Salme Põhikooli õppekava

I kooliaste

Ainevaldkond: Kehaline kasvatus

KEHALINE KASVATUS

Aine õppeeesmärgid:

Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

  1. soovib olla terve ja rühikas;
  2. mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
  3. tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
  4. omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
  5. täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
  6. jälgib oma kehalist vormisolekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
  7. õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa mängu olemust mõistma;
  8. tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.

Üldpädevused:

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kehalises kasvatuses tähtsustatakse tervist ning jätkusuutlikku eluviisi. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist ja sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete järgimine sportlikes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Koostöö liikudes ja sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, kujundades viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.

Enesemääratluspädevus. Kehalise kasvatuse kaudu kujundatakse oskust hinnata enda kehalisi võimeid ning valmisolekut neid arendada,samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.

Õpipädevus. Õpilasel kujuneb oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi võimeid ning kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada. Koolis tekkinud huvi liikumise ja sportimise vastu loob aluse ja eeldused õppida uusi sobivaid liikumisviise.

Suhtluspädevus. Oluline on tunda ja kasutada spordi oskussõnavara, arendada eneseväljendusoskust, lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilastelt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jm kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.

Ettevõtlikkuspädevus. Kehaline kasvatus toetab õpilaste oskust näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid, kuidas neid teostada. Kehalises kasvatuses õpivad õpilased analüüsima oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et tugevdada tervist ja parandada töövõimet.

Digipädevus. Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades.

Hindamine

I kooliastmes hinnatakse õpilase tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus, reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jms). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.

3. klassi lõpetaja:

  1. kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks õpilane peab olema kehaliselt aktiivne;
  2. omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside/kehaliste harjutuste tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures); sooritab põhiliikumisviise liigutusoskuste tasemel;
  3. teab (kirjeldab), kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil,
  4. maastikul jne), täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid;
  5. loetleb ohuallikaid liikumis-/sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise/sportimise/liiklemise võimalusi;
  6. sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi; annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);
  7. teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades: on viisakas, sõbralik ja abivalmis;
  8. täidab kokkulepitud (mängu)reegleid;
  9. kasutab heaperemehelikult kooli spordivahendeid ja - inventari;
  10. loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi; nimetab Eestis toimuvaid spordivõistlusi ning tantsuüritusi;
  11. harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides;
  12. oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega ohutult mängida liikumismänge;
  13. tahab õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

3. klassi lõpetaja:

Võimlemine

3. klassi lõpetaja:

Jooks, hüpped, visked

3. klassi lõpetaja:

Liikumismängud

3. klassi lõpetaja:

Taliala - Salme põhikoolis - suusatamine

3. klassi lõpetaja:

Tantsuline liikumine

3. klassi lõpetaja:

Ujumine - Salme põhikoolis toimub 3. klassis, Kuressaare Gümnaasiumi ujulas, asutuse ujumistreeneriga.

3. klassi lõpetaja:


VÕIMLEMINE

1. klass

2. klass

3. klass

Rivi- ja korraharjutused

Tervitamine, rivistumine viirgu ja kolonni. Kujundliikumised. Pööre paigal hüppega.

Loendamine,

harvenemine ja koondumine. Hüppega pöörded paigal. Kujundliikumised.    

Pöörded paigal, kujundliikumised.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused

Päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine

juurdevõtusammuga kõrvale. Üldkoormavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine.

Rivisamm (P) ja võimlejasamm (T). Hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette. Koordinatsiooniharjutused.

Rivisamm (P), võimlejasamm (T). Hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale, koordinatsiooniharjutused.  

Üldarendavad võimlemisharjutused. Põhivõimlemine

Vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused.

Üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused  vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel.

Lühike põhivõimlemise kombinatsioon.

Üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega.

Põhivõimlemise kombinatsioon saatelugemise või muusika saatel.  

Rakendusvõimlemine

Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt.

Rippseis ja ripped; ronimine varbseinal, üle takistuste ja takistuste alt.

Ronimine varbseinal,

kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis, ripped ja toengud.        

Akrobaatilised harjutused

Veered kägaras ja

sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette ja veere taha turiseisu.

Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused

turiseisuks ja tireliks, tirel ette, veere taha turiseisu, turiseis, toengkägarast sirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega.  

Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette, kaldpinnalt tirel taha, veere taha turiseisu, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega

Tasakaaluharjutused

Liikumine joonel ja pingil

kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, tasakaalu arendavad liikumismängud.    

Päkk-kõnd joonel, pingil ja

poomil; pöörded päkkadel pingil. Tasakaalu arendavad mängud.

Liikumine joonel, pingil ja

poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, päkkkõnd ja pöörded päkkadel, võimlemispingil

kõnd kiiruse muutmise, takistuste ületamise ja peatumisega, tasakaalu arendavad mängud.

Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks

Sirutushüpe.

Mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt maandumisasendi fikseerimisega, harjutused äratõuke õppimiseks

hoolaualt.

Sirutus-mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt maandumisasendi fikseerimisega, harjutused

äratõuke õppimiseks hoolaualt.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:

L: Turvalisus – tööohutus.

A: Matemaatika – rivi-korraharjutused järgarvude loendamine, numbrite tundmine.

Ü:

L: Turvalisus – tööohutus.

A: Matemaatika – rivi-korraharjutused järgarvude loendamine, numbrite tundmine.

Ü:

L: Turvalisus – tööohutus.

A: Matemaatika – rivi-korraharjutused järgarvude loendamine, numbrite tundmine.

Õpitulemus

Õpilane oskab:                           

  • erinevaid kõnnivorme.
  • ronida varbseinal, redelil, kaldpingil;        
  • ronida toengpõlvituses ja käpuli;
  • rippes kõverdada-sirutada- hargitada jalgu; rippkükk;        
  • kõndida latil, nööril, võimlemispingil erinevate käteasenditega;
  • veereda kägarasendis ette ja taha.

Õpilane oskab:

  • tõsta, kanda ja paigutada väikeinventari ja matte;        
  • sooritada erinevaid kõnni-, jooksu-, hüppe-, viskeharjutusi.
  • ronida varbseinal, redelil, kaldpingil, üle ja alt takistuste;
  • kasutada toenguid matkimisharjutustena;
  • rippes jalgade kõverdamist-sirutamist, hargitamist;
  • hüppeid kahe ja ühe jala tõukelt;
  • veeret kõrvale sirutatult;
  • turiseis.

Õpilane oskab:

  • täita rivi- ja korraharjutusi;
  • sooritada lihtsaid võimlemisharjutusi kindla rütmi järgi;
  • sooritada erinevaid kõnni-, jooksu-, hüppe- ja viskeharjutusi.
  • hüpelda hüpitsaga paigal;
  • kaarsild;
  • erinevad veered.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks

võimlemisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks

võimlemisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks võimlemisega. Diferentseeritud töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Võimlemismatid, võimlemispingid.

Võimlemismatid, võimlemispingid.

Võimlemismatid, võimlemispingid.

JOOKS, HÜPPED,

VISKED

1. klass

2. klass

3. klass

Jooks

Jooksuasend, jooksu alustamine ja

lõpetamine. Jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused. Püstistart koos

stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes.

Jooksuasend, jooksuliigutused, jooks

erinevas tempos. Võimetekohase jooksutempo valimine. Pendelteatejooks teatepulgaga.  

Jooksuasendeid ja liigutusi korrigeerivad harjutused. Kiirendusjooks. Jooksu alustamine ja

lõpetamine. Püstilähe. Kiirjooks. Kestvusjooks. Pendelteatejooks.

Hüpped

Takistustest ülehüpped. Hüpped paigalt ja hoojooksult vetruva maandumisega.

Paigalt kaugushüpe, maandumine

kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.

Kaugushüpe hoojooksuga paku

tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga. Kõrgushüpe otsehoolt.

Visked

Palli hoie. Täpsusvisked ülalt (tennis)

palliga. Pallivise paigalt.

Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt.  

Viskepalli hoie, viskeliigutus. Pallivise kahesammulise hooga.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Matemaatika - hüppe pikkuse mõõtmine, palliviske mõõtmine.

Tööõpetus - tunniks vajalike

vahendite ettevalmistus (kaugushüppekasti riisumine).

A: Matemaatika - hüppe pikkuse mõõtmine, palliviske mõõtmine.

Tööõpetus - tunniks vajalike

vahendite ettevalmistus (kaugushüppekasti riisumine).

