Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

GEOGRAAFIA

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

2) on omandanud ülevaate looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning protsessidest, nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;

3) väärtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;

4) mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale; suhtub vastutustundlikult keskkonda, järgides säästva arengu põhimõtteid;

5) rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, planeerib ja teeb uurimistöid, vaatlusi ja mõõdistamisi ning tõlgendab ja esitab saadud tulemusi;

6) kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot ning loeb ja mõtestab lihtsat loodusteaduslikku teksti;

7) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ning mõistab geograafiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates töövaldkondades;

8) mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.

Üldpädevused:

Hindamine:        Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavaga taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Geograafia õpitulemuste hindamine lähtub õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Hinnatakse ainekavaga määratletud õpitulemuste saavutatust. Õpitulemusi hinnatakse kahest aspektist: 1) mõtlemistasandite arendamine geograafia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste tegemise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%.

Õpilaste mõtlemistasandite arengut geograafias hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest:

  1. Madalamat järku mõtlemistasandid, mis hõlmavad teadmist ja arusaamist. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat järku mõtlemisoperatsioonidega järgmised märksõnad: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab jne.
  2. Kõrgemat järku mõtlemistasandid, mis hõlmavad analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmist (hindamist). Kõrgemat järku mõtlemisoperatsioonidega seostuvad järgmised märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, hindab, lahendab ülesandeid.

Rakendamise tasand sõltub tulemuste saavutamiseks vajalikest alaoskustest ning võib seetõttu mõnel juhul kuuluda madalamale (enamasti arusaamise), mõnel juhul aga kõrgemale tasandile.

Hinde moodustumisel põhikoolis peaks madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite vahekord olema 50% ja 50%.

Uurimuslike oskuste hindamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata uuringute planeerimise, läbiviimise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise ning esitamise oskustele. Neid saab hinnata tervikliku uurimusliku töö käigus, kuid ka üksikute etappide raames. Põhikoolis tuleb hinnata eelkõige probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, andmekogumise, täpsuse tagamise, tabelite-diagrammide koostamise ja analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskusi.

Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on 1) probleemi määratlemine; 2) probleemi sisu avamine; 3) lahendusstrateegia leidmine; 4) strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine. Mitme samaväärse lahendiga probleemi puhul lisandub neile veel otsuse tegemine. Enam levinud mitme lahendiga probleemid on dilemmad. Nende lahendamisel peab silmas pidama, et kompetentne otsus ei lähtu vaid ühest seisukohast (k. a teaduslikust), vaid on kõigi osapoolte argumente arvestav kompromiss. Näiteks enamiku keskkonnaalaste otsuste tegemisel arvestatakse teaduslikke, majanduslikke, seadusandlikke, sotsiaalseid ja eetilis-moraalseid aspekte. Dilemmaprobleemide lahenduse hindamisel arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse tegemisel arvesse võtta eri osapoolte argumente. Otsusetegemise metoodika õpetamisel on otstarbekas kasutada rühmatöö ja ühisõppe meetodeid.                                                                               

                           

9. klassi lõpetaja:                 

1) huvitub looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus;

2) on omandanud ülevaate looduse ja ühiskonna olulisematest nähtustest ja protsessidest ning saab aru nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;

3) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade loodust ja kultuuri ning säästva arengu põhimõtteid;

4) kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades;

5) kasutab teabeallikaid geograafiainfo leidmiseks, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda looduses ja ühiskonnas toimuvate protsesside selgitamisel, nähtuste ja objektide kirjeldamisel ning probleemide lahendamisel;

6) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, hindab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.


7. KLASS

1. Kaardiõpetus

Õppesisu

Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa poliitiline kaart. Trüki- ja arvutikaardid, sh interaktiivsed kaardid. Mõõtkava, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil. Suundade määramine looduses ja kaardil. Asukoht ja selle määramine, geograafilised koordinaadid. Ajavööndid.

Põhimõisted

plaan, kaart, üldgeograafiline ja teemakaart, arvutikaart, interaktiivne kaart, satelliidifoto, aerofoto, asimuut, leppemärgid, mõõtkava, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, kaardi üldistamine, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, geograafiline laius, geograafiline pikkus, geograafilised koordinaadid, kaardivõrk, ajavöönd, maailmaaeg, vööndiaeg, kohalik päikeseaeg, kuupäevaraja

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Praktilised ülesanded kooliümbruse kaardiga. Ilmakaarte ja asimuudi määramine kompassiga. Kaardi järgi objektide leidmine ja asukohta kirjeldamine ning sammupaariga vahemaade mõõtmine.

2. Info leidmiseks interaktiivse kaardi kasutamine (vahemaade mõõtmine, aadressi järgi otsing, koordinaatide määramine, objektide leidmine ja tähistamine).

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: Õpipädevus areneb, kui õpilane mõistab, et õpitut saab rakendada igapäevaelus ja edaspidistes õpingutes ning tulevases kutsetöös.

Suhtluspädevus areneb geograafiaalaste tekstide, kaartide analüüsimisel ja tõlgendamisel ning lihtsa geograafiaalase teksti koostamisel. .L: Teabekeskkond. See läbiv teema leiab geograafia õppimisel käsitlemist eelkõige seoses teabeallikatest info kogumisega ning selle kriitilise hindamise ja kasutamisega.Tehnoloogia ja innovatsioon rakendub geograafia õppimisel IKT rakendamise kaudu aineõpetuses Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Näidete toomine ja arutelud õpitava rakendusest igapäevaelus ning geograafiaga seotud elukutsete tundmaõppimine.Tervis ja ohutus. Geograafia õppimine aitab mõista keskkonna ja tervise vahelisi seoseid, - kaardilugemisoskus võib olla ellujäämisel vajalik), Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

A: :

Loodusõpetuses (Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse) on õpilased kodu- või kooliümbruse plaaniga (3. ja 6. klassis), õppinud põhi- ja vaheilmakaari, kaardi leppemärke, määranud neid nii kaardil kui kompassi abil looduses. 6. klassi lõpuks peaksid õpilased oskama iseloomustada järgmist:-          maailma poliitilise kaardi abil etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit;-          teadma ja näitama kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike;-          leidma atlase kaardilt kohanimede registri abil tundmatu koha;

matemaatika: mõõtmine, mõõtühikute kasutamine ja teisendamine, diagrammi lugemine ja koostamine, skaala ja plaani koostamine;

ajalugu: geograafia areng, maadeavastused, ajaloos kasutatavad kaardid;

eesti keel: kohanimede õigekiri, suur algustäht; võõrkeel: sõnavara täienemine mitmesuguste infoallikatega töötamisel;

kehaline kasvatus: orienteerumine maastikul.

Õpitulemus

Õpilane:

1) leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;

2) määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;

3) mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasutades ning looduses sammupaari abil;

4) määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha;

5) määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;

6) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;

7) kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi.

Kasutatavad meetodid

• Atlasest või internetist vajaliku kaardi leidmine, kohanimede registri kasutamine.

• Kaartide võrdlemine (leppemärkide kasutamine, täpsus objektide kujutamisel, mida kaardil rõhutatakse), suure- ja väikesemõõtkavalise kaardi võrdlemine – seose leidmine mõõtkava suuruse ja maa-ala suuruse ning üldistusastme järgi.

• Suundade määramine kaardil  kaardivõrgu abil ja looduses kompassi abil.

• Vahemaade mõõtmine ja mõõtkava abil vahemaade leidmine erineva mõõtkavaga kaartidel (nõrgemate õpilaste puhul piirduda vaid vahemaa leidmisega võrdlusmõõtkava abil).

• Geograafiliste koordinaatide määramine ja koha leidmine etteantud koordinaatide järgi (nõrgemate õpilaste puhul kasutada kohti, mis jäävad kaardile joonistatud meridiaanidele ja paralleelidele).

• Kellaaja erinevuste määramine ajavööndite kaardi abil.

• Kaardi abil etteantud paiga asukoha iseloomustamine, nõrgemate õpilaste puhul on soovitav kasutada etteantud kava (asend ekvaatori  ja algmeridiaani suhtes, asend  mandril või maailmajaos, asend ookeanide/merede suhtes, riik või selle osa jne).

• Välitööd: ilmakaarte ja asimuudi määramine kompassiga, Päikese näiva asendi seostamine ilmakaare ja kellaajaga, kaardi orienteerimine, kaardi järgi liikumine, vahemaa mõõtmine sammupaariga, lihtsa plaani või kooliümbruse kaardi koostamine( sõltuvalt ebasobivatest ilmadest I veerandi lõpus( eelnevalt peavad vajalikud oskused olema omandatud ), võib selle töö sooritada ka IV veerandi lõpus õpitud oskuste kordamiseks.

Hindamine

Teadmisi/ oskusi hinnatakse teemade lõpus kontrolltöödega, õppimisprotsessi ajal tunnikontrollidega. Hinnatakse praktilisi oskusi: Atlasest/ kaardilt informatsiooni leidmine/ kasutamine, mõõtkava teisendamine/kasutamine, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil. Suundade määramine looduses ja kaardil. Asukoht ja selle määramine, geograafilised koordinaadid. Ajavööndid.

