Salme põhikooli õppekava

Ainevaldkond: Kunstid

KUNSTIÕPETUS

Aine õppeeesmärgid:

Kunst õppeainena on oma olemuselt mittelineaarne. Kunsti ainekava õppesisu on üles ehitatud kontsentriliselt – igas astmes, igas klassis korduvad samad ainesisesed valdkonnad ning tutvutakse nende alla kuuluvate uute ja järjest keerukamate küsimustega.

Kunstiõppe siht on omandada visuaalne haridus ning arendada mõtlemis-, koostöö- ja eneseväljendusoskusi, et toetada isiksuslikku arengut ja toimetulekut

tänapäevases mitmekultuurilises muutuvas maailmas. Kunst võimaldab õpilasel  tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist.

Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid ning suudab luua kunstiteoseid, rakendades loovalt õpitud teadmisi ja tehnikaid;
  2. kasutab erinevaid mõtlemis- ja tegutsemisviise nii loometegevuses kui ka igapäevases elus;
  3. analüüsib kunstiteosid ja visuaalset keskkonda, kasutades põhikoolis omandatud ainealast terminoloogiat, ning põhjendab oma arvamust;
  4. märkab esemelise keskkonna ja visauaalse meedia esteetilisi, eeteilisi, funktsionaalseid ja ökoloogilisi aspekte;
  5. õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui ka nüüdisaegset kunsti;
  6. seostab omavahel kunsti ning kultuuri, ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut ning mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt; teadvustab kultuurilist mitmekesisust.

Põhikooli lõpuks teadvustab kunsti rolli nii oma elus kui ka ühiskonnas ja orienteerub visuaalses keskkonnas.

Hindamine:        

Hindamise eesmärgiks  kunstiõpetuses on anda tagasisidet tegevuste tulemuslikkuse kohta. Seega ei ole hindamise objektiks õpilane või tema andekus, vaid hinnatakse õppija konkreetse tegevuse väljundit, milles avaldub tema mõtlemise, õppimise, püüdluste edukus.                                    

Kokkuvõtval hindamisel arvestadakse ka kultuurset käitumist erinevates olukordades ning õpilase aktiivsust.

Hindamise objektiks võivad olla tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid (alusjoonistus, tunni jooksul tehtu vms), lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine, kunstiteose analüüsimine, kodutöö täitmine (nt alustatud töö lõpetamine, vaatlusülesande sõnaline või pildiline fikseering, visuaalse informatsiooni, näidiste otsimine, tööks vajaliku materjali kogumine jms).

Eelnevalt teavitatakse õpilast  hindamisaspektidest – mida konkreetselt tulemuse juures vaadatakse ja väärtustatakse. Need tulenevad õppesituatsiooni eesmärgist ja valitud õppesisust.

 Õpilasel on õigus saada hinde kohta selgitus. Õpilastele antakse võimalus osaleda hindamise protsessis, kasutatavad hindamise põhimõtted on õpilastele arusaadavad.

Hindamisel keskendutakse saavutuste, mitte puudujääkide esiletoomisele. Kunstitöid ei seata pingeritta.  Koondhinne on alati võimalikult positiivne, võttes aluseks õpilase isikliku arengut ja suhtumist töösse.         

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

1. Kujutamine ja väljendamine

  • Inimeste         ja sündmuste kujutamine omal viisil,         
  • kujutluse ja fantaasia järgi, oma         elamuse edastamine.        
  • Esemete ja olendite iseloomulike tunnuste leidmine ja omal viisil kujutamine         loomingulistes (temaatilistes) töödes.
  • Kunst õues (loodus­materjalidest seaded, looduse kunstiteosed).
  • Täisfiguuri ja näo proportsioonid.
  • Inimeste eripära (vanus, rass, rahvus jm) kujutamine.
  • Inimese kujutamine erinevas elu- ja töökeskkonnas.
  • Objektide kujutamine vaatluse järgi, arvestades nende kuju, suurussuhteid ja paiknemist üksteise suhtes.
  • Koomiks (lugu, kaader, film).
  • Pildilise info, näidiste ja eeskujude leidmine ja kasutamine loominguliselt.
  • Inimese kehakeel, miimika.
  • Inimese, loodus- ja tehisvormide stiliseerimine, deformeerimine, karakteri edasiandmine. Karikatuur, sarž.
  • Kunstiteose v -stiili kasutamine oma loomingu eeskuju v lähtepunktina.
  • Liikumise kujutamine ja liikumisillusioonid.

