Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Sotsiaalained

ÜHISKONNAÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi ühiskonna probleemide vastu, oskab neid märgata ja uurida ning oma seisukohti ja valikuid põhjendada;

2) oskab tulla toime tänapäeva ühiskonnas, lähtudes üldinimlikest väärtustest;

3) teab, kuidas osaleda poliitika kujundamises ja teostamises nii kohalikul kui ka Eesti riigi tasandil;

4) väärtustab inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid, nagu seaduslikkus, vabaduse ja vastutuse seos; arvestab teisi, väärtustab mitmekesisust, panustab ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ja sidususse ning seisab vastu kesksete normide rikkumisele; on seadusekuulekas;

5) määratleb ennast ühiskonna liikmena, Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna.                                    

Hindamine:                                                                                       

Ühiskonnaõpetuse õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikoolis õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide hindamise käsitlusest.

Hinnatakse nii õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes küsimustes. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö. Hinnanguid andes ja numbriliselt hinnates võetakse aluseks ainekavaga määratletud õpitulemused.

Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Aine pakub rohkesti võimalusi mitmekesiseks tööks erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid). Vanuseastme järgi võib lihtsamaid ülesandeid anda mõne fakti või näite leidmiseks ning hinnata ülesande täitmise põhjalikkust ja täpsust. Praktiliste tööde puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi kulgu. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.                          

9. klassi lõpetaja:                                                                              

1) tunneb demokraatia toimimise põhimõtteid ning toob näiteid nende rakendamise kohta; toimib demokraatia põhimõtteid arvestades; on orienteeritud enesearendamisele;

2) määratleb ja tunnetab end oma kogukonna ja Eesti ühiskonna liikmena; on valmis toimima vastutustundliku kodanikuna Eesti Vabariigis, Euroopa Liidus ning maailmas;

3) tunneb ja järgib inimõigusi, märkab nende rikkumist ning tegutseb inimõiguste kaitsel; tunnustab erinevaid inimrühmi võrdselt väärtuslikuna ning käitub sallivalt;

4) tunneb Eesti riigi põhiseadust ja ülesehitust ning halduskorraldust; oskab suhelda riigi- ja omavalitsusasutustega; oskab leida ja kasutada vajalikku õigusakti; järgib seadusi; kasutab kodanikuühiskonna tegutsemisvõimalusi; selgitab näidete kaudu vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke;

5) tunneb Euroopa Liidu ülesehitust, väärtusi ning nimetab liikmesriike; nimetab teisi rahvusvahelisi organisatsioone ja selgitab nende tegevuse eesmärke;

6) selgitab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid, üksikisiku, ettevõtja ja riigi rolli majanduses; mõistab riigi ja turu vahekorda, teab, mis on avalik ja erasektor; tunneb maksustamise eesmärke ning üksikisiku õigusi ja kohustusi seoses maksudega;

7) hindab oma võimalusi, õigusi ning vastutust ettevõtjana ja tööturu osalisena, kavandab oma karjääri, teeb otsuseid enda suutlikkust ja ressursse adekvaatselt analüüsides ning tegevuse tagajärgi prognoosides;

8) hindab ressursside piisavust ning tarbib säästlikult; tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana;

9) analüüsib kriitiliselt infokeskkonda, arvestades autorikaitset; oskab leida vajalikku teavet ja vahendeid; kasutab lihtsamaid uurimismeetodeid;

10) teab, mis on üleilmastumine ja toob näiteid üleilmastumise mõjudest majandusele, kultuurile, keskkonnale jne.


9. klass

I Ühiskond ja sotsiaalsed suhted

1. Meedia ja teave

Õppesisu (kohustuslik)

Ajakirjanduse roll ühiskonnas: informeerimine, tähelepanu juhtimine probleemidele, avaliku arvamuse kujundamine, meelelahutus jne. Teabe tõlgendamine ja kriitiline analüüs; fakti ja arvamuse eristamine.

Turunduskommunikatsioon, selle funktsioon ja liigid: valimisreklaam, sotsiaalreklaam, kommertsreklaam jne. Meediamajanduse põhitõed (sisu ja reklaami vahekord, tulud ja kulud meedias).