Välitööks ettevalmistus- Oma toa plaani koostamine( kodutööna)- Hinnatakse saadud teadmiste/ oskuste rakendamist  ilmakaarte ja asimuudi määramine kompassiga,  põhjasuuna plaanile märkimine, plaani orienteerimine, oluliste objektide leidmine (5), vahemaa mõõtmine “kukesammudega” või mõõdulindiga, vahemaade plaanile kandmine, sobiva mõõtkava/ leppemärkide leidmine, kasutamine, plaanile märkimine

Välitöö hindamine - Hinnatakse saadud teadmiste/ oskuste rakendamist rühmatööna  ümbruse Hinnatakse saadud teadmiste/ oskuste rakendamist( ilmakaarte ja asimuudi määramine kompassiga,  põhjasuuna plaanile märkimine, plaani orienteerimine, oluliste objektide leidmine (10), vahemaa mõõtmine sammupaariga, vahemaade plaanile kandmine, sobiva mõõtkava/ leppemärkide leidmine, kasutamine, kaardile märkimine. ( kui välitöö sooritatakse IV veerandi lõpus, toimub ka hindamine IV veerandi lõpus )

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar „GEO 1 Geograafiaõpik põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

Ü. Liiber jt „GEO 1 Geograafia töövihik  põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

„Maailma atlas“, „ Eesti atlas“

Õppevahendid:

gloobus; kaardid: suuremõõtkavaline kodukoha (linna või valla) kaart, teedekaart, Eesti

põhikaart ja üldgeograafiline kaart, turismikaardid, ajalooline kaart; mõõdistamisvahendid: kompass, 1 m

mõõdulatt, mõõdulint;

Veebimaterjalid: 

http://kaart.otsing.delfi.ee/, http://kaart.postimees.ee/,

http://earth.google.com, http://www.kidsgeo.com/geography-games/ (koordinaatide määramise mäng),

http://d-maps.com/index.php?lang=en (kontuurkaardid), Kooligeograafia koduleht

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/Lingid/Lingid_interaktiivsed_kaardid.htm (interaktiivsed kaardid).

2. Geoloogia

Õppesisu

Maa siseehitus. Laamad ja laamade liikumine. Maavärinad. Vulkaaniline tegevus. Inimeste elu ja majandustegevus seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades. Kivimid ja nende teke.

Põhimõisted

maakoor, vahevöö, tuum, mandriline ja ookeaniline maakoor, laam, kurrutus, magma, vulkaan, magmakolle, vulkaani lõõr, kraater, laava, tegutsev ja kustunud vulkaan, kuumaveeallikas, geiser, maavärin, murrang, seismilised lained, epitsenter, fookus, tsunami, murenemine, murendmaterjal, sete, settekivim, tardkivim, paljand, kivistis ehk fossiil

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Kivimite (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisöe, graniidi) ja setete (liiva, kruusa, savi) iseloomustamine ning võrdlemine.

2. Teabeallikate põhjal lühiülevaate või esitluse koostamine ühest geoloogilisest nähtusest (maavärinast või vulkaanist) või mõne piirkonna iseloomustamine geoloogilisest aspektist.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Väärtuspädevus areneb koos avastamis- ja tegutsemisrõõmuga, kui väärtustatakse teadmiste ja oskuste omandamist..

Sotsiaalne pädevus areneb mitmesuguste rühmas tehtavate praktiliste tööde kaudu, kui on vaja aidata kaasõpilasi ning arvestada nendega ja nende arvamusega.

Õpipädevus areneb, kui õpilane mõistab, et õpitut saab rakendada igapäevaelus ja edaspidistes õpingutes ning tulevases kutsetöös.

Suhtluspädevus areneb geograafiaalaste tekstide analüüsimisel ja tõlgendamisel ning lihtsa geograafiaalase teksti koostamisel. Uurimuslike ülesannete ja probleemide lahendamise tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel hindavad nii õpetaja kui kaasõpilased keelekasutuse korrektsust. Areneb õpilase esinemise ja oma arvamuse esitamise julgus, samuti tolerantsus erinevate seisukohtade suhtes.

Ettevõtlikkuspädevuse arendamist toetavad uurimused ja projektõpe. Uurimuslik õpe on suunatud sellele, et õpilased õpiksid probleeme nägema, püstitama eesmärke nende lahendamiseks, leidma iseseisvalt lahendusi ning paindlikult reageerima ideede teostamisel ilmnenud piiratud võimalustele.Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

L: Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Näidete toomine ja arutelud õpitava rakendusest igapäevaelus ning geograafiaga seotud elukutsete tundmaõppimine.Kodanikuõiguste ja -kohustuste tunnetamine seostub keskkonnaküsimustega.( maavarade säästlik kasutamine, geoloogiliste vaatamisväärsuste kaitse jne.)

Teabekeskkond. See läbiv teema leiab geograafia õppimisel käsitlemist eelkõige seoses teabeallikatest info kogumisega ning selle kriitilise hindamise ja kasutamisega.

Tervis ja ohutus. Geograafia õppimine aitab mõista keskkonna ja tervise vahelisi seoseid, Liikumisvõimaluste laienemise tõttu globaliseeruvas maailmas muutuvad üha tähtsamaks ohutust tagavad käitumisjuhised erinevates looduskeskkondades, näiteks maavärinate- ja vulkaaniohtlikes piirkondades

A:

7. kl loodusõpetus: aine tihedus ja mass, temperatuur, sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, soojusülekande liigid, konvektsioon, soojuspaisumine;

8. kl füüsika: aine tihedus ja rõhk,

9. kl füüsika:lained; ainete olekute muutused; ajalugu: katastroofilised maavärinad ja vulkaanipursked minevikus;

bioloogia: fossiilid; matemaatika: andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine;

võõrkeel: sõnavara täienemine mitmesuguste infoallikatega töötamisel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest;

2) iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist;

3) teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda;

4) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades;

5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket;

6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteid nende kasutamise kohta;

7) mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.

Kasutatavad meetodid

Jooniste abil Maa siseehituse iseloomustamine;  ookeanilise ja mandrilise  maakoore võrdlemine (nõrgematele õpilastele anda võrreldavad näitajad või valikvastused ette).

Kaardi abil laamade liikumise, maavärinate ja vulkaanide leviku iseloomustamine; jooniste abil laamade liikumisega kaasnevate geoloogiliste protsesside selgitamine (nõrgematele õpilastele anda vastuste valikuvõimalus).

Näidiste ja piltide abil kivimite ja setetega tutvumine, nende iseloomustamine ja võrdlemine.

Filmi või animatsiooni vaatamine laamade liikumise, maavärinate, vulkaanide ja kivimite tekke kohta.

Maavärinate ja vulkaanipursete võimalike otseste  ja kaudsete tagajärgede üle arutlemine paaris- või rühmatööna. (Tugevamad õpilased võiksid eristada looduslikke, ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid, nõrgemate õpilaste puhul piisab tagajärgede kirjeldamisest pildi abil.)

Teabeallikatest maavärinate ja  vulkaanide kohta info otsimine, tõlgendamine ja kaasõpilastele esitlemine.

Hindamine

Õpitulemusi hinnatakse kahest aspektist: 1) mõtlemistasandite arendamine geograafia kontekstis( teadmised/oskused)  ning 2) uurimuslikud ja otsuste tegemise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%.

Teadmisi/ oskusi hinnatakse teemade lõpus kontrolltöödega. Õpilaste mõtlemistasandite arengut hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest Hinde moodustumisel põhikoolis peaks madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite vahekord olema 50% ja 50%.:

1. Madalamat järku mõtlemistasandid, mis hõlmavad teadmist ja arusaamist. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat järku mõtlemisoperatsioonidega järgmised märksõnad: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab jne.

2.Kõrgemat järku tasandid, mis hõlmavad analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmist (hindamist). Kõrgemat järku mõtlemisoperatsioonidega seostuvad järgmised märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, hindab, lahendab ülesandeid

Uurimuslike oskuste hinnatakse eelkõige probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, andmekogumise, täpsuse tagamise, tabelite-diagrammide koostamise ja analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskusi.( nõrgematel õpilastel kirjeldamisoskus)

Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on 1) probleemi määratlemine; 2) probleemi sisu avamine; 3) lahendusstrateegia leidmine; 4) strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine. Mitme samaväärse lahendiga probleemi puhul lisandub neile veel otsuse tegemine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar „GEO 1 Geograafiaõpik põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

Ü. Liiber jt „GEO 1 Geograafia töövihik  põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

„Maailma atlas“, „ Eesti atlas“

maailma atlase tektoonika ja keskkonnakatastroofide kaart, teatmeteosed, uudisartiklid  ajalehtedest või ajakirjadest maavärinate ja vulkaanipursete kohta, MTÜ GEOGUIDE BALTOSCANDIA

DVD-de komplekt, kivimite ja setete näidised (graniit, liivakivi, paekivi, põlevkivi, liiv, savi, kruus, moreen, turvas);

Animatsioonid internetist (lingid Kooligeograafia kodulehelt):

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3 ,

http://earthquake.usgs.gov ,http://www.gi.ee /geomoodulid/  (eestikeelsed geoloogiamoodulid),

http://www.uky.edu/AS/Geology/howell/goodies/elearning/module04swf.swf  (väga head animatsioonid laamade liikumise erijuhtude kohta), http://www.educypedia.be/education/geology.htm   (mitmekesine  animatsioonide valik), http://whs.moodledo.co.uk/course/view.php?id=1365  , kivimiringe animatsioonid internetilehtedel http://www.teachersdomain.org/ext/ess05_int_rockcycle/index.html ;

http://www.geolsoc.org.uk/gsl/site/GSL/lang/en/page3892.html ;

http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html  – kivimiringe interaktiivne test.