Mõisted

Autoportree

Figuur

Liikumisasendid

Maal, maalikunst

Maastik

Maastikumaal

Portree

Punkt, joon, värv, vorm

Vaikelu

Detail

Figuraalkompositsioon

Koomiks

Motiiv

Natüürmort

Otsevaade (en face)

Profiil

Proportsioon

Siluett

Sürrealistlik-unenäoline

Deformeerimine

Dramaatiline

Emotsioon, ekspressioon

Foon

Illusioon, silmapete

Impressionistlik

Karikatuur

Kehakeel, miimika

Natuur, natuurist joonistamine

Olustiku(žanri-)maal

Paraadportree, portretist

Plenäär, peisaaž

Poolfiguur, täisfiguur

Stiliseerimine

Stsenograafia

Sümbol

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

temaatilised tööd - maalid, joonistused, näidised arvutist, nutiseadmetest

temaatilised tööd, näidised arvutist, nutiseadmetest

temaatilised tööd, näidised arvutist, nutiseadmetest

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja järkusuutlik areng, teabekeskkond, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon; kultuuriline identiteet

A: loodusõpetus, emakeel, matemaatika

Ü:  kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja etevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus

A: kirjandus, ajalugu, matemaatika

arvutiõpetus

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja etevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus

A: kirjandus, ajalugu, matemaatika, füüsika

Õppetulemus kooliastme lõpuks

  • Kujutab inimest (täisfiguuri ja nägu, paigal ja liikumises) omal viisil temaatilistes kompositsioonides.
  • Valib ümbritsevate objektide (loomad-linnud, taimed, kivid, ehitused, sõidukid jne)  iseloomulikud jooned ja leiab oma võtted nende kujutamiseks.
  • Leiab looduse kunstiteosed (peegeldus, kivide, puude kujud ja asendid jne). Loob loodusmaterjalidest uue tähendusega objekte.

  • Hindab mõõtmise ja võrdlemise abil objektide ning objekti elementide vahelisi suurussuhteid.
  • Arvestab täisfiguuri kujutamisel pea suurust ja jalgade pikkust terve kehapikkuse suhtes, näo kujutamisel silmade asukohta sellel. 6.kl.
  • Kujutab veenvalt inimest erinevas asendis ja tegevuses.
  • Leiab vaatluse ja võrdluse teel inimese vanust, rassi, rahvust, erinevaid ameteid kõige enam iseloomustavad tunnused (keskkond, riietus, töövahendid) ja kasutab neid temaatilistes kompositsioonides.
  • Kujutab vaatluse järgi ees asetsevaid objekte, arvestades nende kuju, suurussuhteid ja paiknemist üksteise suhtes. 6.kl.
  • Analüüsib koomiksi ja filmi vahelisi seoseid (kaader, plaanid, jutustus). 6.kl.
  • Leiab asjakohast pildilist infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma töös.
  • Loeb inimese kehaasenditest ja ilmetest (ka pildil) välja tema meeleolu ja tundeid.
  • Lihtsustab ja deformeerib kujutatavat suurema karakteersuse ja emotsionaalsuse saavutamiseks.
  • Kasutab kujundlikkust ja sümboleid oma mõtete edastamiseks.
  • Kasutab kunstiteost või -stiili oma loomingu eeskuju või lähtepunktina.
  • Kasutab erinevaid võtteid liikumise kujutamiseks. Selgitab liikumis illusiooni tekkimise põhimõtteid.

Kasutatavad meetodid, võtted

rühmatöö, individuaalne töö, vestlus, arutelu

rühmatöö, individuaalne töö, vestlus, arutelud, tahvelarvutiga pildistamine, filmimine

rühmatöö, individuaalne töö, vestlus, arutelu, näituse külastus, tahvelarvutiga pildistamine, filmimine

Hindamine

põhimõtted toodud üldosas

põhimõtted toodud üldosas

põhimõtted toodud üldosas

Kasutatavad vahendid, tehnikad ja materjalid

kunstiraamatud, õpilase tööraamatud, visuaalne info internetist, tahvelarvutitest

kunstiraamatud, õpilaste töövihikud, visuaalne info intenetist, nutitelefonid, tahvelarvutid

kunstiraamatud, õpilaste töövihikud, visuaalne info internetist, nutitelefonid

2. Värvi-, vormi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus

Värviõpetus

  • Meeleolu väljendamine värvidega.
  • Värvidest uute toonide segamine. Põhivärvid ja nende segamisel saadavad II astme värvid. 3. klass

  • Helestamine ja tumestamine. 2. kl.

Kompositsiooniõpetus

  • Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted).
  • Peamiste tegelaste ja objektide esiletõstmine suuruse, asukoha ja värvi abil.
  • Kujutatavale sisult ja vormilt sobiv taust.
  • Korrapäraste rütmide leidmine ja loomine pinnal ja ruumis. Muster, ornament. 3.kl.
  • Vaba rütm, pildielementide rühmitamine.

