Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Sotsiaalained

INIMESEÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ja väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist järgmistes valdkondades:

1)  enesekohased ja sotsiaalsed oskused;

2)  füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng;

3)  tervis ja tervislik eluviis;

4)  turvalisus ja riskikäitumise ennetamine;

5)  üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, vastutustunne ja õiglus.                                   

Hindamine:                                                                                       

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamine inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist, kusjuures põhirõhk on õpilase arengu toetamisel. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste  tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates

arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi  hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.    

Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja adekvaatne enesehinnang, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes võimalusi enesehindamiseks.

 

Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja  oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Aineteadmiste ja -oskuste ning hoiakute hindamine võib kanda nii kujundava kui ka kokkuvõtva hindamise ülesandeid, kusjuures põhirõhk on kujundaval hindamisel. Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades suulisi, kirjalikke ja praktilisi ülesandeid.

 

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1)  selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja omavahelisi seoseid;  

2)  selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti  ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega;

3)  eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest;

4)  demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.

 

Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

1)  rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;

2)  demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;  

3)  kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.                 

                                            

Põhikooli lõpetaja:  

1)  teab ja oskab kasutada põhilisi enesekasvatuse viise ning analüüsib ennast, seostades seda oma valikutega elus ja väärtustades ennast;  

2)  teab ja oskab igapäevaelus planeerida tervislikke valikuid seoses oma füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervisega ning analüüsib valikuid mõjutavaid tegureid ja oma vastutuse osa selles;  

3)  teab tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse põhimõtteid ning mõistab nende rakendamise olulisust igapäevaelus;  

4)  teab, millised arengumuutused toimuvad murdeeas, ja mõistab murdeea eripära teiste eluperioodide seas;

5)  mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning teab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid ja oma vastutust selles ning väärtustab seksuaalõigusi;

6)  analüüsib riskikäitumist mõjutavaid tegureid ja mõju inimese tervisele ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid  enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi riskikäitumisega seotud olukordades;

7)  teab ja oskab otsida olulisi infoallikaid terviseteabe ja -abi saamiseks, analüüsides nende kasutusvõimalusi, ning demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi põhilisi võtteid ja kirjeldab tõhusat käitumist ohuolukordades;

8)  kirjeldab stressi ja kriisi olemust inimsuhetes ning teab, kuidas luua ja säilitada toetavaid ning lähedasi suhteid; väärtustab sõprust ja armastust vastastikuse toetuse allikana;

9)  kirjeldab rühma mõju inimese käitumisele ja demonstreerib õpisituatsioonis oskust keelduda tegevusest, mis kahjustab teda ennast ja teisi;  

10)  teab kooselu reegleid ja norme toetavates inimsuhetes, mõistab nende vajalikkust rühmas ning väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet.


7. KLASS

INIMENE

I . Inimese elukaar ja murdeea koht selles

Õppesisu (kohustuslik)

Areng ja kasvamine. Arengut ja kasvamist mõjutavad tegurid. Inimese elukaar. Murde- ja noorukiea koht elukaares. Inimene oma elutee kujundajana. Enesekasvatuse alused ja võimalused. Vastutus seoses valikutega.

Laiendav ja süvendadav teema

Elukaare etapid. Muutunud suhted lähedastega.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

internetiallikate kasutamine (Koolielu jms)

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus , digipädevus

L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

A: eesti keel ja kirjandus, ajalugu (silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis ja maailmas), ühiskonnaõpetus (õiguste, kohustuste ja vastutuse osakaal), bioloogia (pärilikkus)

Õpitulemus

Õpilane:                          

  • Iseloomustab murde- ja noorukiea arenguülesandeid üleminekul lapseeast täiskasvanuikka.
  • Kirjeldab, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ning keskkonnategurid.
  • Toob näiteid inimese võimaluste kohta ise oma eluteed kujundada ning mõistab enda vastutust oma elutee kujundajamisel.
  • Kirjeldab põhilisi enesekasvatusvõtteid: eneseveenmist, enesetreeningut, eneseergutust ja -karistust ning enesesisendust.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, lauamäng, rühmatöö, paaristöö, loovtöö, individuaalne töö