3. Pinnamood

Õppesisu

Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaartidel. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustegevus mägise pinnamoega aladel. Tasandikud. Inimese elu ja majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere põhjareljeef. Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul.

Põhimõisted

pinnamood ehk reljeef, samakõrgusjoon ehk horisontaal, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus, profiiljoon, pinnavorm, mägi, mäeahelik, mäestik, mägismaa, tasandik, kiltmaa, madalik, alamik, mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik, erosioon, uhtorg

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kaartide ja muude teabeallikate järgi ühe piirkonna pinnavormide ja pinnamoe iseloomustuse koostamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: Väärtuspädevus areneb koos avastamis- ja tegutsemisrõõmuga, kui väärtustatakse teadmiste ja oskuste omandamist..

Sotsiaalne pädevus areneb mitmesuguste rühmas tehtavate praktiliste tööde kaudu, kui on vaja aidata kaasõpilasi ning arvestada nendega ja nende arvamusega.

Õpipädevus areneb, kui õpilane mõistab, et õpitut saab rakendada igapäevaelus ja edaspidistes õpingutes ning tulevases kutsetöös.

Suhtluspädevus areneb geograafiaalaste tekstide analüüsimisel ja tõlgendamisel ning lihtsa geograafiaalase teksti koostamisel. Uurimuslike ülesannete ja probleemide lahendamise tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel hindavad nii õpetaja kui kaasõpilased keelekasutuse korrektsust. Areneb õpilase esinemise ja oma arvamuse esitamise julgus, samuti tolerantsus erinevate seisukohtade suhtes.

Ettevõtlikkuspädevuse arendamist toetavad uurimused ja projektõpe. Uurimuslik õpe on suunatud sellele, et õpilased õpiksid probleeme nägema, püstitama eesmärke nende lahendamiseks, leidma iseseisvalt lahendusi ning paindlikult reageerima ideede teostamisel ilmnenud piiratud võimalustele.Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

L: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Inimtegevuse tagajärgede prognoosimine ja negatiivsete mõjude ennetamise võimaluste analüüsimine.( erosioon, tehismaastiku teke jne.)

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Näidete toomine ja arutelud õpitava rakendusest igapäevaelus ning geograafiaga seotud elukutsete tundmaõppimine.Turvalisus: nõlvakalle ja liiklus.Kodanikuõiguste ja -kohustuste tunnetamine seostub keskkonnaküsimustega.

Teabekeskkond. See läbiv teema leiab geograafia õppimisel käsitlemist eelkõige seoses teabeallikatest info kogumisega ning selle kriitilise hindamise ja kasutamisega.

Tervis ja ohutus. Geograafia õppimine aitab mõista keskkonna ja tervise vahelisi seoseid, liiklusohutus libedus, nõlvad,), Liikumisvõimaluste laienemise tõttu globaliseeruvas maailmas muutuvad üha tähtsamaks ohutust tagavad käitumisjuhised erinevates loodus näiteks mägedes,

A: Erinevalt teistest on see teema suhteliselt iseseisev ja vähe lõimitav teiste õppeainetega.

Loodusõpetus ( 7.klass)Füüsika: soojuspaisumine murenemisprotsessis;

Ajalugu: pinnamoe mõju asustuse kujunemisele, ajaloosündmustega seotud konkreetsete pinnavormide (Skandinaavia mäestik, Alpid, Püreneed jmt) leidmine kaardilt;

Kehaline kasvatus: pinnamoe lugemine orienteerumiskaardilt ja sellega arvestamine raja läbimisel;

Õpitulemus

Õpilane:

1) on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);

2) iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;

3) iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme;

4) kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;

5) toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;

6) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.

Kasutatavad meetodid

• Suuremõõtkavalise kaardi abil pinnamoe ja pinnavormide iseloomustamine (nõrgematele õpilastele anda iseloomustamiseks kava).

• Üldgeograafilise kaardi, jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide iseloomustamine (nõrgematele anda iseloomustamiseks kava); mäestike ja süvikute paiknemise seostamine laamade liikumisega.

• Mäestike/tasandike võrdlemine piltide ja kaardi abil rühma- või paaristööna, nt konkreetse noore ja vana mäestiku, madaliku ja kiltmaa võrdlemine (nõrgematele anda iseloomustamiseks kava või märksõnad).

• Pinnavormide mõistekaardi koostamine.

• Teabeallikatest info otsimine inimtegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel ning selle esitlemine kaasõpilastele.

• Töö  maailma üldgeograafilise kaardiga, kaardilt mäestike, mägismaade, kõrgemate tippude, tasandike (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud) leidmine ja nende märkimine kontuurkaardile.

Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid, Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatšid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas.

Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia.

Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa.

Hindamine

Õpitulemusi hinnatakse kahest aspektist: 1) mõtlemistasandite arendamine geograafia kontekstis( teadmised/oskused)  ning 2) uurimuslikud ja otsuste tegemise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%.

Teadmisi/ oskusi hinnatakse teemade lõpus kontrolltöödega. Õpilaste mõtlemistasandite arengut hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest Hinde moodustumisel põhikoolis peaks madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite vahekord olema 50% ja 50%.:

1. Madalamat järku mõtlemistasandid, mis hõlmavad teadmist ja arusaamist. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat järku mõtlemisoperatsioonidega järgmised märksõnad: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab jne.

2.Kõrgemat järku tasandid, mis hõlmavad analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmist (hindamist). Kõrgemat järku mõtlemisoperatsioonidega seostuvad järgmised märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, hindab, lahendab ülesandeid

Uurimuslike oskuste hinnatakse eelkõige probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, andmekogumise, täpsuse tagamise, Üldgeograafilise kaardi, jooniste ja piltidelt  saadava  info analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskusi.

Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on 1) probleemi määratlemine; 2) probleemi sisu avamine; 3) lahendusstrateegia leidmine; 4) strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine.

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Õppekirjandus:L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar „GEO 1 Geograafiaõpik põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

Ü. Liiber jt „GEO 1 Geograafia töövihik  põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

„Maailma atlas“, „ Eesti atlas“

üldgeograafiline ja suuremõõtkavaline kaart, künka mudel, laamade kaart, teatmeteosed, pildid, uudisartiklid.

4. Rahvastik

Õppesisu

Riigid maailma kaardil. Erinevad rassid ja rahvad. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Linnastumine.

Põhimõisted

riik, poliitiline kaart, geograafiline asend, rahvastik, rass, rahvastiku tihedus, linnastumine, linn, linnastu

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kaartide ja muude teabeallikate järgi ühe riigi üldandmete ja sümboolika leidmine, geograafilise asendi ja rahvastiku paiknemise iseloomustamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Väärtuspädevus areneb koos avastamis- ja tegutsemisrõõmuga, kui väärtustatakse teadmiste ja oskuste omandamist..

Sotsiaalne pädevus areneb mitmesuguste rühmas tehtavate praktiliste tööde kaudu, kui on vaja aidata kaasõpilasi ning arvestada nendega ja nende arvamusega.

Õpipädevus areneb, kui õpilane mõistab, et õpitut saab rakendada igapäevaelus ja edaspidistes õpingutes ning tulevases kutsetöös.

Suhtluspädevus areneb geograafiaalaste tekstide analüüsimisel ja tõlgendamisel ning lihtsa geograafiaalase teksti koostamisel. Uurimuslike ülesannete ja probleemide lahendamise tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel hindavad nii õpetaja kui kaasõpilased keelekasutuse korrektsust. Areneb õpilase esinemise ja oma arvamuse esitamise julgus, samuti tolerantsus erinevate seisukohtade suhtes.

Ettevõtlikkuspädevuse arendamist toetavad uurimused ja projektõpe. Uurimuslik õpe on suunatud sellele, et õpilased õpiksid probleeme nägema, püstitama eesmärke nende lahendamiseks, leidma iseseisvalt lahendusi ning paindlikult reageerima ideede teostamisel ilmnenud piiratud võimalustele.Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

L: Keskkond ja jätkusuutlik areng - ühiskonnas toimivate protsesside seoste tundmaõppimine ning inimtegevuse tagajärgede prognoosimine ja negatiivsete mõjude ennetamise võimaluste analüüsimine ( rahvastikuga seotud probleemid) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Näidete toomine ja arutelud õpitava rakendusest igapäevaelus ning geograafiaga seotud elukutsete tundmaõppimine.Teabekeskkond. See läbiv teema leiab geograafia õppimisel käsitlemist eelkõige seoses teabeallikatest info kogumisega ning selle kriitilise hindamise ja kasutamisega.

