Salme põhikooli õppekava

II kooliaste

Ainevaldkond: Sotsiaalained

INIMESEÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ja väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist järgmistes valdkondades:

1)  enesekohased ja sotsiaalsed oskused;

2)  füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng;

3)  tervis ja tervislik eluviis;

4)  turvalisus ja riskikäitumise ennetamine;

5)  üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, vastutustunne ja õiglus.                                   

Hindamine:                                                                                       

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamine inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist, kusjuures põhirõhk on õpilase arengu toetamisel. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste  tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates

arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi  hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.    

Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja adekvaatne enesehinnang, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes võimalusi enesehindamiseks.

 

Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja  oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Aineteadmiste ja -oskuste ning hoiakute hindamine võib kanda nii kujundava kui ka kokkuvõtva hindamise ülesandeid, kusjuures põhirõhk on kujundaval hindamisel. Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades suulisi, kirjalikke ja praktilisi ülesandeid.

 

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1)  selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja omavahelisi seoseid;  

2)  selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti  ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega;

3)  eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest;

4)  demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.

 

Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

1)  rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;

2)  demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;  

3)  kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.                 

6. klassi lõpetaja:                                                    

1)  kirjeldab enesehinnangu, enesekontrolli  ning eneseanalüüsi võimalusi ja olulisust igapäevasuhetes, väärtustab inimeste erinevusi ning oskab teisi arvestada, demonstreerides seda õpisituatsioonis;  

2)  väärtustab enda ja teiste positiivseid iseloomujooni ja omadusi ning sõprust ja armastust vastastikuse toetuse ning usalduse allikana;

3)  väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet ning kirjeldab tõhusaid sotsiaalseid oskusi igapäevaelus: üksteise aitamist, jagamist, hoolitsemist ja koostööd;

4)  kirjeldab, millised kehalised ja emotsionaalsed muutused toimuvad murdeeas, aktsepteerides nende individuaalsust;

5)  kirjeldab ja selgitab konfliktide võimalikke põhjusi ning oskab eristada tõhusaid ja mittetõhusaid konfliktide lahenduse viise; demonstreerib, kuidas õpisituatsioonis tõhusalt verbaalselt oma tundeid väljendada, aktiivselt kuulata ja kehtestavalt käituda;

6)  kirjeldab, mis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis, ning arvestab tervisliku eluviisi komponente  igapäevaelus;

7)  kirjeldab uimastite tarbimisega kaasnevaid riske ja väärtustab tervislikku elu uimastiteta; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast ja teisi kahjustavast tegevusest;

8)  teab ja oskab õpisituatsioonis leida erinevaid lahendusviise otsuste langetamisel;

9)  teab, kuidas toimida ohuolukorras, oskab õpisituatsioonis abi kutsuda ning valdab esmaabivõtteid;

10)  kirjeldab tegevusi, mis muudavad tema elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks.


5. KLASS

I Tervis

Õppesisu (kohustuslik)

Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid.

Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused.  

Laiendav ja süvendadav teema

Tervise hindamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, digipädevus

L: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

A: eesti keel ja kirjandus ning kunst (eneseväljendust toetavad tegevused), kehaline kasvatus (ohutu liikumine ja liiklemine, kehalise

aktiivsuse mõju tervisele)

Õpitulemus

Õpilane:                          

  • kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust nendest mõistetest lähtuvalt;
  • teab enda põhilisi tervisenäitajaid: kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri, pulsisagedust ning enesetunnet;
  • nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele;
  • eristab põhilisi organismi reaktsioone stressi korral ning kirjeldab nendega toimetuleku võimalusi;
  • väärtustab oma tervist.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, lauamäng, rühmatöö, paaristöö, loovtöö, individuaalne töö, päeviku pidamine, juhtumianalüüs

Hindamine

  • kirjeldab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise olemust vastastikmõjus
  • teab tervise erinevaid näitajaid ja nende omavahelisi seoseid
  • analüüsib tervist tugevdavate ja tervist kahjustavate põhiliste tegurite mõju inimese tervise kolmele aspektile
  • eristab ning selgitab stressi olemust, põhjuseid ja tunnuseid ning kirjeldab tõhusaid stressiga toimetuleku viise

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kersti Lepik “Tervist, tervis!” õpik ja tv

II Tervislik eluviis

Õppesisu (kohustuslik)

Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid.  

Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Tervislik päeva- ja nädalamenüü. Enesetestimine seoses kehalise aktiivsusega. Sobiva kehalise aktiivsuse valik. Kehalise aktiivsuse tähtsus igapäevaelus. Karastamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine, ettekanne

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, digipädevus

L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus

A: eesti keel ja kirjandus, loodusõpetus (inimene), kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest)

Õpitulemus

Õpilane:

  • oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus;
  • koostab endale tervisliku toidumenüü ja  analüüsib seda, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest;
  • kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid;  
  • selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega;
  • kirjeldab tegureid, mis mõjutavad inimese toiduvalikut;
  • teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid;  
  • oskab hinnata oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest;
  • hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses;
  • väärtustab tervislikku eluviisi.

Kasutatavad meetodid

loeng, kontrollitud diskussioon, film ja video, paaristöö, diskussioon väikestes rühmades, juhtumianalüüs, õppemäng, päeviku pidamine, enesevaatlus, individuaalne töö, mõistekaart, loovtöö, esitlus

Hindamine

  • analüüsib tervisliku eluviisi erinevaid komponente igapäevaelus: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport
  • selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid ja valikuid, seostades neid omandatud teadmistega
  • teab ning oskab hinnata oma kehalise aktiivsuse mõju tervise erinevatele aspektidele ning analüüsib enda päevakava, igapäevast kehalist aktiivsust ja toitumist, lähtudes tervislikust eluviisist

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kersti Lepik “Tervist, tervis!” õpik ja tv

III Murdeiga ja kehalised muutused

Õppesisu (kohustuslik)

Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas. Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine.  Suguline küpsus ja soojätkamine.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Kehalise arengu mõju murdeealise emotsioonidele ning tõhus toimetulek arengumuutustega.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine, eneseanalüüs

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus,kultuuri- ja väärtuspädevus

L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus, kultuuriline identiteet

A: eesti keel ja kirjandus, kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest), loodusõpetus (inimene)

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega;
  • aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda;
  • teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel oma arengutempo;
  • teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, paaristöö, rollimäng, rühmatöö, juhtumianalüüs, vaba diskussioon, dispuut, õppemängud, demonstratsioon, esitlus, mõistekaart, ristsõna koostamine, individuaalne töö, loovtöö, film ja video, diskussioon väikestes rühmades

Hindamine

  • teab ning kirjeldab murdeeas toimuvaid kehalisi muutusi ja nende vahendatud mõju emotsionaalsele arengule ning põhilisi võimalusi tõhusaks toimetulekuks oma tunnetega
  • demonstreerib arusaamist murdeeas toimuvate kehaliste muutuste variatiivset iseloomust, lähtudes õppeülesannete sisust
  • teab, kuidas oma keha eest hoolitseda, ning selgitab oma seisukohti seoses inimese füüsilise mina arenguga murdeeas, seostades neid omandatud teadmistega
  • teab suguküpsuse tunnuseid ning esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Kersti Lepik “Tervist, tervis!” õpik ja tv

IV Turvalisus ja riskikäitumine

Õppesisu (kohustuslik)

Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda vastustus. Vahendatud suhtlemine. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused  uimastitega seotud situatsioonides. Valikud ja vastutus seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Internetiga seonduvad ohud. Valikud ja vastutus seoses uimastitega.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine,

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalneja kodaniku pädevus, suhtluspädevus, kultuuri ja väärtuspädevus, õpipädevus

L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, kodanikualgatus

A: ühiskonnaõpetus (meedia ja teave), eesti keel ja kirjandus  

Õpitulemus

Õpilane:                          

  • kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid;
  • selgitab, miks liikluseeskiri on kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida;
  • teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada, ning kuidas abi kutsuda;
  • nimetab meediast tulenevaid riske oma käitumisele ja suhetele;
  • suheldes meedia vahendusel, mõistab vahendatud suhtlemise olemust ning vastutust oma sõnade ja tegude eest;
  • väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist;
  • demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi tubaka, alkoholi ja teiste uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlusoskus;
  • kirjeldab tubaka ja alkoholi tarbimise kahjulikku mõju inimese organismile;
  • väärtustab mitmekesist positiivset ja tervislikku elu uimastiteta.

