Salme põhikooli õppekava
II ja III kooliaste
Ainevaldkond: Võõrkeeled
VENE KEEL (B-võõrkeel)
Aine õppe eesmärgid
Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) mõistab ja vahendab võõrkeeles esitatut;
2) suhtleb eesmärgipäraselt ja olukohaselt nii kõnes kui ka kirjas;
3) loob ja esitab nii suuliselt kui ka kirjalikult eri liiki tekste;
4) tunneb õpitavat keelt kõnelevate piirkondade/kogukondade kultuuri;
5) mõistab oma kultuuri ja teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust;
6) väärtustab võõrkeelte oskust ja on motiveeritud keeli õppima;
7) kasutab võõrkeelseid veebikeskkondi, teadvustades nende võimalikke ohte;
8) omandab edasiseks keelte õppimiseks vajalikud oskused ja kohandab need enda vajadustele vastavaks.
Hindamine:
Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast.
Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme. Õpetaja juhib puudustele tähelepanu taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada.
Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa.
Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.
Eesmärk on, et õpilane õpiks koostöös kaaslaste ja õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama. Selleks sobivaid töövorme (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed jmt) on õpilane juba õppinud ja kasutanud I kooliastmes A-võõrkeele õppimisel.
Alguses võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka võõrkeelt kasutama. Oluline on, et kõik õpilased saaksid oma mõtted ja arvamuse välja öelda.
III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, andes õpilasele adekvaatset tagasisidet. Ülesande eesmärgi järgi hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).
Mahukaid kompleksseid töid soovitatakse teha mitte rohkem kui kord veerandis.
Õpilane seab koostöös õpetajaga endale õpieesmärke ning annab oma teadmistele ning oskustele hinnangu. Koos kaasõpilastega leiab õpilane, mis on hästi omandatud ja/või mille omandamiseks peab veel tööd tegema. Õpetaja valib töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed), mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida. Õpilasel peab olema võimalus selgusele jõuda oma keeleoskustasemes.
Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.
B-võõrkeele õppimise eesmärgiks on saavutada põhikooli lõpuks keelekasutaja algtase, mis loob aluse hilisemaks keeleoskuse edasiarendamiseks. Mitme võõrkeele oskus võimaldab tänapäeva avatud maailmas tajuda maailma tema kultuurilises mitmekesisuses ning avardab õppimise ja töö võimalusi. B-võõrkeele õppes saab toetuda A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemustele ja omandatud õpioskustele ning neid edasi arendada. Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, eriti seoste nägemine A-võõrkeelega. Ka B-võõrkeeleõppes keskendutakse kuuele teemavaldkonnale: mina ja teised; kodu ja lähiümbrus; kodukoht Eesti; riigid ja nende kultuur; igapäevaelu, õppimine ja töö ning vaba aeg ja meedia. Nende käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste keeleoskustasemest, kogemustest, huvidest ning vajadustest. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine nõuab õppija järjepidevat ja aktiivset osalust. Oluline on A-võõrkeeles saadud õpioskuste kasutamine ja arendamine, endale õpieesmärkide seadmine ning nende saavutamise hindamine, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Õpetaja kohandab oma keele tasemekohaseks ja/või jagab toetavaid selgitusi. B-võõrkeele õpetamisel lähtutakse ainevaldkonna kirjelduses toodud põhimõtetest (ptk 1.3).