Tervis ja ohutus. Geograafia õppimine aitab mõista keskkonna ja tervise vahelisi seoseid, näiteks puhta magevee puudusega seotud probleemid, Liikumisvõimaluste laienemise tõttu globaliseeruvas maailmas muutuvad üha tähtsamaks ohutust tagavad käitumisjuhised erinevates kultuurikeskkondades, islamimaades, malaaria, kollapalaviku jt ohtlike haiguste levikualadel jne.

A: ajalugu: maailma poliitiline kaart, inimasustus eri regioonides, linnade paiknemine ja teke;

matemaatika: diagrammide analüüs, osatähtsuse protsent, töö arvandmetega, IT-andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine;

võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel, kohanimede õigekiri ja hääldamine.

Õpitulemus

Õpilane:

1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;

2) nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu;

3) toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone;

4) leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;

5) iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist;

6) kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta.

Kasutatavad meetodid

• Riigi geograafilise asendi iseloomustamine kaardi abil (nõrgematele õpilastele anda kava).

• Mandrite ning suuremate riikide ja linnade näitamine maailma poliitilisel kaardil ning märkimine kontuurkaardile.

Mandrid: Euraasia, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis.

Riigid: Euroopa riigid + Venemaa, Kasahstan, Jaapan, Hiina, India, Indoneesia, Austraalia, Brasiilia, Tšiili,

Argentina, USA, Kanada, Mehhiko, Nigeeria, Sudaan, Egiptus, Maroko, Tuneesia.

Linnad: Euroopa riikide pealinnad + Moskva, Peking, Shanghai, Tokyo, Mumbai, Kolkata, Manila, Jakarta, Kairo,New York, Los Angeles, Mexico, Rio de Janeiro, Sao Paulo, Buenos Aires.

• Etteantud andmete põhjal mõne  piirkonna või riigi rahvaarvu muutumise iseloomustamine ja piirkondade

võrdlemine.

• Rühma- või paaristööna kaardi abil piirkondade/riikide  rahvastiku tiheduse iseloomustamine/võrdlemine,

asustuse paiknemist mõjutavate tegurite analüüsimine.

• Teabeallikatest info otsimine rahvaste kultuuri ja traditsioonide kohta, selle esitlemine kaasõpilastele.

• Diagrammide ja graafikute lugemisoskuse harjutamine (nõrgematele õpilastele anda iseloomustuse/analüüsi

kava, märksõnad).

Hindamine

Õpitulemusi hinnatakse kahest aspektist: 1) mõtlemistasandite arendamine geograafia kontekstis( teadmised/oskused)  ning 2) uurimuslikud ja otsuste tegemise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%.Teadmisi/ oskusi hinnatakse teemade lõpus kontrolltöödega. Õpilaste mõtlemistasandite arengut hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest Hinde moodustumisel põhikoolis peaks madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite vahekord olema 50% ja 50%.:

1. Madalamat järku mõtlemistasandid, mis hõlmavad teadmist ja arusaamist. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat järku mõtlemisoperatsioonidega järgmised märksõnad: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab jne.

2.Kõrgemat järku tasandid, mis hõlmavad analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmist (hindamist). Kõrgemat järku mõtlemisoperatsioonidega seostuvad järgmised märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, hindab, lahendab ülesandeid

Uurimuslike oskuste hinnatakse eelkõige probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, andmekogumise, täpsuse tagamise, tabelite-diagrammide koostamise ja analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskusi.

Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on 1) probleemi määratlemine; 2) probleemi sisu avamine; 3) lahendusstrateegia leidmine; 4) strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine. Mitme samaväärse lahendiga probleemi puhul lisandub neile veel otsuse tegemine

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Õppekirjandus:L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar „GEO 1 Geograafiaõpik põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

Ü. Liiber jt „GEO 1 Geograafia töövihik  põhikoolile“ Kirjastus „Studium“ Tartu 2011

„Maailma atlas“, „ Eesti atlas“

kaardid: maailma ja Euroopa poliitiline kaart, rahvastiku tiheduse kaardid, sh Eesti rahvastiku tiheduse kaart, rasside, keelte, rahvaste kaardid;

Internetileheküljed: http://www.stat.ee/files/koolinurk/ (analüüsitakse jooniste tegemist); http://whs.moodledo.co.uk/course/view.php?id=1365 ; http://www.purposegames.com/game/countries-europe-quiz ; http://www.purposegames.com/game/259 (interaktiivsed testid  riigid, linnad)

8. KLASS

1. Kliima

Õppesisu

Ilm ja kliima. Kliimadiagrammid ja kliimakaardid. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine Maal. Aastaaegade kujunemine. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine õhuringlus. Ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale. Kliimavöötmed. Ilma ja kliima mõju inimtegevusele.

Põhimõisted

ilm, kliima, ilmakaart, kliimakaart, kliimadiagramm, kuu ja aasta keskmine temperatuur, päikesekiirgus, õhumass, passaadid, mandriline ja mereline kliima, briisid, lumepiir, tuulepealne ja tuulealune nõlv, kliimavööde

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Internetist ilmakaardi leidmine ja selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

2. Kliima võrdlemine kliimakaartide ja -diagrammide järgi kahes etteantud kohas ning erinevuste selgitamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

Teabekeskkond: info kasutamine.                                    

lmakaardi kasutamine ja omandatud teadmiste rakendamine.                                   

jooniste lugemine.

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

Keskkond ja jätkusuutlik areng: õhureostus, reostuse levik. Tehnoloogia ja innovatsioon: atmosfääri uuringud, sondid, radarid, satelliidid. Tervis ja ohutus: UV-kiirgus, kõrgmäestike hõre õhk, selle mõju tervisele, inimtegevusele, võimalikud abinõud.                                   

oht-likud ilmastikunähtused                                   

8. kl füüsika: valgus ja valguse sirgjooneline levimine; valguse peegeldumine ja neeldumine, langemis- ja peegeldumisnurk; rõhumisjõud looduses ja tehnikas, rõhk, baromeeter, soojusülekanne, soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, universaalne temperatuuriskaala, siseenergia,                                    

valgus, neeldumine, peegeldu-mine, soojuskiirgus;                                   

mõõtmine, mõõteriistad, õhutemperatuur, soojusmahtuvus, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus; matemaatika: joon- ja tulpdiagrammi lugemine, aritmeetilise keskmise ja temperatuuriamplituudi arvutamine; nurga-kraadid, laiuskraadid, kaardi abil öö ja päeva pikkuse arvutamine;

võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.                                   

keeleõpetus: sõnavara, mõistete kasutamine õiges kontekstis, kirjeldamine;

Õpitulemus

Õpilane:

1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;

2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides;

3) selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;

4) iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust;

5) selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;

6) leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;

7) iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi;

8) toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • võrdlemine        
  • Kliima         iseloomustamine kliimadiagrammide ja kliimakaartide abil         (nõrgematele õpilastele anda kava).        
  • Kliimadiagrammi         koostamine.        
  • Kliimategurite         mõistekaardi koostamine.
  • Interneti         vahendusel ilmakaartide ja ilmaprognoosidega tutvumine, konkreetse         koha temperatuuri ja sademete kohta andmete otsimine.
  • Jooniste         ja animatsioonide abil nähtuste ja protsesside õppimine (rõhutada         selgitamist ja põhjendamist).
  • rühmatöö

Hindamine

Kasutatav õppematerjal, vahendid

                                   

Eesti ja maailma atlase kliimakaardid, kliimadiagrammid, gloobus ja lamp päikesekiirte ja maa tasapinna vahelise nurga muutuse (aastaaegade) demonstreerimiseks, animatsioon (internetist) sama teema käsitlemiseks, õppefilmid aastaaegadest, uudisartiklid; ilmakaardid internetis:

http://earthsci.org/processes/weather/weaimages/weaimages.htm; http://www-imk.physik.uni-karlsruhe.de/~muehr/Climate/Frame/indexeu.html (interaktiivne kliimakaart),

http://geography.uoregon.edu/envchange/clim_animations/ (animeeritud kaardid  kiirgushulk, õhutemperatuur, sademed, õhurõhk, tuule kiirus jne),

http://www.mhhe.com/biosci/genbio/tlw3/eBridge/Chp29/animations/ch29/global_wind_circulation.swf http://www.suu.edu/faculty/colberg/Hazards/Weather/04_GlobalWind.html (õhuringlus),

http://whs.moodledo.co.uk/mod/resource/view.php?inpopup=true&id=973 (atmosfääri animatsioonid),

www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_56_continental-clim (mereline ja mandriline kliima, testid),

http://www.mhhe.com/biosci/genbio/tlw3/eBridge/Chp29/animations/ch29/rain_shadow_formation.swf (sademete teke),

http://www.juicygeography.co.uk/animations.htm (õhutemperatuur, õhurõhk ja õhu liikumine),

lingid Kooligeograafia kodulehelt linkide alt http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3.

