurite leidmiseks.

4. Praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse hindamiseks samblike leviku alusel.


Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: uurimuslik õpe – katse planeerimine, uurimustulemuste vormistamine ja järelduste tegemine, loodusteadusliku protsessi modelleerimine ,tutvumine mükoloogi elukutsega ja töötingimustega

tehnoloogia ja innovatsioon:IKT rakendamisel põhinevad meetodid ja töövõtted, interaktiivse mudeli kasutamine loodusnähtuste mõistmiseks)seente kasutamine biotehnoloogias, käärimisprotsessi modelleerimine Tervis ja ohutus: ohutu käitumisoskuste arendamine, tunneb ära mürgised seened ja teab kuidas käituda seenemürgituse korral),seenhaiguste vältimisvõimalused samblikud rahvameditsiinis

Keskkond ja jätkusuutlik areng

kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, samblike osa looduses, bioindikatsioon

Loodusõpetus: Füüsika, keemia: katse planeerimine, loodusteaduslik meetod

Kunstiõpetus: erinevate elusobjektide kujutamine õigetes proportsioonides Keeleõpetus: eneseväljendamisoskuse arendamine, põhjus tagajärg seoste leidmine, tööjuhisega töötades teksti mõistmine, eneseväljendamis- ja argumenteerimisoskuse arendamine, seos E. Raua „Naksitrallidega“ Inimeseõpetus: seenhaigused, nahaseen

Õpitulemus

Õpilane:

1) võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega;

2) iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid;

3) selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;

4) analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osa looduses;

5) selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastasmõju;

6) põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva;

7) analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

8) väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile

Seinatabelid, Näitmaterjal, mikroskoobid, luubid, laboritöövahendid, jaotusmaterjal, erinevad teatmeteosed ja infoallikad (neti võimalus)

3. Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid

Õppesisu

Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused.

Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toidu hankimise viisid ja organid.

Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel.

Põhimõisted

trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemees

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Selgrootute loomarühmade iseloomulike välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

2. Lülijalgsete loomade välistunnuste võrdlemine luubi või mikroskoobiga.

3. Praktiline töö või arvutimudeli kasutamine keskkonna saastatuse hindamiseks selgrootute leviku alusel.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Elukestevõpe ja karjääri planeerimine: zooloogi elukutse Keskkond ja jätkusuutlik areng arusaama loodusest kui terviksüsteemist, iga organism on loduses oluline. looduskaitse all olevad liigid Tervis ja ohutus: meriristi kõrverakud ja põletus, parasiitusside levik Teabekeskkond videoklippidest info leidmine ja kasutamine , määrajate kasutamine erinevate teabeotsingumeetodite kasutamine, kriitiline teabeanalüüsTehnoloogia ja innovatsioon

IKT rakendamine esitluse koostamiseks

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

A: Keeleõpetus: tööjuhisega töötades teksti mõistmine, jooniste ja skeemide analüüs ja hinnangu andmine, vastuste keeleline vormistamine Inimeseõpetus: nakatumine parasiitidega, isiklik hügieen, esmaabi mesilase nõelamise korral) Arvutiõpetus: erinevate programmide kasutamine esitluse vormistamiseks

Matemaatika: binokulaari suurenduse leidmin)

Õpitulemus

Õpilane:

1) võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga;

2) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

3) seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumisviiside ja elupaigaga;

4) analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaseme seost elupaiga ja toitumisviisiga;

5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel;

6) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid;

7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise olulisust;

8) väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile

Näitmaterjal, mikroskoobid, luubid, jaotusmaterjal

4. Mikro­organismide ehitus ja eluprotsessid

Õppesisu

Bakterite ja algloomade põhitunnuste võrdlus loomade ning taimedega. Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik ning tähtsus. Bakterite aeroobne ja anaeroobne eluviis ning parasitism. Käärimiseks vajalikud tingimused. Bakterite paljunemine ja levik. Bakterhaigustesse nakatumine ja haiguste vältimine. Bakterite osa looduses ja inimtegevuses.

Viiruste ehituslik ja talitluslik eripära. Viirustega nakatumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine.

Mikroorganismidega seotud elukutsed.

Põhimõisted

bakter, algloom, viirus, pulseeriv vakuool, silmtäpp, pooldumine, aeroobne eluviis, anaeroobne eluviis

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Bakterite leviku hindamine bakterikultuuri kasvatamisega.

2. Bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine:(mikrobioloogi elukutse ja töötingimustega tutvumine)Tervis ja ohutus: naha mikroobikooslus, viirushaiguste levik ja vältimine, HIV selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused

Tehnoloogia ja innovatsioon:IKT rakendamine, arvutimudeli kasutamine loodusteaduslike protsesside modelleerimiseks Tervis ja ohutus

kuidas vältida tervist ohustavaidmikroorganisme) Teabekeskkond:info otsimine ja kriitiline hindamine

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

A: nimeseõpetusInimese parasiidid, nakkushaigused ja nende vältimine Keeleõpetus: argument ja vastuargument, väitluse reeglid Loodusõpetus, füüsika, keemia:loodusteaduslik uurimismeetod Loodusõpetus: toiduahelad Matemaatika: info lugemine graafikutelt

Õpitulemus

Õpilane:

1) võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega;

2) selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas;

3) analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ning inimtegevuses;

4) selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise;

5) hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise olulisust bakterite levikul;

6) teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise;

7) selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid;

8) väärtustab bakterite tähtsust looduses ja inimese elus.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile

Õppevahendid:bakteri-, taime- ja loomaraku joonised/seintabelid. mikroskoop ja püsipreparaadid (1); algloomade joonised

toiduainete säilitamine,

erinevad veebileheküljed

5. Ökoloogia ja keskkonna­kaitse

Õppesisu

Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal.

Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri organismirühmadele. Biomassi juurdekasvu püramiidi moodustumine ning toiduahela lülide arvukuse leidmine. Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Põhimõisted

liik, populatsioon, levila, ökosüsteem, kooslus, eluta looduse tegurid, eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, biosfäär

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Praktiline uuring populatsioonide arvukuse sõltuvuse kohta ökoloogilistest teguritest.

2. Arvutimudeliga seoste leidmine toiduahela lülide arvukuse ja biomassi juurdekasvu vahel.

3. Biomassi püramiidi ülesannete lahendamine.

4. Loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasuste uurimine arvutimudeliga.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Keskkond ja jätkusuutlik areng: kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist Elukestev õpe ja karjääri planeerimine ökoloogi elukutse, koostööoskuste arenemine rühmas töötades Tehnoloogia ja innovatsioon (arvutimudeli kasutamine looduslike protsesside mõistmiseks) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: prügisorteerimine või taaskastus koolis, õpilasürituse organiseerimine koolis, et muuta elukeskkonda keskkonnasõbralikumaks. Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

Õpitulemus

Õpilane:

1) selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid;

2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;

3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele;

4) hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel;

5) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid;

6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme;

7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, ajurünnak, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile Punane raamat,Looduskaitse mapp

Õppevahendid: tabelid ja diagrammid ökoloogiliste tegurite mõjust organismidele;Arvutid neti ühendusega ,infoallikad (loodusajakirjandus, neti võimalus);

Õppematerjal: arvutiprogramm"Tiigriretk Eestimaal" (Tarkvara olemasolul.)

9. KLASS

1. Inimese elundkonnad

Õppesisu

Inimese elundkondade põhiülesanded. Naha ehitus ja ülesanded infovahetuses väliskeskkonnaga.

Põhimõisted

tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, närvisüsteem, vereringe, hingamiselundkond, erituselundkond, suguelundkond, nahk

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Esitluste kasutamine.

Praktiline töö:

  1. naha soojustundlikkuse hindamine, naha puutetundlikkuse hindamine,naha kompimistundlikkuse

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Karjääri planeerimine: Arsti, medõe elukutse, õppimisvõimaluste tutvustamine Tervis ja ohutus: naha tervishoiuga seotud eluviisid

Teabekeskkond ja elukestev õpe:uurimuslik õpe, teatmeallikate kasuta-mine ja info töötlemine, töövormistamine

Väärtused ja kõlblus:erineva nahavärvusega inimesed ja inimõigused

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

A: Inimeseõpetus:Hügieeni tähtsus Loodusõpetus: naha ehitus ja ülesanded  Keeleõpetus: suuline väljendamisoskus,   tööjuhisega töötades teksti mõistmine, jooniste ja skeemide analüüs ja hinnangu andmine, vastuste keeleline vormistamine füüsika: keha soojenemine ja jahtumine, soojusülekanne, soojusjuhtivus, konvektsioon,aurumine)

Õpitulemus

Õpilane:

1) seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;

2) selgitab naha ülesandeid;

3) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites;

4) väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.         