II kooliaste
6. klassi lõpetaja saavutab A1- keeleoskustaseme, mis tähendab, et ta:
1) saab kuulates aru lühikestest lausetest ja lihtsatest igapäevastest väljenditest; reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja juhistele;
2) räägib õpitud lauseid kasutades ning õpitud sõnadest ja väljenditest lühikesi lihtlauseid moodustades;
3) mõistab lugedes väga lihtsaid tekste fraashaaval, leides üles õpitud sõnad ja väljendid ning tuginedes neile;
4) kirjutab õpitud sõnu ja lauseid ning täidab õpitud sõnavara kasutades
III kooliaste
Põhikooli lõpetaja saavutab A2- keeleoskustaseme, mis tähendab, et ta:
1) saab kuulates aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest ning tuleb toime igapäevases suhtluses, kui vestluskaaslane räägib aeglaselt;
2) osaleb suulises suhtluses igapäevastel teemadel ja olmeolukordades, kasutades põhiliselt lihtlauseid;
3) mõistab lugedes lühikese ja lihtsa teksti põhiideed ja -sõnumit ning olulist teavet selles;
4) kirjutab lühikesi ja lihtsaid, peamiselt lihtlausetest koosnevaid 8 lihtsat lünkteksti;
5) kasutab varasemas võõrkeeleõppes omandatud keeleõppestrateegiaid ja tuttavaid keeleõppe abivahendeid (tõlkesõnaraamatut, internetti);
6) teab õpitava keele maa(de) põhiandmeid ja olulisemaid tähtpäevi;
7) tunneb ja järgib esmaseid viisakusnorme. tekste;
5) kasutab iseseisvalt erinevaid keeleõppestrateegiaid ja keeleõppe abivahendeid (tõlkesõnaraamatut, internetti);
6) teab õpitava keele maa(de) kultuuri(de) iseloomulikke jooni;
7) teadvustab õpitava keele maa(de) ja oma maa suhtlusnormide sarnasusi ja erinevusi ning arvestab neid suhtluses.
2.2.3. Õpitulemused
II kooliaste
Õpilane:
1) mõistab üksikuid sõnu ja väljendeid, kui räägitakse õpitud teemal aeglaselt ja selgelt; 2) mõistab konkreetset teavet (nt kohta ja aega) õpitud teemal salvestatud sõnumites, kui sõnumid esitatakse aeglaselt ja selgelt;
3) mõistab ja järgib selgelt ja aeglaselt antud juhiseid;
4) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele;
5) küsib ja vastab küsimustele enda ja oma igapäevategevuste kohta, kasutades õpitud väljendeid ja lühilauseid;
6) moodustab lihtsaid lauseid enda ja oma lähiümbruse kohta, kasutades õpitud sõnu ja väljendeid;
7) väljendab oma eelistusi, meeldimist ja mittemeeldimist, kasutades õpitud sõnu ja väljendeid;
8) hääldab õigesti õpitud sõnu ning kasutab tuttavate sõnade ja fraaside hääldamisel õiget rõhku;
9) mõistab kaardi või e-kirjaga saadetud lühikesi konkreetseid sõnumeid;
10) mõistab konkreetset teavet tuttavate sõnadega kirjutatud ja piltidega illustreeritud lihtsas teabematerjalis;
11) mõistab tuttavate sõnadega kirjutatud ja piltidega illustreeritud jutukest;
12) täidab ankeeti isikuandmetega;
13) kirjutab lühikesi, väga lihtsaid tekstisõnumeid, milles edastab infot või esitab küsimusi.
III kooliaste
Õpilane:
1) mõistab üldjoontes lühikest lihtsat igapäevasuhtlust, kui kõneldakse aeglaselt ja selgelt;
2) mõistab väga lihtsat selge ülesehitusega ettekannet või esitlust tuttaval teemal, kui seda illustreeritakse slaidide, konkreetsete näidete või diagrammidega ja kõneldakse aeglaselt, selgelt ning vajaduse korral korrates;
3) mõistab lühikeste lihtsate ja selgete sõnumite või teadaannete põhisisu;
4) osaleb lihtsas igapäevasuhtluses, kui see seisneb otseses infovahetuses tuttaval teemal;
5) kirjeldab lihtsate lausetega ennast, oma perekonda, teisi inimesi, kohti ja asju;
6) räägib lihtsate lausetega oma huvidest ja eelistustest ning varem toimunud ja tulevastest tegevustest;
7) esitab lihtsat varem koostatud ja päheõpitud teksti;
8) kasutab prosoodilisi vahendeid (rõhku, intonatsiooni, rütmi) võrdlemisi hästi tuttavate igapäevaste sõnade ja fraaside hääldamisel;
9) mõistab igapäevaseid silte ja teateid avalikes kohtades;
10) leiab lühikestest tarbetekstidest teatud harjumuspärast teavet;
11) mõistab lihtsaid tekste, isiklikke e-kirju või postitusi, kui teema on tuttav;
12) mõistab olulist teavet lühiuudises;
13) kirjutab lühikesi lihtsaid teateid, e-kirju ja tekstisõnumeid;
14) kirjutab lihtsaid tekste tuttaval teemal, väljendades oma muljeid ja arvamusi;
15) kirjeldab toimunud ja kavandatud tegevusi;
16) ühendab lauseid enamkasutatavate sidesõnadega.