2. Veestik

Õppesisu

Veeressursside jaotumine Maal. Veeringe. Maailmameri ja selle osad. Temperatuur, soolsus ja jääolud maailmamere eri osades. Mägi- ja tasandikujõed, vooluvee mõju pinnamoe kujunemisele. Jõgede veerežiim, üleujutused. Järved ja veehoidlad. Veekogude kasutamine ja kaitse.

Põhimõisted

veeringe, maailmameri, ookean, laht, väin, sisemeri, ääremeri, vee soolsus, lang, voolukiirus, põrke- ja laugveer, soot, jõeorg, sälk-, lamm- ja kanjonorg, delta, kõrgvesi, madalvesi, üleujutus, soolajärv

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide järgi vooluvee kulutava ja kuhjava tegevuse uurimine etteantud jõe erinevatel lõikudel.

2. Teabeallikate järgi ülevaate koostamine etteantud mere kohta.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                           

Keskkond ja jätkusuutlik areng: vesi kui taastuv loodusvara, veega seotud probleemid.                                   

jätkusuutlik vee kasutamine.

 Tehnoloogia ja innovat-sioon: animatsioonid, interaktiivsed mängud

kaardi info kasutamine.                                   

info otsimine kaartidelt, meediast ja veebist                                   

Tervis ja ohutus: üleujutustega kaasnevad riskid. 

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

                          

keemia/loodusõpetus: soolsus; füüsika: aine olekud, veeringe, (aurumine, kondenseerumine), vee kulutav ja kuhjav tegevus; matemaatika: andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine; bioloogia: veekogud kui elukeskkond ning veekogude reostumine ja kaitsmine; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel, kohanimede õigekiri ja hääldamine.

Õpitulemus

Õpilane:

1) seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutused kliimaga;

2) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd ning toob esile erinevuste põhjused;

3) iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;

4) põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões;

5) iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist;

6) iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Veeringe         iseloomustamine joonise abil (nõrgematele anda protsessid         valikuna).        
  • Kaardi         jt teabeallikate abil mere iseloomustamine ja merede võrdlemine         (soovitav anda nõrgematele õpilastele iseloomustamiseks kava ja         mõistete loetelu, mida iseloomustamisel kasutada).        
  • Teatmeteoste,         meediaväljaannete ja interneti vahendusel teabe otsimine Eesti ja         maailma suuremate jõgede ning üleujutuste kohta, arutelu         üleujutuste tekketegurite ja nende sagenemise üle.        
  • Jõgede         veetaseme kõikumise võrdlemine, selle seostamine kliimaga ning         sarnasuste ja erinevuste selgitamine.        
  • Suuremõõtkavalise         kaardi kasutamine jõgede ja ajutise vooluvee tegevuse         iseloomustamiseks.        
  • Teabeallikate         põhjal jõe iseloomustamine (soovitav on anda nõrgematele         õpilastele iseloomustamiseks kava või märksõnad, mida töös         kasutada).        
  • Oru         läbilõigete seostamine oru tüüpidega.        
  • Võimaluse         korral mõõdistamine välitööna: jõe laius, voolukiirus,         sügavus, kaldad jms.        
  • Geograafiliste         objektide tundmaõppimine ja kontuurkaardile märkimine.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

Maailma ja Eesti veestiku kaardid, internetilehed, teatmeteosed, ajalehed, ajakirjad, mõõdistamisvahendid;

õpetajamaterjaliks internetilehed http://www.grdc.sr.unh.edu/ (jõgede äravoolu animeeritud kaardid ja hüdrograafid),

http://www.teachers.ash.org.au/jmresources/water/cycle.htm, http://www.google.ee/search?hl=et&q=water+cycle+animation&lr=&aq=0&oq=water+cycle (veeringe animatsioonid), http://www.epa.gov/climatechange/kids/water_cycle_version2.html,

http://earthguide.ucsd.edu/earthguide/diagrams/watercycle/ (veeringe animatsioonid, ka interaktiivne test),

http://whs.moodledo.co.uk/course/view.php?id=965 (jõgede animatsioonid),

http://www.rmets.org/video/climate/river.php (maailma jõgede vooluhulga muutuste animatsioon).

3. Loodusvööndid

Õppesisu

Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused. Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas- ja lehtmets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.

Põhimõisted

loodusvöönd, põhja- ja lõunapöörijoon, seniit, põhja- ja lõunapolaarjoon, polaaröö ja -päev, igikelts, taiga, stepp, preeria, oaas, kõrbestumine, leet-, must- ja punamuld, erosioon, bioloogiline mitmekesisus, põlisrahvas, kõrgusvööndilisus, kõrgmäestik, metsapiir, mandri- ja mägiliustik, Arktika, Antarktika.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, kus on analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme.

2. Ühe loodusvööndi kohta mõistekaardi koostamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

                           

Teabekeskkond: info leidmine kaartidelt ja piltidelt, selle kasutamine seoste ja protsesside selgitamisel.                 Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

                  

teadmiste süstematiseerimine.                                   

Keskkond ja jätku-suutlik areng: inimtege-vuse võimalused, kesk-konda säästev käitumine. keskkonnaprobleemid, keskkonnakaitse. vee kasutamine, asustustiheduse ja puhke-majanduse mõju elu-paikadele ja liikidele, põllundus ja erosioon.                                   

Tervis ja ohutus: külmakahjus-tused, abinõud külma kaitseks.                                   

abinõud kuuma-kaitseks, veevajadus, vajalik riietus kõrbes.veereostus, haigused, ohtlikud taimed ja loomad.                                             

mägihaigus, liikumine, riietus ja varustus mäestikes.                 

veepuudus, päikesekahjustused, abinõud nende vältimiseks.                                   

orkaanid, taifuunid, üleujutused

A:                                    

bioloogia: elus ja eluta looduse vastastikused seosed, bioloogiline mitmekesisus, organismide

kohastumused erinevates keskkondades, keskkonnaprobleemid loodusvööndites; keemia: aineringed; füüsika: õhutemperatuur ja õhurõhk, õhuringlus; ajalugu: inimasustus erinevates keskkonnatingimustes; emakeel: väljendusoskuse arendamine piirkondade kirjeldamisel ja iseloomustamisel; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist;

2) iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid;

3) tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid ning joonistel ja piltidel maastiku, taimed, loomad ja mullad;

                                   

  • seostab         jäävööndi         paiknemise põhja- ja lõunapolaaralaga, võrdleb Arktika ja         Antarktika asendit, kliimat ja loodust ning toob näiteid         inimtegevuse võimalustest ja mõjust keskkonnale polaaraladel;
  • iseloomustab         tundrate         paiknemist mandrite, ookeanide ja põhjapolaarjoone suhtes,         iseloomustab kliimaolusid tundras, selgitab olulisemate tegurite         mõju kliima kujunemisele, tunneb ära tundrale tüüpilise         kliimadiagrammi, selgitab polaaröö ja polaarpäeva tekkimist ning         selle mõju elutingimustele tundras, nimetab tundrale iseloomulikke         taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta,         põhjendab soode ulatuslikku esinemist tundrates, analüüsib         kliima, igikeltsa,         taimestiku         ja loomastiku mõju inimtegevuse võimalustele tundras, kirjeldab         inimtegevust tundras, toob näiteid inimtegevuse mõjust tundra         loodusele, iseloomustab tundrat kui inimtegevuse mõju suhtes väga         tundlikku ökosüsteemi;        
  • seostab         okasmetsade         leviku parasvöötme põhjapoolsema ja kontinentaalsema kliimaga         ning lehtmetsade         leviku parasvöötme merelise kliimaga, tunneb ära okasmetsale ja         lehtmetsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab okasmetsale         iseloomulikke taimi ja loomi, teab leetmuldade eripära ja analüüsib         keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, nimetab lehtmetsale         iseloomulikke taimi ja loomi, analüüsib inimtegevuse võimalusi ja         mõju keskkonnale okas- ja lehtmetsavööndis;        
  • seostab         parasvöötme         rohtlate         paiknemise mandrilise kliimaga, kirjeldab mustmuldade eripära ja         selgitab keskkonnatingimuste mõju mustmuldade kujunemisele, nimetab         rohtlale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende         kohastumuste kohta, nimetab rohtlates kasvatatavaid tüüpilisi         kultuurtaimi, selgitab vee- ja tuuleerosiooni mõju maastike         kujundajana rohtlates, toob näiteid erosiooni takistamise abinõude         kohta;
  • näitab         kaardil kuivade         ja niiskete lähistroopiliste metsade         paiknemist, võrdleb loodust ja inimtegevuse võimalusi kuivas ja         niiskes lähistroopikas, nimetab vahemerelistel aladel ja niiskes         lähistroopikas kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi;        
  • seostab         kõrbete         paiknemise põhja- ja lõunapöörijoone, parasvöötme ja         lähistroopika teravalt mandrilise kliima, külmade hoovuste         (hoovuste olemus ja mõju kliimale on põhikoolis ainult         tugevamatele õpilastele jõukohane teema) ning mäestike mõjuga,         iseloomustab kliimaolusid kõrbes, tunneb ära kõrbele tüüpilise         kliimadiagrammi, iseloomustab murenemise ja tuule mõju         kõrbemaastike kujundajana, seostab soolajärvede tekke ja pinnase         sooldumise keskkonnatingimustega kõrbes, nimetab kõrbele         iseloomulikke taimi ja loomi, toob näiteid nende kohastumuste         kohta, iseloomustab oaaside kujunemiseks vajalikke eeldusi ja         kõrbetes kasvatatavaid kultuurtaimi, analüüsib         keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele kõrbes,         selgitab veeprobleemi teket kõrbetes, toob näiteid inimtegevuse         mõjust kõrbe loodusele (niisutussüsteemid, nafta ammutamine);        
  • iseloomustab         savannide         paiknemist lähisekvatoriaalsetel aladel, selgitab tähtsamate         tegurite mõju (troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahetumine)         kliima kujunemisele, tunneb ära tüüpilise savanni         kliimadiagrammi, nimetab savannile iseloomulikke taimi ja loomi ning         toob näiteid nende kohastumuste kohta, analüüsib         keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele savannis,         selgitab veeprobleemi teket savannis, teab savannis kasvatatavaid         kultuurtaimi, selgitab alepõllunduse ja rändkarjanduse mõju         savanni loodusele, selgitab kõrbestumise põhjusi;        
  • seostab         vihmametsade         paiknemise ekvaatoriga, iseloomustab kliimaolusid vihmametsas,         selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära         vihmametsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab vihmametsale         iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste         kohta, selgitab vihmametsade tähtsust Maa ökosüsteemis ja teab         nende hävimise põhjusi, toob näiteid vihmametsade intensiivse         raiumise tagajärgedest, teab punamuldade eripära ja analüüsib         keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, iseloomustab         vee-erosiooni mõju ekvatoriaalaladel, analüüsib         keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele vihmametsas,         teab vihmametsas kasvatatavaid kultuurtaimi;

4) teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes;

5) selgitab liustike tekkepõhjusi ning iseloomustab nende paiknemist ja tähtsust;

6) toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastasmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes;

7) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsib nendevahelisi seoseid.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Kaardi         abil loodusvööndite paiknemise iseloomustamine (nõrgematele         õpilastele lisada kava): kaugus ekvaatorist, laiuskraadid, leviku         ulatus ja terviklikkus/katkendlikkus, mandrid ja nende osad,         olulisemad loodusobjektid, olulisemad riigid jms.        
  • Loodusvöönditele         tüüpiliste kliimadiagrammidega tutvumine, nende abil kliima         iseloomustamine.
  • Tähtsamate         tegurite mõju selgitamine loodusvööndite kliima kujunemisele.
  • Piltide         abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade         tundmaõppimine.        
  • Piltide         abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade kohastumuste         selgitamine ja näidete toomine.        
  • Teabeallikatest         loodusvööndite kohta info otsimine, selle tõlgendamine ja         esitamine.
  • Arutelud         rühma- ja paaristööna looduskeskkonna ja inimtegevuse         vastasmõjust loodusvööndites.        
  • Mõistekaardi         koostamine loodusvööndi kohta.        
  • Geograafiliste         objektide tundmaõppimine ja nende kontuurkaardile märkimine.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

Õppevahendid: Eesti ja maailma atlase kliimakaardid, kliimadiagrammid, gloobus ja lamp päikesekiirte ja maa tasapinna vahelise nurga muutuse (aastaaegade) demonstreerimiseks, animatsioon (internetist) sama teema käsitlemiseks, õppefilmid loodusvööndite ja sealse inimtegevuse visualiseerimiseks, õppefilmid aastaaegadest ja loodusvöönditest; internetilehed: http://www.suu.edu/faculty/colberg/Hazards/Weather/04_GlobalWind.html (õhuringlus), http://www.educypedia.be/education/climateanimations.html (aastaaegade teke),

http://www-imk.physik.uni-karlsruhe.de/~muehr/Climate/Frame/indexeu.html (interaktiivne kliimakaart),

http://www.teachersfirst.com/lessons/biomes/biomes.html,

http://www.blueplanetbiomes.org/world_biomes.htm,

http://mbgnet.mobot.org/sets/,

http://www.runet.edu/~swoodwar/CLASSES/GEOG235/biomes/intro.html,

http://whs.moodledo.co.uk/mod/resource/view.php?inpopup=true&id=969 (muldadega seotud

animatsioonid),

http://www.cotf.edu/ete/ESS/ESSmain.html (sfääridevahelised seosed),

internetis üleval Powerpointi esitlus „Maailma loodusvööndid”.

9. KLASS

1. Euroopa ja Eesti loodusgeograafia, asend, pinnamood ja geoloogia

Õppesisu

Euroopa ja Eesti asend, suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Pinnamoe seos geoloogilise ehitusega. Eesti pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijää tegevus Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.

Põhimõisted

loodusgeograafiline ja majandusgeograafiline asend, Eesti põhikaart, maastik, kõrg-ja madalmäestik, lauskmaa, kurdmäestik, noor ja vana mäestik, platvorm, kilp, geokronoloogiline skaala, kõrgustik, madalik, lavamaa, aluspõhi, pinnakate, mandrijää, moreen, moreenküngas, voor, moreentasandik

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Eesti ja mõne teise Euroopa riigi geograafilise asendi võrdlemine.

2. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine kodumaakonna pinnamoest ja maavaradest ning seostamine geoloogilise ehitusega.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

Teabekeskkond: info otsimine kaartidelt ja selle kasutamine. Tehnoloogia ja innovatsioon: interaktiivsete allikate kasutamine. Kultuuriline identiteet: kultuuriline mitmekesisus, tolerants.

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid                   

Tervis ja ohutus: vulkaanilised ja maavärinaohtlikud piirkonnad, inimtegevus ja liiklus tasastel ning mägistel aladel.                                   

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: teadus, teadlane, geoloog, geograaf.                                   

Keskkond ja jätkusuutlik areng: maavarad kui taastumatud loodusvarad, nende kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

A:                                    

ajalugu ja ühiskonnaõpetus: Euroopa poliitiline kaart, geokronoloogilise ja ajaloolise ajaskaala võrdlemine; keemia: alused, lahustumine; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit;

2) iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi;

3) seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega;

4) iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust;

5) iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;

6) iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;

7) nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Euroopa         riikide, sh Eesti geograafilise asendi iseloomustamine ja võrdlemine         atlase ja muude infoallikate põhjal (nõrgematele õpilastele anda         kava või märksõnad).         
  • Kodumaakonna         geograafilise asendi iseloomustamine (tugevamatele õpilastele võib         lisaks anda asendist tulenevate positiivsete ja negatiivsete mõjude         analüüsi).        
  • Euroopa         riikide, sh Eesti pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine atlase ja         muude infoallikate põhjal (nõrgematele õpilastele anda kava või         märksõnad).        
  • Temaatiliste         kaartide, jooniste ja geokronoloogilise skaala abil Eesti         geoloogilise ehituse iseloomustamine.’        
  • Jooniste         ja geoloogilise kaardi abil Põhja- ja Lõuna-Eesti geoloogilise         võrdluse koostamine: pinnakatte paksus ja koostis, aluspõhja         kivimid, pealmine kivim, selle vanus ja iseloomulikud tunnused,         geoloogilise ehitusega kaasnevad mõjud (karst, kare vesi, maakoore         liikumine, iseloomulikud paljandid – klint, ürgorud jms).

Selle teema raames võib soovi korral tutvuda karstiga. Teema annab hästi seostada keemias õpitud aluste ja karbonaatidega ning karjääride rajamise ja võimalike põhjaveeprobleemidega.

  • Kaardi         abil maavarade paiknemise iseloomustamine Euroopas, sh Eestis, ning         Eestis leiduvate maavarade seostamine geoloogilise ehitusega        
  • Kaardi         ja jooniste abil mandrijää tegevuse iseloomustamine pinnamoe         kujundajana Euroopas, sh Eestis.        
  • Geograafiliste         objektide leidmine Eesti kaardil ja nende märkimine         kontuurkaardile.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:

                                   

kivimite kollektsioonid, Eesti ja Euroopa geoloogiline kaart, MTÜ Geoguide Baltoscandia videod ja raamatud, 7. klassi teema „Maa siseehitus“ juures toodud laamade ja kivimiringe animatsioonide lingid,

http://whs.moodledo.co.uk/course/view.php?id=1365 (liustike tegevuse animatsioonid).

Vahendid:

2. Euroopa ja Eesti kliima

Õppesisu

Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavad tegurid. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas. Eesti kliima. Euroopa ilmakaart. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas.