Hindamine

  • Kirjeldab inimese elukaart kui tervikut ja eri perioodide tähtust järgnevate perioodide arenguülesannete täitmisel.  
  • Eristab pärilikkuse, miljöö ja kasvatuse, inimese enda aktiivsuse ning enesekasvatuse mõju arengule.
  • Toob näiteid inimese võimaluste kohta oma eluteed positiivselt kujundada, selgitades oma seisukohti.
  • Selgitab oma sõnadega enesekasvatuse mõiste sisu ning analüüsib olukordi, kus on võimalik erinevaid enesekasvatusvõtteid kasutada.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

“Muutuste maailm” õpik ja töövihik Autorid Margit Kagadze ja Katrin Kullasepp

õpetaja koostatud töölehed

II Inimese mina

Õppesisu (kohustuslik)

Minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste

määramine. Konfliktide vältimine ja lahendamine.  

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Suhtlemise tasemed. Haridus kui väärtus. Konfliktid kodus, nende põhjused ning nendega toimetulek. Väärtused ja väärtuskonfliktid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Miniuurimustöö ja internetipõhised materjalid

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, kultuuri ja väärtuspädevus, õpipädevus, digipädevus

L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A: eesti keel ja kirjandus, tehnoloogiaõpetus (oma töö ja selle tulemuste analüüsimine ning hindamine, sobivad rõivad, isikupärased esemed), ühiskonnaõpetus (aja ning kulutuste planeerimine, kooli sisekord, sõpruskond, koolipere)

Õpitulemus

Õpilane:

  • selgitab, mis on minapilt ja enesehinnang;
  • kirjeldab positiivse endassesuhtumise kujundamise ja säilitamise võimalusi;
  • kasutab eneseanalüüsi oma teatud iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi määrates;
  • väärtustab võimalusi oma iseloomu, huve, võimeid ja väärtusi positiivses suunas kujundada ning toob nende kohta näiteid;
  • kirjeldab inimeste erinevaid iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi ning mõistab toetavate suhete rikastavat iseloomu;
  • kirjeldab suhete säilitamise ning konfliktide vältimise võimalusi;
  • demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid konfliktide lahendamise viise.

Kasutatavad meetodid

loeng, kontrollitud diskussioon, film ja video, paaristöö, diskussioon väikestes rühmades, juhtumianalüüs, õppemäng, päeviku pidamine, enesevaatlus, individuaalne töö, mõistekaart, loovtöö, esitlus, ümarlaud

Hindamine

  • Selgitab ja kirjeldab oma sõnadega minapildi ning enesehinnangu mõiste sisu.
  • Selgitab oma arvamusi ja seisukohti seoses positiivse suhtumisega endasse, seostades neid omandatud teadmistega neljas vallas: sotsiaalne võrdlemine, oma käitumise vaatlemine, tunded ja mõtted seoses endaga ning teiste reaktsioonid.
  • Analüüsib võimalusi oma iseloomu, huve, võimeid ja väärtusi positiivselt kujundada.
  • Kirjeldab eneseavamist, tunnete avaldamist ja usaldust kui tõhusaid suhete loomise ja säilitamise viise ning kompromissi leidmist ja läbirääkimiste pidamist kui tõhusaimaid konflikti lahendamise viise.
  • Demonstreerib verbaalselt tõhusaid konflikti lahendamise teid õpisituatsioonis.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

M. Kagadze, K. Kullasepp “Muutuste maailm” õpik ja töövihik, õpetaja koostatud töölehed

III Inimene ja rühm

Õppesisu (kohustuslik)

Erinevad rühmad ja rollid. Rollide suhtelisus ja kokkuleppelisus. Reeglid ja normid rühmas.

Inimsuhteid toetavad reeglid ja normid.  

Rühma kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Hoolivus rühmas. Rühma surve ja toimetulek sellega. Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Murdeealise õigused ja kohustused. Juhtimine, võim ja autoriteet rühmas. Juhtimisstiilid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetipõhised materjalid

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevu, digipädevuss

L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

A: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (rahvusvähemused, sallivus, inimõigused, seadus kui

regulatsioon), käsitöö ja kodundus (etikett, meeskonna juhtimine), ajalugu (traditsioonide muutumineajas), kehaline kasvatus (aus

mäng – ausus ja õiglus spordis ning elus)

Õpitulemus

Õpilane:

  • iseloomustab erinevaid rühmi ning liigitab  neid suuruse, liikmetevahelise läheduse ja ülesande järgi;
  • kirjeldab inimeste erinevaid rolle rühmades ning nende mõju inimese käitumisele;
  • mõistab normide ja reeglite vajalikkust ühiselu toimimisel ja korraldamisel;
  • võrdleb erinevate rühmade norme ja reegleid ning kirjeldab nende erinevusi;
  • kirjeldab rühma kuulumise positiivseid ja negatiivseid külgi;
  • demonstreerib õpisituatsioonis toimetulekut rühma survega;
  • selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes;
  • väärtustab inimsuhteid toetavaid reegleid ja norme.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, paaristöö, rollimäng, rühmatöö, juhtumianalüüs, vaba diskussioon, dispuut, õppemängud, demonstratsioon, esitlus, mõistekaart, ristsõna koostamine, individuaalne töö, loovtöö, film ja video, diskussioon väikestes rühmades

Hindamine

  • Kirjeldab inimest sotsiaalse olendina, kes on oma tegevuses seotud erinevate rühmadega, selgitades rühma mõistet.
  • Demonstreerib rühma liigituste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.
  • Selgitab rolli mõistet ja analüüsib olukordi, kus inimene täidab erinevates rühmades erinevaid rolle.
  • Selgitab reegli ja normi olemust ning üldiste ja erinevate normide mõju igapäevaelu tõhusale korraldusele ning toimimisele.
  • Eristab ja võrdleb erinevatesse rühmadesse kuulumise positiivseid ning negatiivseid külgi.
  • Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis.
  • Selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes, tuues näiteid.

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

M. Kagadze, K. Kullasepp “Muutuste maailm” õpik ja töövihik, õpetaja koostatud töölehed

IV Turvalisus ja riskikäitumine

Õppesisu (kohustuslik)

Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused, et vältida riskikäitumist: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlusoskus.

Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga. Erinevad legaalsed ja illegaalsed uimastid. Uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Erinevate uimastitega seotud riskid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine eluliste probleemide lahendamisel

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine eluliste probleemide lahendamisel

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus,kultuuri-  väärtuspädevus, õpipädevus,digipädevus

L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, tehnoloogia ja innovatsioon

A: ühiskonnaõpetus (koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused, kooli sisekord), loodusõpetus, bioloogia (kesknärvisüsteemi ehitus ja

talitlus), kehaline kasvatus (ohutu liikumine ja liiklemine, kehalise aktiivsuse mõju tervisele)

Õpitulemus

Õpilane:                          

  • demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid sotsiaalseid oskusi uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlemisoskus;
  • demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid käitumisviise kiusamise ja vägivalla korral koolis;
  • eristab legaalseid ja illegaalseid uimasteid;
  • kirjeldab uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajalist mõju inimese füüsilisele tervisele.

Kasutatavad meetodid

loeng, selgitus, diskusioon väikestes rühmades, paaristöö, rühmatöö, video ja film, dramatiseering, demonstratsioon, rollimäng, loovtöö, individuaalne töö, esitlus

Hindamine

  • Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis.
  • Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusat toimetulekut kiusamise ja vägivalla korral: verbaalne kooperatiivne käitumine ja ohvri kaasamine; tõhus verbaalne ja mitteverbaalne mittenõustumine agressori käitumisega; agressioonijuhtudest teatamine ning abi saamise formaalsed ja mitteformaalsed võimalused.
  • Rakendab teadmisi illegaalsete ja legaalsete uimasite liigituse ning uimastite negatiivse lühi- ja pikaajalise mõju tundmise kohta, lähtudes õpiülesannete sisust.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Internetipõhised materjalid, M. Kagadze, K. Kullasepp “Muutuste maailm” õpik ja töövihik

V Inimese mina ja murdeea muutused

Õppesisu (kohustuslik)

Varane ja hiline küpsemine – igaühel oma tempo. Muutunud välimus. Nooruki põhimured küpsemisperioodil. Suguküpsus. Naiselikkus ja mehelikkus. Soorollid ja soostereotüübid. Lähedus suhetes. Sõprus. Armumine. Käimine. Lähedus  ja seksuaalhuvi. Vastutus seksuaalsuhetes ja turvaline seksuaalkäitumine.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Ohud ja probleemid seoses füüsilise minaga. Oma füüsilise mina aktsepteerimine. Meedia mõju mehelikkuse ja naiselikkuse mõistmisel ning hindamisel. Kiindumussuhete olemus. Noorukite kiindumussuhted.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetipõhised materjalid, CD materjalid