Kasutatavad meetodid

loeng, selgitus, diskusioon väikestes rühmades, paaristöö, rühmatöö, video ja film, dramatiseering, demonstratsioon, rollimäng, loovtöö, individuaalne töö, esitlus

Hindamine

  • eristab ning analüüsib põhilisi ohuolukordi koolis, kodus ja koduümbruses, kus sekkumise kõrval saab neid ka ära hoida, ning teab, kuidas abi kutsuda
  • rakendab liikluseeskirja praktiliselt õpisituatsioonis
  • selgitab vahendatud suhtlemise olemust seoses turvalise käitumisega ja ning nimetab meediariske ning mõistab meediast tulenevaid riske oma käitumisele
  • demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas tõhusalt vastu seista nii eakaaslaste vahetule survele kui ka vahendatud suhtlemisele seoses ennast ja teisi kahjustava käitumisega
  • demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis
  • kirjeldab tubaka ja alkoholi kahjulikku mõju inimese organismile, tuues esile uimastiteta elustiili võimalused

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Kersti Lepik “Tervist, tervis!” õpik ja tv

V Haigused ja esmaabi

Õppesisu (kohustuslik)

Levinumad laste ja noorte haigused. Nakkus- ja mittenakkushaigused. Haigustest hoidumine. HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused. AIDS. Esmaabi põhimõtted. Esmaabi erinevates olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Vaktsineerimine. Esmaabivahendid koduapteegis.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, kultuuri javäärtuspädevus, õpipädevus, digipädevus

L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus

A: kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest, teadmised käitumisest ohuolukordades, lihtsad esmaabivõtted)

Õpitulemus

Õpilane:

  • oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi;
  • selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega;
  • teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest;
  • kirjeldab, kuidas ennast ja teisi inimesi abistada õnnetusjuhtumi korral;
  • teab, kuidas toimida turvaliselt ohuolukorras ja abi kutsuda, ning demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd, minestamine, nihestus, peapõrutus, palavik ja päikesepiste);
  • nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid praktikas kasutada;
  • väärtustab enda ja teiste inimeste elu.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, loeng, suunatud diskussioon, paaristöö, rühmatöö, demonstratsioon, individuaalne töö, juhtumianalüüs, mõistekaart, ristsõna koostamine

Hindamine

  • teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas kaitsta ennast HIViga nakatumise eest.
  • selgitab levinumate nakkus- ja mittenakkushaiguste ravimist meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega ning toob selle kohta näiteid
  • teab, kuidas käituda ohuolukorras (nt tulekahju ja äkkrünnaku korral koolis) ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kutsuda abi
  • demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis
  • nimetab põhilisi esmaabivahendeid ning kirjeldab, kuidas neid praktikas kasutada

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Kersti Lepik “Tervist, tervis!” õpik ja tv

VI Keskkond ja tervis

Õppesisu (kohustuslik)

Tervislik elukeskkond. Tervislik õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Tervisliku elukeskkonna hoidmine. Abisaaja õigused ja vastutus seoses meditsiiniabiga.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, kultuuri javäärtuspädevus , digipädevus

L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A: loodusõpetus (elu mitmekesisus maal, elukeskkonnad Eestis)

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast;
  • eristab tegureid, mis muudavad elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks või mitteturvaliseks ja tervist kahjustavaks;
  • kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, kohtumine erinevate inimestega, rühmatöö, individuaalne töö, loovtöö, mõistekaart