Põhimõisted

samatemperatuurijoon ehk isoterm, õhurõhk, hoovus, läänetuuled, kõrg- ja madalrõhuala, soe ja külm front, tsüklon, antitsüklon

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Interneti andmete järgi ilma võrdlemine etteantud kohtades ning erinevuste põhjendamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                           

Teabekeskkond: kaardilt ja graafikutelt info otsimine ja kasutamine kirjelduse koostamisel.                                    

nfo leidmine, teadmiste ja oskuste kasutamine ülesannete lahendamisel.

Tehnoloogia ja innovatsioon: interaktiivsete allikate kasutamine.

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid                  

                                   

Tervis ja ohutus: ohtlikud ilmastikunähtused.

A:                                    

füüsika: valgus ja valguse sirgjooneline levimine, valguse peegeldumine ja neeldumine, langemis- ja peegeldumisnurk, rõhumisjõud looduses ja tehnikas, rõhk, baromeeter, soojusülekanne, soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, universaalne temperatuuriskaala, siseenergia, soojusmahtuvus, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, õhu liikumine tsüklonis, sademete teke; matemaatika: kliimadiagrammi lugemine, aritmeetilise keskmise ja temperatuuriamplituudi arvutamine;

Õpitulemus

Õpilane:

1) iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale;

2) iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled);

3) mõistab kliimamuutuste uurimise olulisust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta;

4) toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Animatsioonide         abil nähtuste ja protsesside õppimine.
  • Euroopa,         sh Eesti kliimat kujundavate tegurite mõju kliimale ja         regionaalsete kliimaerinevuste selgitamine. Vt 8. klassi kliimaosa         juures olevat kava. Lisanduvad õhu liikumine ja sellega kaasnevad         protsessid tsüklonis/antitsüklonis ning mere mõju puhul sooja         Põhja-Atlandi hoovuse mõju selgitamine.
  • Kliimakaartide         ja -diagrammide abil Lääne- ja Ida-Eesti kliima võrdlemine ning         erinevuste põhjendamine.
  • Internetist         Euroopa ja Eesti ilmakaardi leidmine ja konkreetse koha ilma         iseloomustamine.        
  • Arutelu/analüüs         kliimatingimuste mõju kohta inimese igapäevaelule ja         majanduslikule tegevusele.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:

Vahendid:                                     

maailma, Euroopa ja Eesti kliimakaardid; internetilehed www.worldclimate.ee, www.emhi.ee, 8. klassi kliimateema juures toodud lingid, http://whs.moodledo.co.uk/course/view.php?id=1365 (atmosfääri ja kliima animatsioonid, sh tsükloni ja globaalse soojenemise animatsioon),

http://www.juicygeography.co.uk/animations.htm (õhurõhk ja õhu liikumine, õhutemperatuuri ja pilvisuse muutumine).

3. Euroopa ja Eesti veestik

Õppesisu

Läänemere eripära ja selle põhjused. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Läänemere eriilmelised rannikud. Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis. Sood Euroopas, sh Eestis.

Põhimõisted

valgla, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skäärrannik, luide, maasäär, rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid, põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kodukoha joogivee, selle omaduste ja kasutamise uurimine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid                  

Teabekeskkond: kaartidelt info otsimine ja kasutamine kirjelduse koostamisel.                                   

Keskkond ja jätkusuutlik areng: reostusallikad, kesk-konnaprobleemid ja Läänemere kaitse.                                    

põhjavesi kui taastuv loodusvara, veevarude kasutamine ja kaitse.

Tervis ja ohutus: sinivetikad rannikumeres.                 

ohud rannikul.                                   

soode ökoloogiline tähtsus, turvas kui aeglaselt taastuv loodus-vara.                 

liikumine rabas.                                   

põhjavee reostumine

A:                                    

keemia: vee keemiline koostis, joogivesi, riimvesi, Läänemere reostumine; füüsika: põhjavee kujunemine; bioloogia: Läänemere elustiku eripära ja Läänemerega seotud keskkonnaprobleemid, soode ökoloogiline tähtsus; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta;

2) kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut;

3) selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme Eestis;

4) teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;

5) iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi, jõgesid.                 

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Teabeallikate         abil Läänemere eripära ja eriilmeliste rannikulõikude         iseloomustamine ja võrdlemine.        
  • Rühmatööna         Läänemerega seotud keskkonnaprobleemide arutamine ja neile         lahendamisvõimaluste otsimine.        
  • Kaardi         abil Euroopa, sh Eesti rannajoone ja veestiku iseloomustamine.        
  • Võimaluse         korral matk sohu või turbatootmisettevõttesse.        
  • Katsed         erinevate pinnaste veemahutavuse ja vee läbilaskvuse kohta põhjavee         kujunemise ja puhastumise selgitamiseks, veesisalduse määramine         turbas vms.        
  • Geograafiliste         objektide leidmine Eesti kaardil ja nende märkimine         kontuurkaardile.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:

Vahendid:                                    

üldgeograafilised kaardid, õppefilmid Eesti soode ja Läänemere kohta, madalsoo ja rabaturba näidised, õpetajamaterjaliks jõgede äravoolu animeeritud kaardid ja hüdrograafid internetilehel http://www.grdc.sr.unh.edu/.

4. Euroopa ja Eesti rahvastik

Õppesisu

Euroopa, sh Eesti rahvaarv ja selle muutumine. Sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe erinevused Euroopa riikides. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid. Ränded ja nende põhjused. Eesti rahvuslik koosseis ja selle kujunemine. Rahvuslik mitmekesisus Euroopas.

Põhimõisted

rahvaloendus, rahvastikuregister, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastikupüramiid, rahvastiku vananemine, ränne ehk migratsioon, sisseränne, väljaränne, vabatahtlik ränne, sundränne, pagulased, rahvuslik koosseis

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Teabeallikate järgi oma maakonna või koduasula rahvastiku analüüsimine.

2. Rahvastikupüramiidi põhjal rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analüüsimine etteantud Euroopa riigis.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid                                   

Teabekeskkond: graafikutelt ja diagrammidelt info lugemine ja kasutamine seaduspärasuste ning protsesside kirjeldamisel. Tehnoloogia ja innovatsioon: interaktiivsete teabe-allikate kasutamine.                                   

Kultuuriline identiteet: kultuuriline mitmekesisus, tolerants.                                   

ajalugu ja ühiskonnaõpetus: migratsioon Euroopas, sh Eestis, ja selle mõju ühiskonnale; matemaatika: diagrammide analüüs, üldkordajate arvutamine; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle olulisuse kohta;

2) analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist;

3) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist;

4) toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende lahendamise võimaluste kohta;

5) selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast;

6) iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu  ning toob  näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Teabeallikatest         info otsimine Euroopa riikide rahvastiku kohta ja saadud teabe         analüüsimine.        
  • Rahvastikupüramiidi         abil rahvastiku soolis-vanuselise struktuuri iseloomustamine ja         riikide võrdlemine.        
  • Eesti         rahvastikupüramiidide võrdlemine aastate lõikes ja järelduste         tegemine.        
  • Statistikaameti         andmete põhjal oma koduasula rahvastikupüramiidi koostamine ja         analüüs.        
  • Iibe         ja iibe üldkordaja (sündimuse ja suremuse üldkordaja) arvutamine.        
  • Eestis         sündimust ja suremust mõjutavate tegurite arutelu.        
  • Euroopa,         sh Eestiga seotud rände põhjuste ja tagajärgede üle arutlemine         rühmatööna.        
  • Teabeallikatest         info otsimine Euroopa kultuurilise mitmekesisuse iseloomustamiseks,         saadud materjali esitlemine kaasõpilastele.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

maailma, Eesti ja Euroopa rahvastikukaardid, Euroopa riikide rahvastikupüramiidid, jooksev info meedias; internetilehed: http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/,

http://www.census.gov/ipc/www/idb/informationGateway.php, http://www.prb.org, http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw, http://www.census.gov/ipc/www/idbsum.html,

http://www.geohive.com/, http://www.theodora.com/wfb/, http://www.stat.ee/files/koolinurk/abiks/,

http://www.census.gov/ipc/www/idbpyr.html (animeeritud rahvastikupüramiidid),

The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook.

5. Euroopa ja Eesti asustus

Õppesisu

Rahvastiku paiknemine Euroopas. Linnad ja maa-asulad. Linnastumise põhjused ja linnastumine

Euroopas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Eesti asulad. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud,

sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted

linnastumine, linnastu, valglinnastumine

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Lühiuurimuse koostamine koduasulast.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

Teabekeskkond: kaartidelt info lugemine ja kasutamine võrdluse koostamisel ja protsesside kirjeldamisel. Tehnoloogia ja innovatsioon: andmeportaalid, interaktiivne mäng                                   

info-portaalidest, kaartidelt info leidmine ja kasuta-mine seadus-pärasuste ja protsesside kirjeldamisel.