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus, õpipädevus

L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

A: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (sooline võrdõiguslikkus, teadlik infotarbimine ja -eelistamine), käsitöö ja kodundus, bioloogia (inimese paljunemine ja areng)

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab põhimuresid küpsemisperioodil ning nendega toimetuleku võimalusi;
  • selgitab, milles seisneb suguküpsus;
  • kirjeldab omadusi, mis teevad noormehe ja neiu meeldivateks suhtluskaaslasteks;
  • selgitab soorolli olemust ning kirjeldab soostereotüüpset suhtumist;
  • kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise: vastastikust seotust ja meeldimist,
  • sõprust ja armumist;
  • kirjeldab, milles seisneb inimese vastutus seksuaalsuhetes;
  • selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, loeng, suunatud diskussioon, paaristöö, rühmatöö, demonstratsioon, individuaalne töö, juhtumianalüüs, mõistekaart, ristsõna koostamine

Hindamine

  • Nimetab tunnused, mis märgistavad murdeea algust ja lõppu, ning selgitab, mis on suguküpsus, kusjuures kirjeldab murdeea varieerumist indiviiditi.  
  • Eristab ja analüüsib olukordi, kus võivad murdeealisel avalduda probleemid, ning demonstreerib küpsemisperioodile iseloomulike seaduspärasuste tundmist, lähtudes õppeülesannete sisust.
  • Selgitab oma sõnadega soorolli olemust ning soostereotüüpse suhtumise mõju inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele, tuues esile võimalikud ohud.
  • Selgitab ja analüüsib olukordi, kus avalduvad inimliku lähenemise erinevad viisid: seotus, meeldimine, sõprus ja armumine.
  • Selgitab oma arvamusi ja seisukohti, seostades neid omandatud teadmistega noorukite kiindumussuhete eripära ning käimise kui sotsiaalse tava kohta.
  • Selgitab oma seisukohti vastutuse kohta seksuaalsuhetes ning turvalise seksuaalkäitumise kohta, seostades neid omandatud teadmistega seksuaalsusest.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

õpik, töövihik, õpetaja koostatud töölehed, M. Kagadze, K. Kullasepp “Muutuste maailm” õpik ja töövihik

VI Õnn.

Õppesisu (kohustuslik)

Õnn. Toimetulek iseenda ja oma eluga õnne eeldusena.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Väärtused kui valikute mõõdupuu.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetipõhised materjalid, CD materjalid

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, väärtused ja kõlblus

T: eesti keel ja kirjandus

Õpitulemus

Õpilane:

  • Õpilane mõistab, et toimetulek iseenda ja oma eluga tagab õnne ning rahulolu.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskusioon, juhtumianalüüs, ilukirjanduslik allikas lisalugemisena ja diskussioon, kohtumine erinevate inimestega, rühmatöö, individuaalne töö, loovtöö

Hindamine

  • Selgitab oma arvamusi ja seisukohti, seostades neid omandatud teadmistega sellest, kuidas saab inimene ise teha palju, et tunda rahulolu ja õnne.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

õpik, töövihik, õpetaja koostatud töölehed, M. Kagadze, K. Kullasepp “Muutuste maailm” õpik ja töövihik

8. KLASS

TERVIS

I Tervis

Õppesisu (kohustuslik)

Tervis kui heaoluseisund. Terviseaspektid: füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne tervis.

Terviseaspektide omavahelised seosed. Eesti rahvastiku tervisenäitajad. Tervislik eluviis ning sellega seonduvate valikute tegemine ja vastutus. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid.  

Tervisealased infoallikad ja teenused. Tervise infoallikate usaldusväärsus. Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana. Kehaline vormisolek ja sobiva kehalise aktiivsuse valik. Toitumise mõju tervisele. Toitumist mõjutavad tegurid.  