A: Matemaatika - hüppe pikkuse mõõtmine, palliviske mõõtmine.

Tööõpetus - tunniks vajalike

vahendite ettevalmistus (kaugushüppekasti riisumine).

Õpitulemus

Õpilane oskab:        

  • joosta vahelduvalt kõnniga kolonnis, paaris, looklevalt, siksakina, mööda joont,         tagurpidi;
  • pendelteatejooks;        
  • palli visata parema ja vasaku käega märki.

Õpilane oskab:

  • sooritada erinevaid kõnni-, jooksu-, hüppe-, viskeharjutusi;
  • hüppeid kahe ja ühe jala tõukelt
  • osata kasutada kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmisi ja vilumusi         koduülesannete sooritamisel ja iseseisval harjutamisel.

Õpilane oskab:

  • alustada jooksu         püstilähtest;
  • hüpata kaugust sammasendist õige maandumisasendiga;
  • hüpata kõrgust üleastumishüppega;
  • visata palli paigalt kaugusele.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks kergejõustikuks

ettevalmistavate aladega.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks kergejõustikuks

ettevalmistavate aladega.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks kergejõustikuks

ettevalmistavate aladega.

Diferentseeritud töö.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Pallid, stopper, markerid, möödulint.

Pallid, stopper, markerid, möödulint.

Pallid, stopper, markerid, möödulint.

LIIKUMISMÄNGUD

1. klass

2. klass

3. klass

Õpisisu

Jooksu- ja hüppemängud. Liikumismängud ja

teatevõistlused erinevate vahenditega.              

Liikumine pallita: jooksud, pidurdused,

suunamuutused.  

Põrgatamisharjutused tennis-, käsi- ja

minikorvpalliga.  

Liikumismängud väljas/maastikul.

Jooksu-, hüppe- ja viskemängud.

Pallikäsitsemisharjutused, viskamine ja püüdmine. Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega.                            

Rahvastepall.                                                                                                    

Maastikumängud.

Jooksu- ja hüppemängud.                  

Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja püüdmisega.

Palli käsitsemisharjutused, põrgatamine, vedamine,

heitmine, viskamine, söötmine ja püüdmine.

Sportmänge ( korv-, käsi-, võrk-, jalgpall ja saalihoki ) ettevalmistavad liikumismängud, teatevõistlused pallidega.                          

Rahvastepallimäng reeglite järgi.                                                                            

Maastikumängud.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Matemaatika: mängudes punktide (elude) arvestamine.

Loodusõpetus: erinevate puude - põõsaste kasutamine mingite sihtmärkidena (näiteks

koguneme kuuse juures).

A: Matemaatika: mängudes punktide (elude) arvestamine.

Loodusõpetus: erinevate puude - põõsaste kasutamine mingite sihtmärkidena (näiteks

koguneme kuuse juures).

A: Matemaatika: mängudes punktide (elude) arvestamine.

Loodusõpetus: erinevate puude - põõsaste kasutamine mingite sihtmärkidena (näiteks

koguneme kuuse juures).

Õpitulemus

Õpilane :

  • sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge;
  • mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, onkaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.        

Õpilane :

  • sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge;
  • mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, onkaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.        

Õpilane :

  • sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge;
  • mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, onkaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.        

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks liikumismängudega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks liikumismängudega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks liikumismängudega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Pallid (võrk-, korvpallid), markerid.

Pallid (võrk-, korvpallid), markerid.

Pallid (võrk-, korvpallid), markerid.

TANTSULINE LIIKUMINE

1. klass

2. klass

3. klass

Õpisisu

Rütmi plaksutamine ja jalgade rõhklöögid. Liikumised  mõttekujundeid ja kujutlusvõimet

kasutades. Spontaansust ja liikumisrõõmu arendavad mängud.                       Liikumine sõõris  ja paarilisega kõrvuti ringjoonel.

Kõnni-, külg-, hüpak-, galopp ja  lõppsamm.

Eesti traditsioonilised laulumängud paarilise valimisega. Lihtsad 2-osalised tantsud.

Liikumine ja koordinatsioon sõna, rütmi, kehapilli või muusikaga. Tantsukujundid rühmas ja liikumine

nendes. Erinevad liikumised  rütmi või muusika iseloomu vaheldumisel.

Süld- ja valsivõte; käärhüpped, galopp- ja vahetussamm.                        