Hindamine

  • kirjeldab tervislikku elukeskkonda, eristab tegureid loodus- ja tehiskeskkonnas, mis muudavad kodukoha elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks või mitteturvaliseks ja tervist kahjustavaks.
  • toob esile põhilised tegurid, mis mõjutavad tervislikku õpikeskkonda.
  • selgitab oma seisukohti igapäevaelust lähtuvalt, seostades neid omandatud teadmistega inimese tervisest tema heaolu tagajana.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kersti Lepik “Tervist, tervis!” õpik ja tv

6. KLASS

Suhtlemine

I Mina ja suhtlemine

Õppesisu (kohustuslik)

Enesesse uskumine. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste selgitamine

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Konfliktid iseendaga. Sisemiste konfliktide lahendamine. Enesekontrolli võtted.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, väärtused ja kõlblus

A: ühiskonnaõpetus (elukutsed, teadmised ja oskused), eesti keel ja kirjandus

Õpitulemus

  • Analüüsib enda iseloomujooni ja omadusi, väärtustades positiivseid jooni ja omadusi.
  • Mõistab, mis mõjutab enesehinnangut ning kuidas see kujuneb.
  • Mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise kontrolli, saades hakkama vihaga ja teiste emotsioonidega.
  • Oskab suheldes enda kohta tagasisidet anda ning teistelt seda vastu võtta.
  • Oskab selgitada ja põhjendada oma väärtusi seoses eneseanalüüsiga.

Kasutatavad meetodid

loeng, diskussioon väikestes rühmades, rollimäng, paaristöö, juhtumianalüüs, individuaalne töö

Hindamine

  • Nimetab ja kirjeldab oma iseloomujooni ja omadusi ning analüüsib oma tugevusi.
  • Selgitab oma sõnadega, mis on enesehinnang, ning kirjeldab tegureid, mis mõjutavad enesehinnangu kujunemist, tuues näiteid igapäevaelust.
  • Selgitab oma sõnadega enesekontrolli olemust.
  • Demonstreerib õpiülesannete põhjal, kuidas tõhusalt verbaalselt ja konstruktiivse tegevusega tulla toime oma negatiivsete emotsioonidega.
  • Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas tõhusalt vastu võtta tagasisidet oma käitumise kohta ning anda tagasisidet teistele.
  • Kirjeldab talle olulisi väärtusi ning põhjendab oma seisukohti.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Margit Kagadze, Katrin Kullasepp !Suhtlemine on lahe” õpik ja töövihik

II Suhtlemine teistega

Õppesisu

Minu ja teiste vajadused. Vajaduste hierarhia.  Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemineAktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine. Eneseavamine. Eelarvamused  Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine. Ei ütlemine ennast ja teisi kahjustava käitumise korral  .

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Suhtlemine ja viisakus.Vabandamine ja süüteo ülestunnistamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblusteabekeskkond

A: ühiskonnaõpetus (aja ja kulutuste planeerimine ning raha kasutamine, laenamine ja säästmine, raamatukogu, internet, ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, meediakanalite integratsioon, teadlik infotarbimine ja -edastamineEestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad, sooline võrdõiguslikkus, eakohased kodanikualgatuse võimalused);

eesti keel ja kirjandus (telefonivestlus: alustamine, lõpetamine; suhtlemine virtuaalkeskkonnas, privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise eetika)

Õpitulemus

  • Tunneb ära enda ja teiste inimeste põhilised vajadused ning teadvustab neid.
  • Teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust; eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist.
  • Kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele.
  • Demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise võtteid; mõistab eneseavamise mõju suhtlemisele.
  • Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas väljendada oma tundeid verbaalselt, säilitades ja tugevdades suhteid.
  • Teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele igapäevaelus ning toob selle kohta näiteid.
  • Eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab nende käitumiste mõju suhetele.
  • Teab, et ei ütlemine on oma õiguste eest seismine, oskab partnerit arvestavalt öelda ei ennast ja teisi kahjustava käitumise korral ning aktsepteerib partneri ei ütlemist ennast ja teisi kahjustava käitumise korral.
  • Väärtustab positiivset suhtumist endasse ja teistesse.