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Õppekirjandus: Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile

Seinatabelid, esitlused, õppefilm,

Vahendid: kolm kaussi, termomeeter, soe ja külm vesi, sirkel, joonlaud

2. Luud ja lihased

Õppesisu

Luude ja lihaste osa inimese ning teiste selgroogsete loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. Luude ehituslikud iseärasused. Luudevaheliste ühenduste tüübid ja tähtsus. Inimese luustiku võrdlus teiste selgroogsete loomadega.

Lihaste ehituse ja talitluse kooskõla. Luu- ja lihaskoe mikroskoopiline ehitus ning selle seos talitlusega. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Luumurdude, lihasvenituste ja -rebendite olemus ning tekkpõhjused.

Põhimõisted

toes, luu, lihas, liiges

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Loomsete kudede ehituse võrdlemine mikroskoobiga.

2. Uurimuslik töö lihasväsimuse tekke ja treenituse seosest.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Tervis ja ohutus ohutusreeglite järgmine praktilise töö tegemisel, luuhõrenemist soodustavad tegurid ja nende vältimine, liikumise ja toitumise mõju luude tugevusele), väärtustab tervislikke eluviise Kodanikualgatus julgus ja oskus anda esmaabi kriisiolukorras, vastutustunde kujundamine.

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

A: Keemia anorgaanilised ained, mineraalained, orgaanilised ained Keeleõpetus: tööjuhisega töötades teksti mõistmine, skeemi kirjeldamine Loodusõpetus: mehaaniline liikumine Füüsika: mehaaniline töö ja energia. Lihtmehhanismide esinemine looduses Inimeseõpetus:

esmaabi, luumurru ja liigesevenituse ja -rebendite korral

Õpitulemus

Õpilane:

1) eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ning lihaseid;

2) võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ja kala luustikku;

3) seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust;

4) selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid;

5) võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust;

6) selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi;

7) analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale;

8) peab oluliseks enda tervislikku treenimist.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile

Reieluu näidis (ristlõik) (3), luukoe püsipreparaadid, mikroskoop (3) inimese, linnu, roomaja, kahepaikse ja kala skeletid.

mikroskoop, püsipreparaadid lihaskoest (2),lihaste plakat

3. Vereringe

Õppesisu

Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Inimese ja teiste imetajate vereringeelundkonna erisused võrreldes teiste selgroogsete loomadega. Erinevate veresoonte ehituslik ja talitluslik seos. Vere koostisosade ülesanded.

Vere osa organismi immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine: lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel. Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS.

Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed. Veresoonte lupjumise ning kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed.

Põhimõisted

veresoon, arter, veen, kapillaar, arteriaalne veri, venoosne veri, vererõhk, elektrokardiogramm, hemoglobiin, punane vererakk, valge vererakk, vereliistak, vereplasma, hüübimine, lümf, lümfisõlm, antikeha, immuunsus, immuunsüsteem, HIV, AIDS

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Uurimuslik töö füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid.  IKT rakendamine, mudelite kasutamine loodusteaduslike protsesside mõistmisel

Tervis ja ohutus ohutusreeglite järgmine praktikumis, tervisliku eluviisi väärtustamine, südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid ja nende vältimine Tehnoloogia ja innovatsioon(IKT rakendamine, erinevate arvutiprogrammide kasutamine reklaami või infovoldiku koostamiseks) info otsimine ja kriitiline hindamine  Keemia:valk, raud, hemoglobiin, Ajalugu:vaktsiini avastamine, katk keskajal Keeleõpetus: võrdlemine ja üldistamine, väljendusoskuse arendamine, argument ja vastuargument Inimeseõpetus: (HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused ning AIDS, nakkushaigused) tervisenäitajad

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust;

2) seostab erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituslikku eripära nende talitlusega;

3) selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter-ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel;

4) väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HlViga nakatumist;

5) selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale;

6) seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega;

7) väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 8 klassile

Õppevahendid: veise  või seasüda, nuga, prepareerimisalus (2) andmekogujad ja andurid, mikroskoobid ja vere püsipreparaadid

Õppematerjalid:1) esitlus, autor Kristel Mäekask  2) Õppevideo „Tervis 2000“,  skeem ja seinatabelid

4. Seedimine ja eritamine

Õppesisu

Inimese seedeelundkonna ehitus ja talitlus. Organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne.

Põhimõisted

ensüüm, vitamiin, sülg, maks, sapp, peensool, jämesool, neer, uriin

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Inimese energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine praktilise tööga või arvutimudeliga.