Teemavaldkonnad
II kooliaste | III kooliaste | |
1. Mina ja teised |
|
|
Lõiming A- teised ained | Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, õpipädevus, ettevõtlikkuspädevus. L: teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus. A: eesti keel, muusika, inimeseõpetus, kunstiõpetus | Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus. L: teabekeskkond, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. A: eesti keel, inimeseõpetus, loodusõpetus, muusika, kunstiõpetus. |
Kasutatavad meetodid | Paaris- ja rühmatöö,iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video, õppemäng (sh.arvutipõhised), tööleht, dialoogid, lugemine, kirjutamine, jutustamine, joonistamine, esinemine. | Paaris ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video, õppemäng(sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, õppekäik, keskused, ettelugemine, informatiivne lugemine, kirjutamine, jutustamine, rollimäng, joonistamine, esinemine. |
IKT kasutamine | arvutipõhised õppemängud, viideod, veebileheküljed, digiharjutused, QR-koodi kasutamine | arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed, digiharjutused, QR-koodi kasutamine |
Hindamine | * teab ja oskab kasutada õpitud sõnavara; * oskab ennast arusaadavalt väljendada; * oskab ennast ja oma kaaslasi tutvustada; * oskab teemakohaseid küsimusi esitada | * teab ja oskab kasutada õpitud sõnavara; * oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid * oskab ennast arusaadavalt väljendada; * oskab ennast ja oma kaaslasi tutvustada * oskab lühijutu koostada |
Kasutatav õppekirjandus, vahendid | 1. I. Mangus õpik “Давай” 1. aasta, töövihik, õigekirja vihik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused | 1. I. Mangus õpik “Давай” 2. 3. 4. aasta, töövihik, sõnastik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused |
2. Kodu ja lähiümbrus Kodukoht Eesti |
|
|
Lõiming A- teised ained | Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus L: kultuuriline identiteet, tehnoloogia innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng. A: eesti keel, majandusõpe, loodusõpetus, kunstiõpetus. | Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus L: kultuuriline identiteet, tehnoloogia innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng. A: geograafia, ajalugu, loodusõpetus, eesti keel, kunstiõpetus, muusika |
Kasutatavad meetodid | Paaris- ja rühmatöö,iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, õppekäik, ettelugemine, kirjutamine, jutustamine, rollimäng, joonistamine, esinemine. | Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö,näitlikustamine,ajurünnak,video, õppemäng(sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, õppekäik, ettelugemine, informatiivne lugemine, dialoogide koostamine, rollimäng, kirjutamine, esinemine. |
IKT kasutamine | arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed | arvutipõhised õppemängud,videod,veebileheküljed |
Hindamine | * teab õppitud sõnavara * oskab ennast arusaadavalt väljendada * oskab oma pereliikmeid tutvustada * oskab oma elukohast rääkida ja kodukohta kirjeldada | * teab õppitud sõnavara * oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid * oskab ennast arusaadavalt väljendada * oskab dialoogid koostada * oskab lühijuttu koostada |
Kasutatav õppekirjandus, vahendid | 1. I. Mangus õpik “Давай” 1. aasta, töövihik, õigekirja vihik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused | 1. I. Mangus õpik “Давай” 2. 3. 4. aasta, töövihik, sõnastik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused |
3. Riigid ja nende kultuur | x (teema puudub) |
|
Lõiming A- teised ained | x | Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus. L: kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikus, tehnoloogia ja innovatsioonväärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng A: geograafia, ajalugu, eesti keel, kunstiõpetus, muusika |