Kasutatavad meetodid

loeng, selgitus, õppefilm, paaristöö, rollimäng, suunatud diskussioon, õppemäng,

mõistekaart, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, individuaaltöö

Hindamine

  • Selgitab, mis on vajadused, ning kirjeldab, mis on inimese põhiliste vajaduste hierarhia.
  • Toob näiteid olukordade kohta, kus inimeste vajadused võivad erineda, ning selgitab selle mõju suhtlemisele ja suhetele.
  • Selgitab oma sõnadega suhtlemise mõiste kolmekomponendilist olemust: teabevahetus, tajumine ja mõjutamine.
  • Selgitab, miks on inimesel vaja tõhusaid suhtlemisoskusi.
  • Kirjeldab verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise erinevust ning toob näiteid erinevate suhtlemisvahendite kohta.
  • Selgitab mitteverbaalse suhtlemise mõju inimeste käitumisele, tuues näiteid.
  • Selgitab, mis on aktiivne kuulamine, ning rakendab seda õpisituatsioonis õpiülesannete kohaselt.  
  • Kirjeldab eneseavamise olulisust suhtlemisel.
  • Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas sobivalt verbaalselt tundeid väljendada.  
  • Toob näiteid igapäevaelust selle kohta, kuidas mõjutavad eelarvamused suhtlemist.
  • Nimetab alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumise erinevusi ning toob näiteid nende erineva mõju kohta suhtlemisel igapäevaelus.  
  • Selgitab, kuidas oma õiguste eest teisi arvestavalt seista ning kuidas öelda ei, kahjustamata teisi ja ennast.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Margit Kagadze, Katrin Kullasepp !Suhtlemine on lahe” õpik ja töövihik

III Suhted teistega

Õppesisu

Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus enda ja teiste vastu. Hoolivus  Sõprussuhted. Usaldus suhtes. Empaatia. Vastutus suhetes. Kaaslaste mõju ja surve  Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine. Isikuiseärasused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Toetus ning abi teistele inimestele ja teistelt inimestelt. Eelarvamuste mõju suhetele.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus

A: ühiskonnaõpetus (eakohased kodanikualgatuse võimalused, koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused, sõpruskond, õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalsotsiaalsed rühmad ühiskonnas, Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad, sooline võrdõiguslikkus, rahvusvähemused, sallivus, inimõigused)

Õpitulemus

  • Kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja hoolitsemise) toimimist igapäevaelus.
  • Oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta.
  • Väärtustab hoolivust, sallivust, koostööd ja üksteise abistamist.
  • Eristab inimeste erinevaid rolle suhetes ning nende muutuvat iseloomu.
  • Demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast.
  • Tähtsustab oskust panna end teise inimese olukorda ja mõista tema tundeid ning väärtustab empaatilist suhtlemist.
  • Väärtustab sõprust kui vastastikuse usalduse ja toetuse allikat.
  • Kirjeldab kaaslaste rühma arvamuste, valikute ja käitumise mõju ning surve tagajärgi.
  • Mõistab isikuiseärasusi ning teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi.

Kasutatavad meetodid

suunatud diskussioon, jutustus, vastavasisuline õppefilm ja diskussioon selle üle, juhtumianalüüs, õppemäng, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, loovtöö,kohtumine erinevate inimestega

Hindamine

  • Eristab ja analüüsib olukordi, kus üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine aitavad luua ja säilitada rikastavaid inimsuhteid.
  • Kirjeldab, kuidas on sobiv teistele abi pakkuda ja teistelt abi vastu võtta.
  • Toob näited inimeste vastastikku sõltuvate ja muutuvate rollide kohta erinevates situatsioonides.
  • Selgitab, miks on oluline empaatiline suhtlemine, ning demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise inimese vaatenurgast.  
  • Kirjeldab, mida pakub inimesele sõprus suhteidrikastava ja tugevdava seotusena.
  • Selgitab, kuidas võib mõjutada kaaslaste rühm inimese arvamusi, valikuid ja käitumist ning millised võivad olla kaaslaste surve positiivsed ja negatiivsed tagajärjed.
  • Selgitab, mille poolest inimesed erinevad, ning kirjeldab erinevuste rikastavat olemust suhetes.  
  • Analüüsib probleeme, mis võivad tekkida inimestevaheliste erinevuste tõttu.
  • Selgitab oma seisukohti, kuidas soolised erinevused teiste inimestevaheliste erinevuste seas võivad mõjutada inimeste suhtumisi ja hinnanguid, toetudes omandatud teadmistele.
  • Selgitab ning toob näiteid, kuidas kaasata õpikeskkonda hariduslike erivajadustega lapsi ja noorukeid, toetudes omandatud teadmistele.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Margit Kagadze, Katrin Kullasepp !Suhtlemine on lahe” õpik ja töövihik