Vaimne heaolu. Vaimset heaolu säilitada aitavad tegevused ja mõttelaad. Stress. Stressorid. Stressi kujunemine. Stressiga toimetulek. Kriis, selle olemus. Käitumine kriisiolukorras. Abistamine, abi otsimine ja leidmine.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Levinumad nakkuslikud ja mittenakkuslikud haigused Inimese võimalused, õigused ja vastutus seoses meditsiiniabigaDieedid. Lisaained toidus. Optimaalnekehakaal. Müüdid seoses toitumisega. Treening. Ületreening. Tippsport. Vigastuste vältimine Enesesisenduse võtted. Kurvameelsus ja depressioon, nende põhjused ning iseärasused noorukil.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

internetiallikate kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (kriitiline mõtlemine), väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

T: ühiskonnaõpetus (meedia ja teave, käitumine krisiolukorras), kehaline kasvatus (regulaarse liikumisharrastuse kui tervist tugevdava tegevuse vajalikkus, teadmised spordist ja liikumisviisidest), bioloogia (seedimine ja eritamine, aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid, inimese elundkonnad, luud ja lihased, vereringe, hingamine, talitluse regulatsioon), eesti keel ja kirjandus

Õpitulemus

  • kirjeldab füüsilise, vaimse, emotsionaalse  ja sotsiaalse tervise vastastikust mõju ning seost;
  • kirjeldab olulisi tervisenäitajaid rahvastiku tervise seisukohalt;
  • analüüsib tegureid, mis võivad mõjutada  otsuseid tervise kohta, ning demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid viise otsuste langetamisel tervisega seonduvate valikute puhul individuaalselt ja koostöös teistega;
  • analüüsib ja hindab erinevate tervise infoallikate ning teenuste kasutamise võimalusi ja usaldusväärsust;
  • analüüsib enda tervise seisundit ning teab, mis tegurid ja toimetulekumehhanismid aitavad säilitada inimese vaimset heaolu;
  • analüüsib inimese kehalise aktiivsuse ja toitumise mõju tervisele;
  • analüüsib oma igapäevatoidu vastavust tervisliku toidu põhimõtetele;
  • selgitab kehalise aktiivsuse mõju inimese füüsilisele, vaimsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele tervisele;
  • oskab planeerida eri tüüpi kehalist aktiivsust oma igapäevaellu ning väärtustab kehalist aktiivsust eluviisi osana;  
  • selgitab stressi olemust, põhjusi ja tunnuseid;  
  • kirjeldab stressiga toimetuleku viise ja eristab tõhusaid toimetulekuviise mittetõhusatest;
  • kirjeldab kriisi olemust ja seda, kuidas  käituda kriisiolukorras; teab abi ja toetuse võimalusi.

Kasutatavad meetodid

loeng, diskussioon väikestes rühmades, rollimäng, paaristöö, juhtumianalüüs, individuaalne töö, internetiallikate

kasutamine, mõistekaart

Hindamine

  • Selgitab ning kirjeldab tervise aspekte ja nende omavahelisi seoseid.
  • Selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega terviseaspektide omavaheliste seoste kohta.
  • Analüüsib tegureid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid.
  • Analüüsib tervisealaseid teenuseid, lähtudes nende kättesaadavusest, ning tervise infoallikaid, lähtudes nende usaldusväärsusest.
  • Selgitab ning analüüsib kehalise aktiivsuse mõju tervise erinevateleaspektidele.
  • Analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust ja toitumist tervisesoovituste järgi.
  • Selgitab ning analüüsib vaimset heaolu mõjutavaid tegureid.
  • Selgitab stressi ning kriisi olemust ja tunnuseid ning tõhusaid stressiga toimetuleku viise.  
  • Kirjeldab lihtsamaid inimliku toetuse ja abi viise, mida anda kriitilisse olukorda sattunud inimesele.
  • Nimetab abisaamise võimalusi seoses formaalse ja mitteformaalse abiga inimestele.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

M. Kull, K. Part, K. Kõiv, E. Kiive “Tervis - minu teadlik valik” õpik ja töövihik

II Suhted ja seksuaalsus

Õppesisu

Sotsiaalne tervis ja suhted. Suhete loomine,  säilitamine ja katkemine. Suhete väärtustamine.

Armastus. Seksuaalsuse olemus: lähisuhted, seksuaalidentiteet, seksuaalne nauding, soojätkamine, seksuaalne areng.  

Seksuaalne orientatsioon. Soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele.

Seksuaalvahekord. Turvaline seksuaalkäitumine. Rasestumisvastased meetodid. Seksuaalõigused.