Autoriõigused ja -vastutus, teoste kasutamine: viitamine, tsiteerimine, üles- ja allalaadimine. Plagieerimine.

Teabe tõlgendamine ja kriitiline analüüs; fakti ja arvamuse eristamine.

Laiendav ja süvendadav teema

Kommunikatsioonivabaduse piiramine (ajakirjandus ja võrgukeskkonnad, legaalsed ja tehnoloogilised piirangud). Avaliku elu tegelased. Kuidas meedia loob staare?

Avaliku ja eraelu piirid, poolavalik sfäär.

Turundus-kommunikatsiooni reguleerimine (reklaamiseadus, ringhäälinguseadus jne).

Kaubamärgid, patendid.

Autoriõigused: teke ja kuuluvus. Põhiõigused ja kaasnevad õigused.

Kaubamärgid, patendid, nende kaitsmise vajadus.

Õpilase autoriõigus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetiallikate kasutamine

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:ettevõtlikkuspädevus, suhtepädevus, digipädevus, tehnoloogiapädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus

L: Teabekeskkond

A:Eesti keel: meediatekstide kommenteerimine, suuline ja kirjalik suhtlus, reklaamtekstid

Võõrkeeled: teema „Vaba aeg“ all erinevad meedia vahendid ja reklaam, kirjandus

Inimeseõpetus: inimestevahelised suhtled

Muusikaõpetus: muusikavahetus-programmid internetis, autoriõigused

Kunstiõpetus: autoriõigused, sümbolid

Matemaatika: tulude ja kulude arvutamine, andmete teisendamine

Õpitulemus

Õpilane:                          

  • orienteerub infokeskkonnas, suudab infot kriitiliselt hinnata ja kasutada;
  • teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid  avalik arvamus,  avalik elu,  eraelu,  ajakirjandusvabadus,  ajakirjanduseetika,  autoriõigus,  autorivastutus, reklaam ja plagiaat;
  • mõistab ajakirjanduses käsitletavaid probleeme; kasutab lihtsamaid uurimismeetodeid probleemide kirjeldamiseks;
  • tunneb ja austab autori õigusi ning vastutust; viitab ja tsiteerib nõuetekohaselt.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Oma kooli leht, kohalikud ja üleriigilised ajalehed, ajalehtede elektroonilised väljaanded (nt Postimees www.postimees.ee jne), „Meediaõpetus üldhariduskoolis. Õpetaja käsiraamat” (2004), tuntumad otsingumootorid (nt Google, Neti jne), kooliga seotud infoportaalid (nt Miksike http://www.miksike.ee/, Koolielu www.koolielu.ee jne), Interneti-põhised teatmeteosed (nt Wikipedia), noorteportaalid (nt http://www.kuut.ee/), suhtluskeskkonnad (nt Rate, Twitter jne);

e-raamatukogud (nt ESTER), muusika ja video vahetuskeskkonnad (nt YouTube jne)

intellektuaalomandi kohta käiv info (nt http://www.autor.ee/est jne)

Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

2. Ühiskonna sotsiaalne struktuur

Õppesisu (kohustuslik)

Sotsiaalsed rühmad ühiskonnas: soolised, ealised, rahvuslikud, usulised, varanduslikud, regionaalsed jm

Sotsiaalne kihistumine ja selle põhjused. Sotsiaalse sidusus. Sotsiaalne tõrjutus

Sotsiaalne õiglus ja võrdõiguslikkus. Solidaarsus

Väärtused ja identiteedid. Mitmekultuuriline ühiskond ja selle võimalused ning probleemid.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Omistatud ja omandatud staatus.

Sotsiaalne mobiilsus.

Staatus. Erinevuste olemus ja põhjused.

Erivajadustega inimesed. Sallivus.

Sallivuse piirid. Nulltolerants. Stereotüübid.

Üleilmastumise roll mitmekultuurilisuse kujunemisel.

Vastastikune sõltuvus ja koosmõju ühiskonnas.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetiallikate kasutamine

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:suhtluspädevus,   kultuuri- ja väärrtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlupädevus, õpipädevus

L: Väärtused ja kõlblus

A: Inimeseõpetus: erinevad sotsiaalsed rühmad, inimene ja sotsiaalne käitumine.