Laulumängud erinevates joonistes.                                            

2-3 kombinatsioonilised lihtsamad paaristantsud.

Mitmest (4-st) osast koosnevad

rütmikombinatsioonid; liikumise alustamine ja lõpetamine muusikat (rütmi) järgides.                          

Suunajalg, suuna muutmine 8-taktilist muusikalist pikkust arvestades.          

Asendid paarilise suhtes (ringjoonel ja kodarjoonelrinnati). Polkasamm rinnati ja seljati.

Korduvtuurilised Eesti rahvatantsud ja keerukamad laulumängud. Lastetantsud.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Muusika, rütmika - musikaalsuse arendamine, rütmitunnetus, liigutuste erinevad vormid, loovuse arendamine.

A: Muusika, rütmika - musikaalsuse arendamine, rütmitunnetus, liigutuste erinevad vormid, loovuse arendamine.

A: Muusika, rütmika - musikaalsuse arendamine, rütmitunnetus, liigutuste erinevad vormid, loovuse arendamine.

Õpitulemus

Õpilane:

  • mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge ja tantse;  

Õpilane:

  • mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge ja tantse;  
  • liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.

Õpilane:

  • mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge ja tantse;  
  • liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

SUUSATAMINE

1. klass

2. klass

3. klass

Õpisisu

1.klass on kohanemisetapp, kus õpetatakse käitumist ja ohutusnõudeid suusaradadel.

Suusavarustuse transport.

Libisamm keppidega.

Tõus madalale nõlvale ja laskumine põhiasendis.

Pöörded paigal.

Kukkumine ja tõusmine suuskadel.

Suusatamine 1,5 km.

Libisamm keppidega.

Libisemine ühel suusal.

Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis.

Libisemine ühel suusal (vabalibisemine).

Laskumine madalasendis.

Käärtõus, astesammtõus.

Astepööre laskumisel.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:

L: Keskkond ja säästev areng– looduskaitse, õppeväljakute ja harjutuspaikade korrashoid

Turvalisus – tööohutus, ohutu liiklus.

A:

Ü:

L: Keskkond ja säästev areng– looduskaitse, õppeväljakute ja harjutuspaikade korrashoid

Turvalisus – tööohutus, ohutu liiklus.

A:

Ü:

L: Keskkond ja säästev areng– looduskaitse, õppeväljakute ja harjutuspaikade korrashoid

Turvalisus – tööohutus, ohutu liiklus.

A:

Õpitulemus

Õpilane oskab:

  • pöördeid paigal;
  • kukkuda ja tõusta suuskadel.

Õpilane oskab:

  • trepptõus;
  • laskuda põhiasendis.

Õpilane oskab:

  • vahelduvtõukelist 2-sammulist sõiduviisi;
  • käärtõus.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Suusad, suusakepid.

Suusad, suusakepid.

Suusad, suusakepid.

I kooliaste

TEADMISED SPORDIST JA LIIKUMISVIISIDEST

1) Liikumise ja sportimise tähtsus  inimese tervisele. Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele. Liikumine/sportimine üksi ja  kaaslastega, oma/kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnangu andmine.

2) Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste jaliikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine teel sportimispaikadesse ja kooliteel.

3) Hügieenireeglid kehalisi harjutusi sooritades. Teadmised ilmastikule ja spordialadele vastavast riietumisest. Pesemise vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel.

4) Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Õpilane:

  • kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks ta peab olema kehaliselt aktiivne; annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);
  • oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval; järgib õpetaja seatud reegleid ja ohutusnõudeid; täidab mängureegleid;  
  • teab ja täidab (õpetaja seatud) hügieeninõudeid;
  • teab spordialasid ja oskab nimetada tuntud Eesti sportlasi

Kasutatavad meetodid

Edastatakse praktilise õppe käigus või õpilasi iseseisvale tööle suunates. Teadmistele hinnangu andmisel arvestada eelkõige õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi  praktilises tegevuses.

UJUMINE

Ohutusnõuded ja kord basseinis ja ujumispaigas. Hügieeninõuded ujumisel.                                       Veega kohanemise harjutused.  Rinnuli- ja seliliujumine.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Õpilane:

ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.

Ainevaldkond: KEHALINE KASVATUS

Kehaline kasvatus

I kooliaste