Seksuaalsel teel levivate haiguste vältimine. HIV ja AIDS. Abi ja nõu saamise võimalused.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Õigused, kohustused ja vastutus seoses seksuaalsusega. Seksuaalsusega seotud seadused. Turvalise seksuaalkäitumisega seotud väärtused ja otsused. Ohud seoses prostitutsiooni kaasatusega. Ühiskond ning seksuaalsus: moraalne ja kultuuriline aspekt seoses seksuaalsusega Seksuaalsel teel levivate haiguste ravivõimalused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

internetiallikate kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon

T: bioloogia (paljunemine ja areng, inimese elundkonnad, mikroorganismide ehitus

ja eluprotsessid, vereringe), eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (ajakirjanduse roll ühiskonnas, sotsiaalsed rühmad ühiskonnas, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne õiglus ja võrdõiguslikkus, inimõigused, ühiskonna liikmete õigused)

Õpitulemus

  • kirjeldab viise, kuidas luua ning säilitada mõistvaid, toetavaid ja lähedasi suhteid sotsiaalse tervise kontekstis;
  • demonstreerib õpisituatsioonis oskusi, mis aitavad kaasa suhete loomisele ja säilitamisele: üksteise aitamine, jagamine, koostöö, teineteise eest hoolitsemine;  
  • väärtustab tundeid ja armastust suhetes; 20
  • selgitab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning tunnete osa selles arengus;
  • kirjeldab tunnete ja läheduse jagamise viise;
  • selgitab, milles seisneb partnerite vastutus seksuaalsuhetes;  
  • selgitab soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele;
  • kirjeldab, millised on tõhusad rasestumisvastased meetodid noortele ja millised
  • käitumisviisid aitavad ära hoida nakatumist seksuaalsel teel levivatesse haigustesse;
  • kirjeldab seksuaalsel teel levivate haiguste ärahoidmise võimalusi;  
  • teab, mis on HIV ja AIDS ning HIVi nakatumise teid ja võimalusi nakatumise vältimiseks;
  • eristab HIVi ja AIDSi müüte tegelikkusest;
  • väärtustab vastutustundlikku käitumist seksuaalsuhetes ja kirjeldab seksuaalõigusi kui seksuaalsusega seotud inimõigusi;
  • nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise küsimustes.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, suunatud diskussioon, rühmades, juhtumianalüüs, õppemäng, rühmatöö, erinevate inimestega kohtumine, individuaalne töö, allikaanalüüs, intervjuu, internetiallikate kasutamine

Hindamine

  • Selgitab oma sõnadega sotsiaalse tervise ja lähisuhte olemust ning tegureid, mis mõjutavad lühiajalise suhte kujunemist pikaajaliseks.
  • Selgitab erinevaid võimalusi tunnete ja läheduse jagamisel lähisuhetes ning partnerite vastutust selles.  
  • Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis.
  • Selgitab oma arvamusi ja seisukohti, seostades neid omandatud teadmistega ning käsitledes armastust suhete kontekstis.
  • Selgitab seksuaalsuse erinevaid tahke, seostades neid omandatud teadmistega lähisuhete, seksuaalidentiteedi, seksuaalse naudingu ja soojätkamise kohta.
  • Eristab seksuaalse arengu iseärasusi lapse- ja noorukieas.
  • Selgitab soorolli mõju ning soostereotüüpse suhtumise mõju käitumisele ja tervisele, tuues esile võimalikud ohud.  
  • Eristab noortele sobivaid tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid mittetõhusatest.
  • Kirjeldab seksuaalõigusi kui seksuaalsusega seotud inimõigusi, tuues selle kohta näiteid.
  • Teab, mis on HIV ja AIDS ning HIVi nakatumise teid ja võimalusi nakatumist vältida.
  • Kirjeldab riske vähendavaid käitumisviise ja võimalusi seksuaalsuhetes, eristab HIViga seonduvaid müüte tõestest teadmistestning kirjeldab abisaamise võimalusi seksuaaltervise teemadel.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

õpik ja töövihik, kursuse materjalid

III Turvalisus ja riskikäitumine

Õppesisu

Levinumad riskikäitumise liigid. Riskikäitumise mõju inimese tervisele ja toimetulekule. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused riskikäitumisega toimetulekul.