2. Isikliku toitumisharjumuse analüüs.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, Tervis ja ohutus:väärtustab terveid eluviise,peab oluliseks tervislikku toitumist Tehnoloogia ja innovatsioon:(IKT rakendamine, arvutimudeli kasutamine loodusteadusliku protsessi mõistmiseks

Keemia: eluks olulised süsinikuühendid: valgud, süsivesikud, lipiidid, nende roll organismis , energia eraldumine, tervisliku toitumise põhimõtted, tervislik eluviis, etanooli füsioloogiline toime

Käsitöö ja kodundusning inimeseõpetus: põhilised toiduaineid ja nende omadused , tervisliku toitumise põhialused)vitamiinid toidus, toidu valmistamisviisi mõju vitamiinidele Loodusõpetus, füüsika ja keemia: loodusteaduslik uurimismeetod  Matemaatika: toidu kalorsuse arvutamine Inimeseõpetus: tervislik toitumine, tasakaalustatud segatoit Keeleõpetus: analüüsioskuste arendamine

Õpitulemus

Õpilane:

1) koostab ja analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist;

2) selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme;

3) hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel;

4) järgib tervisliku toitumise põhimõtteid.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 9 klassile ,õppefilm „Tervis 2000“, seinatabelid, veebimaterjalid

Õppevahendid: Kõvaks keedetud muna, 10%-line soolhape, pepsiin. (apteegist nt Festal), mõõtsilinder, veekindel marker, 4 katseklaasi, 4 korki katseklaaside sulgemiseks, katseklaaside statiivid, skalpell, Petri tass (http://mudelid.5dvision.ee/)

5. Hingamine

Õppesisu

Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes. Organismi hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende ärahoidmine.

Põhimõisted

hingetoru, kopsutoru, kopsusomp, hingamiskeskus, rakuhingamine

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Praktilise töö või arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Tervis ja ohutus:väärtustab terveid eluviise, hingamiselundkonna tervishoid

Tehnoloogia ja innovatsioon:kaasaegsete andmekogujate kasutamine Teabekeskkond erinevate infoallikate kasutamine, info kogumune ja kriitiline hindamine

Inimeseõpetus ja kehaline kasvatus (treeningu mõju tervisele) Inimeseõpetus ja keemia:suitsetamine, nikotiin, tahm ja kantserogeensed ained, sõltuvuse kujunemine. Loodusõpetus, keemia ja füüsika: loodusteaduslik uurimismeetod Infotehnoloogia: esitluse vormistamine, teksti- ja pilditöötluse programmid)

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla;

2) koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja väljahingatava 3) õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust;

4) analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale;

5) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi;

6) suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

õppefilm „Tervis 2000“, seinatabelid, veebimaterjalid

6. Paljunemine ja areng

Õppesisu

Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude küpsemine. Suguelundkonna tervishoid, suguhaiguste levik, haigestumise vältimise võimalused. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus. Pere planeerimine, abordiga kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani.

Põhimõisted

emakas, munasari, seemnesari, munand, ovulatsioon, sperma, munajuha, loode, platsenta, nabanöör, sünnitamine, kliiniline surm, bioloogiline surm

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteidTehnoloogia ja innovatsioon( IKT rakendamine, info otsimine) Tervis ja ohutus: suguhaigustest hoidumine Väärtused ja kõlblus:abordi poolt ja vastu argumendid, seksuaalõigused kui üks osa inimõigustest, soovitud rasedus, lapsevanemaks saamine, vastutus seksuaalsuhetes, (peresünnitus, lapsevanemaks kujunemine, vastutus sündiva lapse ees, alaealised lapsevanemad, suhtumine vanuritesse

Inimeseõpetus: kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas , suguline küpsus, soojätkamine 7. ja 8. klasss. uguhaigused, vastutus seksuaalsuhetes ja turvaline seksuaalkäitumine

Infotehnoloogia:esitluse vormistamine, teksti- ja pilditöötluse programmid Keeleõpetus:ettekande keeleline toimetamine 

Õpitulemus

Õpilane:

1) võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;

2) võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut;

3) selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi;

4) analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid;

5) lahendab pere planeerimisega seotud dilemmaprobleeme;

6) selgitab muutusi inimese loote arengus;

7) seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega;

8) hindab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 9 klassile ,õppefilm „Tervis 2000“, seinatabelid, veebimaterjalid

Õppevahendid:suguelundkonna seinatabelid ja joonised. Muna- ja seemneraku joonised. Mikroskoop ja seemne- ja munaraku püsipreparaadid ?arvutid interneti ühendusega. projektor slaidi esitluste vaatamiseks

7. Talitluste regulatsioon

Õppesisu

Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ning ülesanded. Närviraku ehitus ja raku osade ülesanded. Refleksikaare ehitus ja talitlus. Närvisüsteemi tervishoid. Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded.