Geograafia: teema „Pinnamood“ all inimeste elu ja majandustegevus erineva pinnamoega aladel, teema „Euroopa ja Eesti rahvastik“ all rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis ning rahvastiku vananemine; teema „Euroopa ja Eesti asustus“ all linnastumisega seotud probleemid, teema „Rahvastik“ all erinevad rassid ja rahvad.

Matemaatika: statistilise materjali analüüs.

Kirjandus: teema käsitlemine ilukirjanduses.

Võõrkeeled: teema „Vaba aeg“ all kultuuriline mitmekesisus.

Ajalugu: võitlus võrdõiguslikkuse eest, äärmuslikud liikumised, seisuslik ühiskond, kolonialism

Kunst: teema avamine omaloomingus

Muusika: mitmekultuurilisus

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet, mitmekultuurilisus;
  • märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi;
  • väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust;
  • väärtustab soolist võrdõiguslikkust;
  • mõistab kultuuride erinevusi ja oskab suhelda teiste kultuuride esindajatega.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Eesti inimarengu aruanded, soolise võrdõiguslikkusega seotud elektroonilised materjalid (nt Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/index.php?id=98 jne),

statistilised andmebaasid (nt Statistikaameti kodulehekülg http://www.stat.ee/ jne),

sidususega tegelevate organisatsioonide koduleheküljed (nt Eesti Koostöö Kogu http://www.kogu.ee jne),

integratsiooniga tegelevad asutused (nt Integratsiooni Sihtasutus http://www.meis.ee/ jne),

maailmahariduse portaal http://www.maailmakool.ee

Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

3. Ühiskonna institutsionaalne struktuur - avalik sektor, erasektor, kolmas sektor

Õppesisu (kohustuslik)

Avalik sektor ja selle institutsioonid (riigiasutused, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud asutused).

Erasektor kui kasumile suunatud sektor.

Kolmas sektor kui mittetulundussektor. Sihtasutused, heategevus, vabatahtlik töö, kodanikualgatused.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Sektorite vastastikune seotus ja partnerlus. Poliitika ja avaliku halduse mõisted.

Ettevõtlus avalikus ja erasektoris.

Majandustegevus kolmandas sektoris kui vahend eesmärkide saavutamiseks.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetiallikate kasutamine

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:väärtuspädevus, suhtluspädevus,  kultuuri- ja sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlupädevus, õpipädevus, digipädevus

L:keskond ja jätkusuutlik areng

A:

Ajalugu: riikluse kujunemine ja areng, rahvuslik ärkamisaeg

Matemaatika: statistiliste andmete kasutamine

Geograafia: rahvusvaheline ja Eesti majandus, rahvastik

Kirjandus: teema käsitlemine ilukirjanduses

Inimeseõpetus: altruism

Õpitulemus

Õpilane:                 

  • teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid avalik sektor, riigiasutus, avalik-õiguslik asutus, erasektor, eraettevõte, mittetulundussektor, sihtasutus;
  • selgitab ühiskonna sektorite spetsiifikat ja rolli ühiskonnas;
  • teab sotsiaalse ettevõtluse ja vabatahtliku töö võimalusi.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Riigiasutuste kodulehed (nt Haridus- ja Teadusministeerium http://www.hm.ee/, Riigikogu http://www.riigikogu.ee/, Vabariigi President http://www.president.ee/et/ jne)

Eestis asuvate ettevõtete kodulehed (nt Kalev http://www.kalev.eu/ jne), Eesti Tööandjate Keskliit http://www.tooandjad.ee/

Mittetulundusühingute koduleheküljed (nt Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit http://www.ngo.ee/ jne), vabatahtlike tööd tutvustavad materjalid (nt http://www.vabatahtlikud.ee/ jne)

Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

4. Ühiskonnaliikmete õigused

Õppesisu (kohustuslik)

Inimõigused meie igapäevaelus, riigi ja üksikisiku roll nende tagamisel. Põhiõigused; sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised õigused. Lapse õigused, kohustused ja vastutus.