Kasutatavad meetodid | x | Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video, õppemäng (sh arvutipõhised ), tööleht, vestlus, õppekäik, ettelugemine, informatiivne lugemine, jutustamine, rollimäng, esinemine. |
IKT kasutamine | x | arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed, digiharjutused, QR-koodi kasutamine |
Hindamine | x | * teab õpitud sõnavara * oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid * oskab ennast arusaadavalt väljendada * oskab leida vajaliku onfot tekstist * oskab dialoogid koostada * oskab lühijutu koostada |
Kasutatav õppekirjandus, vahendid | x | 1. I. Mangus õpik “Давай” 2. 3. 4. aasta, töövihik, sõnastik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused |
4. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. |
|
|
Lõiming A- teised ained | Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng. A: loodusõpetus, inimeseõpetus, majandusõppe,eesti keel, kunstiõpetus. | Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus L: teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng. A: inimeseõpetus, eesti keel, kunstiõpetus. |
Kasutatavad meetodid | Paaris- ja ruhmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, õppekäik, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine. | Paaris ja ruhmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video, õppemäng (sh arvutipõhised ), tööleht, õppekäik, informatiivne lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine. |
IKT kasutamine | Arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, digiharjutused, QR-koodi kasutamine | Arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, digiharjutused, QR-koodi kasutamine |
Hindamine |
|
|
Kasutatav õppekirjandus, vahendid | 1. I. Mangus õpik “Давай” 1. aasta, töövihik, õigekirja vihik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused | 1. I. Mangus õpik “Давай” 2. 3. 4. aasta, töövihik, sõnastik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused |
5. Vaba aeg | Lihtsamad tegevused ja eelistused (lugemine, muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit. lemmikloom jmt). |
|
Lõiming A- teised ained | Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng; A: loodusõpetus, kunstiõpetus, eesti keel, inimeseõpetus, muusika | Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng; A: loodusõopetus, kunstiõpetus, eesti keel, inimeseõpetus, muusika |
Kasutatavad meetodid | Paaris- ja ruhmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video,õppemäng ( sh arvutipõhised), tööleht, õoppekäik, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine | Paaris ja ruhmatöö, isesisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video, õppemäng ( sh arvutipõhised ), tööleht, õppekäik, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine. |
IKT kasutamine | arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, digiharjutused, Qr-koodi kasutamine | arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, digiharjutused, QR-koodi kasutamine |
Hindamine | * teab õpitud sõnavara * oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid * oskab ennast arusaadavalt väljendada * oskab dialoogid koostada * oskab luhijutu koostada | * teab õpitud sõnavara * oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid * oskab ennast arusaadavalt väljendada * oskab dialoogid koostada * oskab luhijutu koostada |
Kasutatav õppekirjandus, vahendid | 1. I. Mangus õpik “Давай” 1. aasta, töövihik, õigekirja vihik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused | 1. I. Mangus õpik “Давай” 2. 3. 4. aasta, töövihik, sõnastik 2. Õpetajaraamat töölehtede ja kontrolltöödega 3. Helisalvestised, esitlusmaterjalid ning digiharjutused |
Keeleteadmised:
A1-keeleoskustase | A2-keeleoskustase | B1-keeleoskustase | B2-keeleoskustase | |