Elundkondade koostöö inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis.

Põhimõisted

peaaju, seljaaju, närv, närvirakk, retseptor, närviimpulss, dendriit, neuriit, refleks, sisenõrenäärmed, hormoon

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Uurimuslik töö reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite määramiseks ja õpilaste reaktsioonikiiruste võrdlemiseks.

2. Refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid. Tervis ja ohutus:väärtustab terveid eluviise, närvisüsteemi kahjustavad ained ja tegevused, hormoonravi, hormoonpreparaatide mõju tervisele. väärtustab terveid eluviise, II tüüpi suhkruhaigus  Tehnoloogia ja innovatsioon(IKT rakendamine, arvutimudelite kasutamine loodusteaduslike protsesside mõistmiseks) (IKT rakendamine info otsimisel) Teabekeskkond info otsimine ja kriitiline hindamine Elukestev õpe õpioskuste arendamine, enesekontroll, teadmiste ja oskuste rakendamine ka tulevikus

Füüsika:elektrivool, elektrilaeng Keemia:katioon ja anioon Inimeseõpetus: vaimne tervis, tubaka, alkoholi ja teiste enam levinud uimastite tarbimisega seotud tervise riskid, hea ja halb stress, uni Keeleõpetus: esinemisoskuse arendamine, võrdlemine ja üldistamine Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega, võrdlemine ja üldistamine

Õpitulemus

Õpilane

1) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid;

2) seostab närviraku ehitust selle talitlusega;

3) koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;

4) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nendetoodetavate hormoonidega;

5) kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid;

6) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;

7) suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 9 klassile ,õppefilm „Tervis 2000“, seinatabelid, veebimaterjalid

8. Infovahetus väliskesk­konnaga

Õppesisu

Silma ehituse ja talitluse seos. Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine. Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega. Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine. Haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed.

Põhimõisted

pupill, lääts, võrkkest, vikerkest, kollatähn, kepike, kolvike, lühinägevus, kaugelenägevus, väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv, kõrvalest, trummikile, kuulmeluud, kuulmetõri, tigu, poolringkanalid

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Uurimuslik töö meeleelundite tundlikkuse määramiseks.

2. Nägemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Tervis ja ohutus

nägemist kahjustavate tegurite vältimine, televiisori vaatamine, arvuti, lugemine, ruumide valgustus. kuulmist kahjustavate tegurite vältimine maitsmis- ja haistnmismeele tervishoid .Kärjääriõpetussilmaarsti

Tehnoloogia ja innovatsioon IKT rakendamine, arvutimudelite kasutamine loodusteaduslike protsesside mõistmiseks) Teabekeskkond

erinevate infoallikate kasutamine ja info kriitiline hindamine.

Füüsika: (valgusallikad, liitvalgus, valguse murdumine, kujutis, silm, lääts, prillid, läätse optiline tugevus, murdumisnurk, fookus, tõeline kujutis, näiv kujutis, kumerlääts, nõguslääts, valgusfilter. 8 klass) Võnkumine ja levi, heli, helikiirus, võnkesageduse ja

helikõrguse seos, heli valjus,elusorganismide hääleaparaat, kõrv ja kuulmine, müra ja mürakaitse 8 klass).

 Inimeseõpetus: (nägemise tervishoid, esmaabi: praht silmas) nägemine ja nägemishäired Keeleõpetus: analüüsioskuse kujundamine

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel;

2) selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise;

3) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;

4) võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;

5) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, praktiline töö, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 9 klassile ,õppefilm „Tervis 2000“, seinatabelid, veebimaterjalid

Õppevahendid:kolm klaasi, vesi, teelusikad, sool, suhkur, markerpliiats (2a), klaas küllastunud suhkrulahusega, klaas küllastunud soolalahusega, kaks silmapipetti (2b)

9. Pärilikkus ja muutlikkus

Õppesisu

Pärilikkus ja muutlikkus organismide tunnuste kujunemisel. DNA, geenide ja kromosoomide osa pärilikkuses. Geenide pärandumine ja nende määratud tunnuste avaldumine. Lihtsamate geneetikaülesannete lahendamine. Päriliku muutlikkuse tähtsus.