Lastekaitse rahvusvahelised probleemid. Inimkaubandus, tööorjus, seksuaalne ekspluateerimine jm. UNICEFi tegevus.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Inimõiguste kujunemise ajaloost.

Rahvusvaheliste organisatsioonide roll inimeste põhiõiguste tagamisel.

Inimõiguste ja humanitaarõiguse seos.

Inimkaubanduse tagajärjed ühiskonnale (traumad, haigused jm).

Ohvriabi.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Eesti Punane Rist, http://www.icrc.org/eng/war/index.jsp

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: suhtluspädevus,  kultuuri- ja väärtuspädevus,  sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlupädevus, õpipädevus, digipädevus

L:kultuuriline identiteet

A:Inimeseõpetus: inimene ja sotsiaalne käitumine

Ajalugu: ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, põhiseaduslikud tekstid, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, orjakaubandus

Kirjandus: teema käsitlemine ilukirjanduses

Õpitulemus

Õpilane:                          

  • teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid inimõigused, põhiõigused, sotsiaal­majanduslikud õigused, poliitilised õigused, kultuurilised õigused;
  • tunneb inimõigusi ja lastekaitse põhimõtteid, märkab nende rikkumist (sh vägivald, kuritarvitamine, inimkaubandus jm); tunneb õiguste ja kohustuste, vabaduse ja vastutuse seost;
  • tunneb riske, oskab vältida ohtusid ja teab, kust otsida abi.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Tähtsamad inimõigustealased dokumendid (nt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsioon jne);

Eesti Vabariigi põhiseadus;

lapse õiguste konventsioon

Tähtsamad inimõigustealased dokumendid (nt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsioon jne);

Eesti Vabariigi põhiseadus;

ICRC rahvusvaheline humanitaarõigus;

Lapse õiguste konventsioon, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon;

noorte abitelefonid (nt Lasteabi telefon 116 111 jne)

Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

II. Riik ja valitsemine

1. Demokraatia

Õppesisu (kohustuslik)

Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna erinevused.

Demokraatliku valitsemise põhijooned: võimuorganite valitavus ja aruandlus, võimude lahusus ja tasakaal.

Õigusriik. Kodanikuvabadused ja -õigused.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Ohud demokraatiale.

Monarhia ja vabariik. Presidentaalne ja parlamentaarne demokraatia.

Kodanikuvabaduste seaduslik piiramine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetiallikate kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääramispädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L:keskkond ja jätkusuutlik areng

A: Ajalugu: demokraatia ja diktatuuri võrdlus, ühiskonnateooriate areng ja rakendumine, õigusriigi kujunemine

Kirjandus: teema käsitlemine ilukirjanduses

Matemaatika: statistiliste materjalide kasutamine

Inimeseõpetus: turvalisus

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus;
  • selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises;
  • väärtustab demokraatlikke vabadusi ja tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist, vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi;
  • oskab vahet teha demokraatial ja autokraatial, tunneb ja selgitab demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse ühiskonna põhijooni ja annab neile hinnangu;
  • selgitab õigusriigi toimimise põhimõtteid.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Õpetaja käsiraamatud (nt „Inimene ja ühiskond“), kaart, kontuurkaart, ajakirjanduses ilmunud teemakohased artiklid, teemakohased filmid jm

E-riik (nt Riigiportaal http://www.eesti.ee jne);

Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

2. Eesti valitsemiskord

Õppesisu (kohustuslik)

Põhiseadus. Põhiseaduslikud institutsioonid. Riigikogu koosseis ja ülesanded. Valitsuse moodustamine ja ülesanded. Vabariigi President. Kontrollorganid: õiguskantsler, riigikontroll. Kohus. Kohalik omavalitsus.

Õigussüsteem: Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide kasutamine. Alaealiste õiguslik vastutus. Kodakondsus. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. Kodanikuõigused ja -kohustused. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide kodanikud, nende õigused ja kohustused Eestis.

Erakonnad. Erakonna ülesanded demokraatlikus riigis. Eesti parlamendierakonnad.

Valimised. Valimiste üldine protseduur. Kandidaadid ehk valitavad ja hääletajad ehk valijad; nende rollid. Valimiskampaania. Teadlik hääletamine.