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

                                   

ajalugu ja ühiskonnaõpetus: linnade kujunemine ja kasv Euroopas, Eesti asustus ja haldusjaotus minevikus ja tänapäeval, linnastumisega kaasnevad probleemid; bioloogia: linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid; matemaatika: andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine, rahvastiku keskmise tiheduse arvutamine; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;

2) analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel;

3) nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ja nende lahendamise võimalustest;

4) võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi;

5) nimetab ja näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Rahvastikukaardi         abil Euroopa, sh Eesti rahvastiku paiknemise iseloomustamine ja         põhjendamine.        
  • Ajalooteadmistele         ja kaardiinfole toetudes Euroopa, sh Eesti linnade asukoha ja         tekkepõhjuste uurimine; oma koduasula asukoha põhjalikum         analüüsimine.        
  • Linnade         kasvu kohta andmete otsimine teabeallikatest ning saadud teabe         graafiline esitamine ja tõlgendamine.        
  • Linna-         ja maaeluga kaasnevate sotsiaalsete ning keskkonnaprobleemide üle         arutlemine.        
  • Geograafiliste         objektide leidmine Eesti kaardil ja nende märkimine         kontuurkaardile.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

maailma, Eesti ja Euroopa rahvastikukaardid; internetilehed:

http://www.tartu.ee/vaateid_vanast_Tartust/rakendus/tartu_kaardid.swf, http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/world/06/urbanisation/html/urbanisation.stm (Euroopa linnad Google Earthi vaates), http://www.citypopulation.de/World.html.

6. Euroopa ja Eesti majandus

Õppesisu

Majandusressursid. Majanduse struktuur, uued ja vanad tööstusharud. Energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Eesti energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Euroopa peamised majanduspiirkonnad.

Põhimõisted

majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, tööjõu kvaliteet, esmasektor, tööstus, teenindus, energiamajandus, energiaallikad: soojus-, tuuma-, hüdro-, tuule- ja päikeseenergia

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise analüüsimine elektrienergia tootmisel.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

                                   

Teabekeskkond: infoportaalidest, kaartidelt info leidmine ja kasutamine seadus-pärasuste ja protsesside kirjeldamisel. Tehno-loogia ja innovatsioon: andmeportaalid.                                   

Kesk-kond ja jätkusuutlik areng: energia tarbimine ja säästmine, keskkonna-probleemid.

                                   

ühiskonnaõpetus: majanduse struktuur, tööjõud, kapital; füüsika: energialiigid; keemia: süsinikuühendid kütustena; matemaatika: andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine, võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel.

Õpitulemus

Õpilane:

1) analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;

2) rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel;

3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;

4) analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel;

5) analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel;

6) toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta;

7) teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;

8) toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Rollimängus         tuulepargi/hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevate probleemide üle         arutlemine ja sellele parima asukoha leidmine.        
  • Energiamajanduse         ja tarbimise kohta teabeallikatest andmete otsimine ja nende         tõlgendamine.        
  • Arutelu         energiatootmise mõju üle keskkonnale.        
  • Põlevkivi         või turba kasutamisega kaasnevate mõjude arutelu paaris- või         rühmatööna.        
  • Koduasula         energiamajanduse ja tarbimise uurimine.        
  • Mõne         Euroopa piirkonna majanduse käsitlemine (näidisjuhtumi meetod).

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

Eesti ja Euroopa majanduskaardid, statistilised materjalid, artiklid ja arutelud meedias, internetilehed, näiteks energiamoodul http://www.elektro.ttu.ee/moodul/, http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/.

7. Euroopa ja Eesti põllumajandus- ja toiduainetetööstus

Õppesisu

Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted

taimekasvatus ja loomakasvatus, maakasutus, haritav maa, looduslik rohumaa, taimekasvuperiood, looma- ja taimekasvatustalud, istandused

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Toidukaupade päritolu uurimine ning kodu- ja välismaise kauba osatähtsuse hindamine tootegrupiti.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

Teabekeskkond: info otsimine ja kasutamine kirjelduste ja üldistuste koostamisel. Tehnoloogia ja innovatsioon: andmeportaalid.                           Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

        

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: elukutse-valik ja töövõimalused.

                                   

Tervis ja ohutus: tervislik toitumine.                                   

Keskkond ja jätkusuutlik areng: maa kasutamine, elupaigad, elurikkus, muld kui taastuv loodusvara, mahepõllundus, keskkonnaprobleemid.

                                   

bioloogia: toiduainete koostis, tervislik toitumine, toiduvalmistamise tehnoloogia; taimede kasvunõuded kui taimekasvatussaaduste tootmise alus, loomade kasv ja areng kui loomakasvatussaaduste tootmise alus; keemia: toidulisandid, taimekaitsevahendid, väetised; ajalugu: erinevate kultuuride traditsioonid; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel; matemaatika: ühikud (t, ha), saagikuse arvestamine (t/ha kohta).

Õpitulemus

Õpilane:

1) toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;

2) iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist;

3) iseloomustab mulda kui ressurssi;

4) toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis;

5) toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid;

6) toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Lühiuurimus         selle kohta, mis riikidest toodud toiduaineid võib leida meie         poelettidelt ja kui palju kõiguvad toiduainete hinnad eri         kauplustes.        
  • Põllumajanduse         arengut mõjutavate tegurite selgitamine etteantud materjalide         põhjal ja arutelu selle üle, mil moel need tegurid Eesti         põllumajandust mõjutavad.        
  • Euroopa         riikide põllumajanduse ja toiduainetööstuse kohta teabeallikatest         info otsimine ja selle tõlgendamine.        
  • Arutlus         põllumajanduse võimalike keskkonnamõjude üle.        
  • Planeerimismängus         otsustamine, mis põllukultuure on talunikul kõige otstarbekam         toota.        
  • Rollimängus         tutvumine eri seisukohtadega põllumajanduse osas.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

statistilised andmed, internetilehed www.agri.ee ja http://www.fao.org, ajakirjandusartiklid

8. Euroopa ja Eesti teenindus

Õppesisu

Teenindus ja selle jaotumine. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Turismi liigid. Euroopa peamised turismiressursid. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti turismimajandus. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused sõitjate ning erinevate kaupade veol. Euroopa peamised transpordikoridorid. Eesti transport.

Põhimõisted

isiku- ja äriteenused, avaliku ja erasektori teenused, turism, transport, transiitveod

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine oma linna või maakonna turismiarengu eeldustest ja peamistest vaatamisväärsustest.

2. Reisi marsruudi ja graafiku koostamine, kasutades teabeallikaid.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                           

Teabekeskkond: info otsimine ja kasutamine kirjelduste ja üldistuste koostamisel. Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid

Tehnoloo-gia ja innovatsioon: andmeportaalid. Tervis ja ohutus julgeolek reisimisel, haigused, puhta vee probleemid. reisi-kindlustuse vajalikkus.                                   

julgeolek liikluses,                                   

Keskkond ja jätkusuutlik areng: ühistranspordi kasuta-mine, kütuse-säästlikud liiklusvahendid.

 Kultuuriline identiteet: rahvaste traditsioonid, käitumistavad.

                                   

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: elukutse-valik ja töövõimalused.

                                   

bioloogia: turismi ja transpordiga kaasnevad keskkonnaprobleemid; ajalugu ja ühiskonnaõpetus: vanad kultuuripiirkonnad ja kultuuriobjektid, usundid, poliitilise kaardi ning majandussidemete kujunemine; võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete materjalidega töötamisel; ajalugu, kirjandus, kunst, muusika: Euroopa ja Eesti kultuuriloolised paigad kui turismiobjektid; matemaatika: ühikud, reisijakilomeeter, tonnkilomeeter, vahemaad.

Õpitulemus

Õpilane:

1) toob näiteid erinevate teenuste kohta;

2) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust;

3) toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus-ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;

4) analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol;

5) toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta;

6) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes sõitjate-ja kaubavedudes;

7) toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta ning väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.

Kasutatavad meetodid

                                   

  • Euroopa         riikide turismi arengueelduste võrdlemine. Oma kodukoha või         maakonna ja Eesti turismi arengueelduste analüüsimine paaris või         rühmatööna.        
  • Konkreetsete         näidisjuhtumite abil turismi ja teiste majandustegevuste vaheliste         seoste leidmine.        
  • Kohalikule         majandusele, sotsiaalelule ning keskkonnale avalduva turismi mõju         analüüsimine, eri huvigruppide seisukohtadega tutvumine ja         turismiga seotud probleemidele lahenduse otsimine.        
  • Interneti         vahendusel info otsimine turismi näitajate kohta, selle         tõlgendamine. Turismi arengusuundadest järelduste tegemine Eesti         või kodukoha tasandil.        
  • Reisi         sihtpunkti valimine, valiku põhjendamine, andmete kogumine ja         marsruudi koostamine.        
  • Transpordiliikide         eeliste ja puuduste või transpordi keskkonnamõjude analüüsimine.
  • Interneti         kasutamine vajalike sõiduvahendite ja sõiduplaanide leidmiseks         ning optimaalse reisimarsruudi koostamiseks.        
  • Rühmatööna         mõnele transpordiga seonduvale probleemile lahenduse otsimine.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

Euroopa ja Eesti transpordi- ja teedekaardid, ajakirjandusartiklid, internetilehed http://kaart.tallinn.ee, http://www.eestigiid.ee, www. peatus.ee.

Ainevaldkond LOODUSAINED

Geograafia

III kooliaste