Mittepäriliku muutlikkuse tekkepõhjused ja tähtsus. Organismide pärilikkuse muutmise võimalused ning sellega kaasnevad teaduslikud ja eetilised küsimused. Pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste võrdlus ning haigestumise vältimine. Geenitehnoloogia tegevusvaldkond ja sellega seotud elukutsed.

Põhimõisted

pärilik muutlikkus, mittepärilik muutlikkus, mutatsioon, kromosoom, DNA, geen, dominantsus, retsessiivsus, geenitehnoloogia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Pärilikkuse seaduspärasuste avaldumise ja muutlikkuse tekkemehhanismide uurimine arvutimudeliga.

2. Uurimuslik töö mittepäriliku muutlikkuse ulatusest vabalt valitud organismide tunnuste põhjal.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Tehnoloogia ja innovatsioon (arvutimudeli kasutamine loodusteaduslike protsesside mõistmiseks Teabekeskkond ( info otsimine ja usaldusväärsuse kriitiline hindamine  Tervis ja ohutus:pärilike ja päriliku eelsoodumustega haiguste vältimisvõimalused, riskide hindamine Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: geenitehnoloogi elukutse tutvustamine Elukestev õpe: õpioskuste arendamine, enesekontroll, teadmiste ja oskuste rakendamine ka tulevikus, õpitu väärtustamine kogu eluks)

Väärtused ja kõlblus: organismide geneetilise muundamisega kaasnevad eetilised probleemid

Keeleõpetus: sõnavara täiendamine, :võrdlemine ja üldistamine, tööjuhisega töötades teksti mõistmine, skeemi kirjeldamine

Matemaatika: graafiku joonistamine Keemia: olmekemikaalide ohtlikkus, etanooli füsioloogiline toime

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel;

2) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist;

3) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid;

4) hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest;

5) hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele;

6) analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi;

7) kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid;

8) suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.väitlus

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 9 klassile ,õppefilm seinatabelid, veebimaterjalid  pärilik muutlikkus Transgeensed loomad

  1. esitlus, autor Kristel Mäekask Kas peaksime looma uusi organisme? 4 tunnine moodul, Muutlikkus 

10. Evolutsioon

Õppesisu

Bioloogilise evolutsiooni olemus, põhisuunad ja tõendid. Loodusliku valiku kujunemine olelusvõitluse tagajärjel. Liikide teke ja muutumine. Kohastumise tähtsus organismide evolutsioonis. Evolutsiooni olulisemad etapid. Inimese evolutsiooni eripära.

Põhimõisted

evolutsioon, looduslik valik, olelusvõitlus, kohastumine, kohastumus, ristumisbarjäär, fossiil

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Evolutsioonitegurite uurimine arvutimudeliga.

Lõiming:
üldpädevused

 läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Tehnoloogia ja innovatsioon

(IKT rakendamine eluslooduse rühmitamisel, digimäärajate kasutamine) IKT vahendite kasutamine info otsimiseks Teabekeskkond

info otsimine ja kriitiline hindamine

Väärtused ja kõlblus (erinevate evolutsiooni-teooriate aktsepteerimine, usk)

Elukestev õpe ja karjäär süstemaatiku elukutse, paleontoloogi elukutse, iseseisva töö oskuste ja harjumuste kujundamine

Geograafia: 7. klassis kivistised, bioloogilise evolutsiooni tõendid, geograafiline isolatsioon, rahvad ja rassid

Loodusõpetus, füüsika, keemia: loodusteaduslik uurimismeetod

Keeleõpetus: võrdlemine ja üldistamine, sõnavara täiendamine) tööjuhisega töötades teksti mõistmine, skeemi kirjeldamine

Õpitulemus

Õpilane:

1) selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta näiteid;

2) toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta;

3) seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga;

4) analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu;

5) hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus;

6) võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni;

7) seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine,, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid

Avita õpik (2012) ja töövihik 9 klassile ,õppefilm seinatabelid, veebimaterjalid , näited sugupuudest, määrajad

Õppevahendid:kivistised, joonised homoloogilistest ja analoogilistest elunditest, joonis inimese rudimentidest, selgroogsete loomade embrüote joonised.(1) luup, joonlaud,

Ainevaldkond LOODUSAINED

Bioloogia

III kooliaste