Eesti Euroopa Liidu liikmena. Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Riigikogu struktuur (juhatus, komisjonid, fraktsioonid).

Riigikogu ja valitsuse töö põhimõtted.

Valitsuse koosseis.

Eesti riigikaitse institutsioonid.

Õigusaktide hierarhia.

Karistusseadustik (alaealiste õiguslik vastutus).

Rahvusvahelised kohtud.

Apelleerimise kord ja võimalused.

Liiklusseadus.

Euroopa Liidu kodanikud.

Eesti kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus.

Eesti Vabariigi kodakondsuse seadus.

Erakondade maailmavaade ja tegevusprogrammid.

Eesti valimissüsteem.

Demokraatlike valimiste põhimõtted.

Erinevused Riigikogu ja kohalike volikogude valimistel

Euroopa Nõukogu – inimõiguste, kultuuri, hariduse jne koostöö edendaja Euroopas.

Eesti NATO liikmena .

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetiallikate kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:väärtuspädevus, enesemääramispädevus, õpipädevus, digipädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus

L:kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A:Ajalugu: võimuinstitutsioonide kujunemine, kodaniku mõiste ajaloo kaudu, erakondade kujunemine ja roll, valimisõiguse laienemine, rahvusvaheliste organisatsioonide teke

Matemaatika: statistiline analüüs

Geograafia: teema „Kaardiõpetus“ all trüki- ja arvutikaardid

Inimeseõpetus: riskikäitumine

Kirjandus: teema käsitlemine ilukirjanduses

Õpitulemus

  • teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid põhiseadus, põhiseaduslik institutsioon, põhiseaduslikud õigused, seadusandlik võim, opositsioon, koalitsioon, täidesaatev võim, president, õiguskantsler, riigikontroll, kohalik omavalitsus (KOV), kohus, õigusakt; erakond, valimised, kodakondsus, kodanik, alaline elanik;
  • tunneb ja oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust ning iseloomustab Eesti riigi poliitilist ja halduskorraldust (kaart);
  • mõistab seaduste järgimise vajadust ja seaduste eiramise tagajärgi ning teab, kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Oskab leida vajalikku õigusakti, kasutada elektroonilist Riigi Teatajat (eRT);
  • suhtleb riigi- ja omavalitsusasutustega, sh riigi- ja omavalitusasutuste portaale kasutades;
  • tunneb kodanikuõigusi ja -kohustusi; väärtustab Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodakondsust;
  • selgitab valimiste üldiseid põhimõtteid, kujundab oma põhjendatud seisukoha valijana;
  • teab peamisi rahvusvahelisi organisatsioone, mille liige Eesti on; nimetab Eesti parlamendierakondi; teab Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid õigusi, võimalusi ja kohustusi.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

E-demokraatia võimalused (nt Riigiportaal http://www.eesti.ee, http://www.ria.ee/xtee-tutvustus/), Eesti Vabariigi põhiseadus, institutsioonide ja õigusorganite koduleheküljed (nt Riigikogu http://www.riigikogu.ee/, president http://www.president.ee/et/, valitsus http://www.valitsus.ee/, õiguskantsler http://www.oiguskantsler.ee/ jne), kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste koduleheküljed;

Eesti kohtusüsteemi tutvustavad materjalid (nt http://www.kohus.ee/ jne);

riigikaitsega seotud materjalid (nt Eesti Kaitsevägi http://www.mil.ee/ jne)

Kodaniku käsiraamatud http://www.meis.ee/est/raamatukogu/?ID=109&view=view, „Inimene ja ühiskond. Ühiskonnaõpetuse õppematerjal” (2006); suvekooli materjalid: Ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekool, Narva-Jõesuu, 26.–29. juuni 2007;

kodakondsusseadus, tõsielufilm „Kodanik – riigi alus” (2000);

Integratsiooni Sihtasutuse kodulehekülg http://www.meis.ee/, institutsioonide koduleheküljed, erakondade koduleheküljed (nt Eesti erakondade ajalugu http://erakonnad.instituut.ee/), valimistega seotud materjalid (nt http://www.vvk.ee/ jne)