IV Konfliktid

Õppesisu

Konfliktide olemus ja põhjused. Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Kriitikaga hakkamasaamine. Läbirääkimiste pidamine

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus

A: eesti keel ja kirjandus

Õpitulemus

  • Selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktsepteerib konflikte kui osa elust.
  • Teab, eristab ja kirjeldab efektiivseid ning mitteefektiivseid konflikti lahendamise viise.
  • Kasutab õpisituatsioonis konflikte lahendades tõhusaid viise ning väärtustab neid.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, rühmatöö, rollimäng, mõistekaart, loovtöö

Hindamine

  • Kirjeldab, millised on konfliktide head ja halvad küljed, ning mõistab nende osa igapäevaelus.
  • Kirjeldab konfliktide võimalikke lahendamise viise, eristades efektiivseid mitteefektiivsetest.  
  • Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusate konflikti lahendamise viiside kasutamist.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Margit Kagadze, Katrin Kullasepp !Suhtlemine on lahe” õpik ja töövihik

V Otsustamine ja probleemilahendus

Õppesisu

Otsustamine ja probleemide lahendamine. Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme lahendades. Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses. Vastutus otsustamisel

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Sotsiaalsete dilemmade lahendamine otsustamisel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:kultuuri- ja  väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus  

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus

A: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal), tehnoloogiaõpetus (oma töö ja selle tulemuste analüüsimine ning hindamine)

Õpitulemus

  • Teab ja oskab õpisituatsioonis otsuseid langetades leida erinevaid lahendusviise.
  • Kirjeldab otsustades erinevate lahendusviiside puudusi ja eeliseid.
  • Mõistab otsustades lahendusviiside lühi- ja pikaajalisi tagajärgi.
  • Selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut; väärtustab vastustuse võtmist otsuseid langetades.

Kasutatavad meetodid

loeng-diskussioon, ajurünnak, rühmatöö, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle

Hindamine

  • Demonstreerib õpisituatsioonis oskust leida probleemide erinevaid lahendamise viise ning analüüsib nende puudusi ja eeliseid, lähtudes pika- ja lühiajalistest tagajärgedest ning eetilistest printsiipidest ja väärtustest
  • Selgitab oma arvamusi ja hinnanguid, millised on probleemide erinevate lahendusviiside võimalikud lühi- ja pikaajalised tagajärjed ning kuidas valida situatsioonidesse sobivaimat käitumisviisi, toetudes omandatud teadmistele.  

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Margit Kagadze, Katrin Kullasepp !Suhtlemine on lahe” õpik ja töövihik

VI Positiivne mõtlemine

Õppesisu

Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine  

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Positiivne mina

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

digivahendite kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus , suhtluspädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, väärtused ja kõlblus

A: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (eesmärkide püstitamine ja ressursside hindamine)

Õpitulemus

  • Nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi.
  • Väärtustab positiivset mõtlemist.

Kasutatavad meetodid

vaba diskussioon, paaristöö

Hindamine

  • Kirjeldab positiivse mõtlemise mõju inimese elule, tuues selle kohta näiteid.  
  • Kirjeldab enda ning oma kaasõpilaste positiivseid omadusi, tegevusi ja väärtusi.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Margit Kagadze, Katrin Kullasepp !Suhtlemine on lahe” õpik ja töövihik

Ainevaldkond SOTSIAALAINED

Inimeseõpetus

II kooliaste