KIRI JA HÄÄLDUS | Vene tähestik (nii trüki- kui kirjatähed). Siduskiri: soovituslik on lähtuda samadest nõudmistest, mis on emakeele siduskirja suhtes sama kooli algkoolis. Nimede kirjutamine vene ja eesti keeles, translitereerimise reeglid. Tähemärkide häälikuline tähendus. Sõnarõhk. Täishäälikute hääldamine eel- ja järelrõhulistes silpides, reduktsioon. Kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine. Häälikute sarnastumine: helilised/helitud, palataalsed/mittepalataalsed. | Sõnarõhu muutumine nimisõnade mitmuse vormi moodustamisel nimetavas käändes. Häälikuvaheldused tegusõnade pööramisel. Sõnarõhu muutumine tegusõnade vormides. Ilma küsisõnata küsimuse väljendamine. | Sõnarõhu muutumine nimisõnade käänamisel. | Häälikuvaheldused imperfektiivse aspekti moodustamisel: т/ч, д/ж, д/дж, с/ш, ст/щ, б/бл, в/вл, п/пл, м/мл. |
NIMISÕNA | Grammatiline sugu: naissoost nimisõnad –а/-я lõpuga; meessoost sõnad, mille lõpus on kaashäälik või –й ja -a/-я (папа, дедушка, дядя); kesksoost sõnad -о/-е lõpuga. Nimisõnade mitmuse nimetava käände moodustamine (ы- ja и- lõpulised meessoost ja naissoost sõnad; а- ja я-lõpulised kesksoost ja meessoost sõnad). | Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on –ь. Sõnade rühmitamine:
Sageli kasutatavad käändumatud sõnad ja nende sugu (nt евро, кино, метро, пальто, кофе). Üldsoost nimisõnad (nt коллега, умница). Käänete nimetused vene keeles ja küsimused lihtsamate näidetena:
| Nimisõna mitmuse vormid käänetes. Родительный käände kasutamine у, от ja без eessõnadega, tunnuse tähistamine (nt урок музыки, платье из шёлка), vahemaa ja ajavahemiku tähistamine (от ... до; с ... до). Дательный: tegusõnadega желать, верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п. | I ja II käändkond. III käändkond, ainsuse ja mitmuse vormid. Singularia tantum sõnad. Pluralia tantum sõnad. Ees-, isa- ja perekonnanimede käänamine; käändumatud nimed. Osaobjekt родительный käändes (nt дай мне молока, соли), nn „второй родительный“ (nt выпей соку). Nimisõnade sufiksaalne sõnamoodustus: noomen (nt лист > листок, рука > ручка). |
OMADUSSÕNAD | Omadussõna lõpud ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (tüve lõpphäälik palataliseerimata/ palataliseeritud; küsimused какой? какая? какое? какие?). Omadussõna ühildumine nimisõnaga ainsuse ja mitmuse nimetava käändes. | Omadussõnade käänamine ainsuses sõltuvalt sõna tüvest (tüve lõpuhäälik palataalne/ mittepalataalne). Omadussõna võrdlusastmete moodustamine ja kasutamine. | Omadussõna võrdlusastmete moodustamine: tüvemuutused (nt глубокий > глубже), supletiivsed vormid (nt хорошо > лучше). Omadussõnade moodustamine nimisõnadest, tüvehäälikute muutused к/ч, г/ж, х/ш (nt яблоко > яблочный). | Omadussõna lühivormide moodustamine ja kasutamine. |
TEGUSÕNA | I pöördkond (еть-, ать-, ять- lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-lõpulised tegusõnad). Tegusõnade pööramine olevikus. Eitav kõne: Я не играю, Мальчик не играет, Мы не играем jne. | I pöördkond (еть-, ать-, ять- lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-lõpulised tegusõnad). Tegusõnade pööramine (olevik ja tulevik), tüvemuutused (nt петь > пою, сесть > сяду). Tegusõna быть: oleviku Ø- vorm; mineviku vormi moodustamine; tuleviku vormid: ainsuse/mitmuse pöördelõpud. Enesekohased tegusõnad ja nende pöördevormid: просыпаться, причёсываться, заниматься, находиться, мыться, умываться, одеваться, начинаться, кончаться, интересоваться, находиться pööramine. Tegusõnade -ова/-ева puhul vaheldus -у/-ю häälikutega. Mineviku vormide (жил, находился) ja analüütilise tuleviku vormide (буду жить) moodustamine ja kasutamine. Liikumisverbid: kindlas suunas e sihipärane liikumine vs edasi- tagasi või kaootiline liikumine. Liikumisverbide pööramine. | Verbirektsioon (nt быть где?, ехать куда? на чём? когда?). Fraasiverbide pööramine ja kasutamine tegusõnalises liitöeldises (nt начал говорить, продолжал спорить, кончил разговаривать). Modaalverbide мочь ja хотеть pööramine ning kasutamine tegusõnalises liitöeldises (nt могу говорить, хочу играть). Tingiv ja käskiv kõneviis ja nende vormide moodustamine. Verbi aspekt lihtsamate näidetena: imperfektiivse/perfektiivse aspekti ajavormid:
| Verbi aspekt: imperfektiivse/perfektiivse aspekti ajavormid. Aspektipaari mõiste: kõnehetkel toimuv või kestev tegevus / ühekordne või tulevikus toimuv tegevus (nt обнимать/обнять*); kestev tegevus või seisund / toimunud tulemuslik tegevus (nt надевать/надеть*); imperfektiivsust (nt каждый год, всегда, долго, часто) või perfektiivsust (nt завтра, послезавтра, скоро, в будущем) rõhutavad kontekstisõnad. Aspektipaari moodustavate verbide ajavormid (tuleviku analüütiline ja sünteetiline vorm; eesti keele mineviku ajavormide vasted vene keeles). Üheaspektilised verbid ja nende pööramine. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Erisugused liikumisviisid, verbi eesliidete kasutamine (в-/во-, вы-, с-/со-, при-, у-, под-/подо-, от-/ото-, до-, раз-/разо-, пере-, про-, об-/обо-, за-, по-). Tegusõnade prefiksaalne sõnamoodustus (nt молчать > замолчать, говорить > поговорить, писать > переписать). Aspektipaaride moodustamine sufiksite -а-/-я-, -ыва-/-ива-, -ва- ja prefiksite вз-, вы-, из-, от-, на-, о(б)-, от(о)-, со-, при-, про-, с(о)-, у-, по- abil ning eestikeelsed tõlkevasted. Eritüvelised aspektipaarid, iseärasused verbide pööramisel: nt говорить / сказать*, брать / взять*, класть / положить*, садиться / сесть*, ловить / поймать*, возвращать / вернуть*, ложиться / лечь*. Kesksõna kui tegusõna erivorm. Oleviku ja mineviku kesksõnade moodustamine ning kasutamine kindlas (nt прочитан, был прочитан, будет прочитан) ja tingivas kõneviisis (nt был бы прочитан). Kesksõna lühi- ja pika vormi kasutamine öeldistäites (мы (были, будем) знакомы; мы (были) знакомые). |
ASESÕNA | Isikulised asesõnad nimetavas käändes. Omastavad asesõnad ainsuses ja mitmuses. | Isikuliste asesõnade käänamine. Näitavad asesõnad. | Omastavate asesõnade käänamine. | Possessiivsuse väljendamine omastavate asesõnade abil. |
MÄÄRSÕNA | Hinnangut väljendavad määrsõnad (хорошо, плохо). Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine. | Määrsõnade moodustamine omadussõnadest. Küsimus как ja vastused. Lubamine ja keelamine (можно, нельзя). | Määrsõnade võrdlusastmete moodustamine ja kasutamine. | Määrsõnade võrdlusastmete moodustamine ja kasutamine. |
ARVSÕNA | Põhiarvsõnad. Küsimus сколько лет?, vastus (nimisõnaga год, года / лет). | Põhiarvsõnade käänamine. Järgarvsõnad. | Järgarvsõnade käänamine. | Hulgasõnad ja nende kasutamine koos nimisõnaga (именительный kääne või ainsuse/mitmuse родительный kääne). |
ABISÕNAD | Rinnastav sidesõna и. Eitussõna нет (nt нет отца, мамы, книги). Rinnastavad sidesõnad а, но. | Eessõnade kasutamine vastavalt õpitud käänetele ja küsimustele (vt nimisõna juures). Eraldusseose väljendamine sidesõnaga или. Alistavad sidesõnad: потому что, если, когда, как, который. | Eessõnade kasutamine vastavalt õpitud käänetele ja küsimustele (vt nimisõna juures). Alistavad sidesõnad: что, чтобы, потому что, если, когда, где, хотя, словно, будто, точно, как, который. | Vastandusseose väljendamine sidesõnadega однако, зато. |
LAUSE STRUKTUUR | Küsimused Кто это? Что это; Где? ja vastused lihtlaused näidete abil. | Subjekti ja predikaadi tähistamine (nt Я играю, ты играешь, он / она играет, мы играем, вы играете, они играют; Мальчик играет, Дети играют). Lihtlause: koordinatsioon aluse ja öeldise vahel. Sõnajärg lauses. Lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna, isikuline asesõna). Ilma küsisõnata küsimuse väljendamine. | Öeldistäide (nimisõna творительный käändes). Lauselaiendid: määrus. Aluseta lihtlaused: nt Что ты делаешь? - Сижу и пишу письмо. | Öeldistäide (omadussõna lühi- ja pikk vorm, possessiivsed asesõnad). Täiendi ühildumine põhisõnaga soos, arvus ja käändes (ainsus), arvus ja käändes (mitmus). Lauselaiendid: täiend. Ühe pealiikmega lihtlause: nt Тише едешь, дальше |
Ainevaldkond VÕÕRKEELED
B-võõrkeel - vene keel
II ja III kooliaste