Ajakiri Eurokratt, tõsielufilm „Euroopa Liit”, Euroopa Liidu infoportaal http://europa.eu/index_et.htm, elektroonilised väljaanded ELi kohta (nt „Peamised faktid ja arvandmed Euroopa ja eurooplaste kohta” (2006) http://ec.europa.eu/publications/booklets/eu_glance/66/index_et.htm, „12 lugu Euroopa Liidust” (2006) http://ec.europa.eu/publications/booklets/eu_glance/60/index_et.htm, „Ülevaade Euroopa Liidust” (2007) http://ec.europa.eu/publications/booklets/eu_glance/69/index_et.htm, „Kuidas Euroopa Liit toimib” (2007) http://ec.europa.eu/publications/booklets/eu_glance/68/index_et.htm jne), DVD „Euroopa Liit selgeks” (2008);

Euroopa Nõukogu tutvustavad materjalid (nt http://www.coe.ee/ jne), NATO materjalid (nt http://www.vm.ee/nato/ jne), ÜRO info (nt http://www.un.org/en/ jne)Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

III. Kodanikuühiskond

Õppesisu (kohustuslik)

Kodanikuühiskonna olemus ja põhijooned. Vabaühendused ja MTÜd. Kirik ja usuühendused. Kodanikuosalus ja kodanikualgatus. Kodanikuajakirjandus. Vabatahtlik tegevus, kaasatus ühendustesse ja organisatsioonidesse. Noorte osalusvõimalused. Õpilasomavalitsus ja õpilasorganisatsioonid. Noorteprojektid. Käitumine kriisioludes.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Kodanikuühiskonna asend ühiskonna struktuuris.

Vabaühenduste koostöö ning partnerlus omavalituste ja riigiasutustega.

Kaasav otsustamine.

Juhtumid: raske haigus, lähedase surm, kuriteoohvriks sattumine, õnnetusjuhtumite tagajärjed, katkenud suhted lähedaste inimestega, perevägivald jne

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Klassi või rühma ühise blogi pidamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääramispädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, õpipädevus

L:kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A: Inimeseõpetus: grupikuuluvus

Ajalugu: nt fosforiidikampaania, kodanikuühiskonna areng

Kirjandus: teema käsitlemine ilukirjanduses

Õpitulemus

Õpilane:                 

  • teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, vabaühendus, kodanikuosalus, kodanikualgatus;
  • mõistab kodanikuühiskonna ja vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke; iseloomustab kodanikuühiskonna rolli demokraatia tagamisel;
  • oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikuühiskonnas; analüüsib probleeme ning pakub lahendusi;
  • algatab ja toetab koostööd ühiste eesmärkide püstitamisel ja elluviimisel.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Mittetulundusühingute koduleheküljed (nt Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit http://www.ngo.ee/, Noorteportaal NIP http://www.nip.ee/ jne), noorteorganisatsioonid (nt kodutütred http://www.kodutytar.ee, skaudid http://www.skaut.ee/, ELO http://www.elo.ee/ jne), „Osale. Ütle, kui mõtled” (2008);

usuühenduste kodulehed (nt Eesti Kirikute Nõukogu http://www.ekn.ee jne)

Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

IV. Majandus

Õppesisu

Turumajanduse põhijooned. Nõudmine ja pakkumine. Konkurents.  Tootlikkus ja kasum. Ettevõtluse vormid: AS, OÜ, FIE. Ettevõtluse roll ühiskonnas. Ressursside jagunemine maailmas. Riigi roll majanduses: planeerimine ja regulatsioon. Riigieelarve. Maksud, maksustamise põhimõtted. Tulude ümberjagamine. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Aus maksumaksmine. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalkindlustus.

Tööturg. Tööturu mõiste. Tööandja ja töövõtja rollid töösuhetes. Tööõigus. Hõivepoliitika, tööturu meetmed tööandjatele ja tööotsijatele. Erinevast soost, erineva haridustaseme ning töö- ja erialase ettevalmistuseda inimesed tööturul.