Uimastid ja nende toime kesknärvisüsteemile. Uimastitega seonduvad vääruskumused. Uimastite tarvitamise isiklikud, sotsiaalsed, majanduslikud ja juriidilised riskid. Sõltuvuse kujunemine.  Esmaabi põhimõtted ja käitumine ohuolukordades.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Vägivald suhetes. Tõhusad viisid vägivalla ärahoidmiseks ja toimetulekuks vägivallaga. Veebisuhtlus ning meediakasutus ennast ja teisi mittekahjustaval viisil. Uimastid ühiskonnas.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

YouTube videod vastavalt teemale

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus, õpipädevus  

L: tervis ja ohutus, keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus

T: ühiskonnaõpetus (vabatahtlik tegevus, noorte osalemisvõimalused, ühiskonnaliikmete õigused, ühiskonnaliikmete õigused), eesti keel ja kirjandus, bioloogia (talitluse regulatsioon, inimese elundkonnad, luud ja lihased,

vereringe), kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest, ohutu liikumine, tegutsemine traumade ja õnnetusjuhtumite korral, esmaabivõtted)

Õpitulemus

  • kirjeldab levinumate riskikäitumiste tagajärgi, mõju inimese tervisele ja toimetulekule;
  • kirjeldab ja selgitab levinumate riskikäitumiste ärahoidmise ja neisse sekkumise võimalusi indiviidi ja rühma tasandil, lähtudes igapäevaelust, ning teadvustab ennetamise ja sekkumise võimalusi ühiskonna tasandil;
  • kirjeldab, mis on vaimne ja füüsiline uimastisõltuvus ning kuidas see kujuneb;
  • kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas käituda uimastitega seotud olukordades;
  • teab, kuidas käituda turvaliselt ohuolukorras  ning kutsuda abi allergia, astma, diabeedi, elektrišoki, epilepsia, lämbumise, mürgituse, palaviku ja valu korral;
  • demonstreerib õpisituatsioonis esmaabivõtteid kuumakahjustuse, teadvusekaotuse, südameseiskumise ja uppumise korral.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, video, suunatud diskussioon, rühmatöö, juhtumianalüüs, esitlus, individuaalne töö: tööleht, õppekäik

Hindamine

  • Kirjeldab erinevaid riskikäitumise liike ja analüüsib nende mõju inimese tervisele ning toob näiteid nende ärahoidmis- ja sekkumisvõimaluste kohta, lähtudes tegevusvõimalustest klassi, kooli ja kogukonna tasandil.
  • Võrdleb erinevaid võimalusi hoida ära riskikäitumist ning sekkuda ühiskonna tasandil.
  • Selgitab uimastite mõju kesknärvisüsteemile ning eristab vaimset ja füüsilist uimastisõltuvust.  
  • Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid oskusi uimastitega seotud situatsioonis toimetulekuks: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlusoskus
  • Kirjeldab, kuidas käituda turvaliselt erinevates ohuolukordades koolis.
  • Eristab olukordi, kuidas käituda turvaliselt ning kutsuda abi allergia, astma, diabeedi, elektrišoki, epilepsia, lämbumise, mürgituse, palaviku ja valu korral.
  • Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

õpik ja töövihik, kursuse materjalid

IV Inimene ja valikud

Õppesisu

Huvide ja võimete mitmekesisus ning valikud. Edukus, väärtushinnangud ja prioriteedid elus.  

Mina ja teised kui väärtus.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Inimese huvide, võimete, iseloomu ja väärtuste seos kutsevalikuga

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

arvandmete lugemine, mõistmine, internetipõhised materjalid

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus

A: ühiskonnaõpetus (eesmärkide seadmine ja ressursside hindamine), eesti keel ja kirjandus

Õpitulemus

  • Õpilane analüüsib ennast oma huvide, võimete ja iseloomu põhjal ning seostab seda valikutega elus.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, rühmatöö individuaalne töö, küsimustik, päeviku analüüs, õppekäik

Hindamine

  • Selgitab ja toob näiteid valikute võimaluste kohta oma huvide, võimete ja iseloomu põhjal, mis on aluseks teadlikele lühi- ja pikaajalistele valikutele seoses terve ja tervikliku inimese arenguteega, seostades neid võimalustega karjääri planeerida.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

õpik, töövihik, muu teemakohaline kirjandus

Ainevaldkond SOTSIAALAINED

Inimeseõpetus

III kooliaste