Isiklik majanduslik toimetulek. Eesmärkide püstitamine ja ressursside hindamine. Palk ja palgaläbirääkimised. Isiklik eelarve. Elukestva õppe tähtsus pikaajalises toimetulekus. Säästmine ja investeerimine. Laenamine. Tarbijakäitumine, säästlik ja õiglane tarbimine. Tarbijakaitse kaupade ja teenuste turul. Tootemärgistused. Isiklik ettevõtlus.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Ettevõtluse vormid.

Kodumaakonna ettevõtlus.

Ettevõtlikkus ja majandusotsustused (nt õpilasfirma)

Keskpank ja kommertspangad. Maksualased kuritarvitamised (korruptsioon, varimajandus, ümbrikupalk, salakaubandus jne).

Euro

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetiallikate kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:ettevõtlikkuspädevus, matemaatikapädevus, õpipädevus, digipädevus, suhtluspädevus, enesemääratluspädevus, tehnoloogiapädevus

L:kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A: Ajalugu: endiste sotsialismimaade üleminek turumajandusele, majanduse areng 20. sajandil, rahvusvahelise tööjaotuse kujunemine, majanduskriisid

Matemaatika: statistika kasutamine

Geograafia: teema „Euroopa ja Eesti rahvastik“ all ränne ja selle põhjused, teema „Euroopa ja Eesti asustus“ all rahvastiku paiknemine

Tööõpetus: ametid

Kirjandus: teema käsitlemine ilukirjanduses

Võõrkeeled: teema „Igapäevaelu, õppimine ja töö“ all edasiõppimine ja kutsevalik ning töökohad

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid turumajandus, turg ja turusuhted, nõudmine, pakkumine, konkurents, tootlikkus, kasum, riigieelarve, riiklikud ja kohalikud maksud, ühishüve, sotsiaalne turvalisus, vaesus, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, tööturg, bruto- ja netopalk, laen, investeering, tarbijakaitse;
  • tunneb erineva haridusega inimeste võimalusi tööturul; teab, mida tähendab olla omanik, ettevõtja, tööandja, töövõtja, töötu;
  • analüüsib ja hindab oma huve, võimeid ja võimalusi edasiõppimise ja karjääri planeerimisel;
  • tunneb eelarve koostamise põhimõtteid; oskab arvutada netopalka;
  • tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana ning tarbib säästlikult;
  • iseloomustab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid, ettevõtluse ja riigi rolli majanduses; selgitab maksustamise eesmärke, teab Eestis kehtivaid makse, üksikisiku õigusi ja kohustusi seoses maksudega.

Kasutatavad meetodid

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö, projektõpe (nt heategevusprojektid); referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine); temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades; statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs; töölehtede täitmine; reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs; juhtumianalüüs; dokumendiplankide täitmine jne; õppekäigud.

Hindamine

Kokkuvõtvaks hindamiseks sobivad probleemküsimuste avamine, arvamuslugu, uurimus ja juhtumianalüüs, dokumendi, statistiliste andmete ja karikatuuri analüüs, kaardi tundmine, avatud ja etteantud vastustega ülesanded: mõiste ja selgituse kokkuviimine, teabe tõlkimine teise vormi (graafikust tabelisse vms), informatsiooni rühmitamine.

Praktiliste tööde puhul hinnatakse töö planeerimise, teostamise, tulemuste tõlgendamise, järelduste tegemise, põhjendamise ning tulemuste esitamise oskust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Statistilised andmebaasid (nt Statistikaameti kodulehekülg http://www.stat.ee/ jne)

Maksu- ja Tolliameti kodulehekülg http://www.emta.ee/

Rahandusministeeriumi kodulehekülg http://www.fin.ee/

Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg http://www.sm.ee/

Eesti Panga kodulehekülg http://www.eestipank.info/frontpage/et/

Elukutsevalikut hõlbustavad lehed (nt Rajaleidja http://www.rajaleidja.ee/ jne),

Töötukassa kodulehekülg http://www.tootukassa.ee/;

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehekülg http://www.eas.ee/

Ühiskonnaõpetuse õpik ja töövihik Sootsium 9. klassile.

Eesti Vabariigi Põhiseadus

Ainevaldkond SOTSIAALAINED

Ühiskonnaõpetus

III kooliaste