Perspektiiviõpetus

  • Suuruse näiline vähenemine kauguses. 3.kl.
  • Kattumine

Värviõpetus

  • Ühe värvi erinevad toonid (nt kollakas-, sinakas-, pruunikasroheline), nende nimetamise võimalused (sidrunkollane, taevasinine jne). 4. kl.
  • Kolmanda astme värvide saamine esimese ja teise astme värvide segamise teel. 4.kl.
  • Piiratud arvu värvidega maalimine (ka monokroomselt). 6.kl.
  • Koloriit (sh soe ja külm). 5.kl.

Vormiõpetus

  • Varju tekkimine, langev vari. 6.kl.

Kompositsiooniõpetus

  • Kompositsiooni tasakaal, tervik. Pildi dominant. 4-6.kl.
  • Erinevad kompositsioonilised lahendused (kavanditena). 4.kl.
  • Sümmeetria ja asümmeetria.3. kl.
  • Piiratud ja piiramata pinnad. 4.kl.

Perspektiiviõpetus

  • Plaanilisus pildi pinnal.
  • Pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. 5.kl.

Värviõpetus

  • Värvide kontrastid, vastastikused mõjud, kooskõlad ja tasakaal.7.kl.
  • Värvide optiline segunemine. Värv ja värvus.7.kl.
  • Pildi värvianalüüs.7.-9.kl.
  • Erinevad värvide nimetused (ooker, rubiin, türkiis jne).
  • Värvide psühhofüsioloogiline mõju (sh külmad-soojad, eenduvad-taanduvad, kerged-rasked värvid). 8.kl.

Vormiõpetus

  • Esemete modelleerimine pinnal valguse ja varjuga.7.-9.kl.

Kompositsiooniõpetus

  • Kaader ja kadreerimine (ka foto- ja videokunstis). 7-9.kl.
  • Kompositsiooniskeemid (kolmnurk, diagonaal, kuldlõige). 7.-9.kl.
  • Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. 7.kl.
  • Abstraktne kunst.8.kl.

Perspektiiviõpetus

  • Õhu- ja värviperspektiiv. 6.kl.
  • Joonperspektiiv ühe ja kahe koondpunktiga.7.kl.
  • Erinev vaatepunkt (konna- ja linnuperspektiiv). 7.kl.

Mõisted

Helestamine, tumestamine

Põhivärvid

Soe ja külm värvus

Soojad ja külmad värvid

Värviring 3.kl.


Esi- ja tagaplaan

Kattumine

Kompositsioon

Konstruktsioon

Muster

Ornament, ribaornament

(pildi) tegelased

Rütm, korrapärane rütm, vaba rütm, rühmitamine

Silmapiir

Suurussuhted

Taust

Koloriit

Kontrast

Monokroomne

Vari, langev vari, omavari

Vastandvärvid

Värvide rahvapärased nimetused (tibukollane, munakollane...)


Diagonaal (kompositsioonis)

Dominant

Element

Esi-, kesk-, tagaplaan

Horisont

Kavand, eskiis, visand, etüüd, skits

Kompositsiooni tasakaal

Objekt

Ornament, paelornament

Ovaal

Peitepilt

Perspektiiv

Piiramata pind, piiratud pind

Pöördkeha

Ruumilisus

Sümmeetria, asümmeetria

Kontrastvärvid, järelkontrast, komplementaarvärvid;

Küllastunud värvid, murtud toon

Nägemismeel

Optiline segunemine

Poolvari, täisvari, läige, refleks

Spekter

Valgus, valguse murdumine, nähtav valgus

Varjund, nüanss

Värv ja värvus

Värviintensiivsus

Värvinimetused: ooker, rubiin, türkiis, karmiin, purpur, indigo, ruuge.

Värvisümboolika

Värvuspsühholoogia, värvieelistused...8.kl.

Värvusteooria 9.kl.


Abstraktne

Dünaamiline, staatiline

Kaader, kadreerimine

Kompositsiooni tasakaal 7.kl.

Kontsentriline

Kuldlõige

Linnuperspektiiv, konnaperspektiiv 7.kl.

Projektsioon, arhitektuurne ja tehniline joonis  9.kl.

Tsentraalperspektiiv, joonperspektiiv

Tuumpunkt, pagupunkt, koondpunkt

Vaatepunkt, rakurss

Võimatu objekt

Õhuperspektiiv, värviperspektiiv

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

info internetist, temaatilised tööd, esitlused, näidistööd

info internetist, temaatilised tööd

info internetist, temaatilised tööd

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus,  digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon,

A: loodusõpetus, emakeel, matemaatik

Ü: matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, õpipädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon,

A: loodusõpetus, eesti keel, ajalugu, kirjandus, muusika

Ü: matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, õpipädevus, digipädevus

L: teabekeskkond
A: muusika, kirjandus, ajalugu

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Värviõpetus

  • Väljendab värvide abil meeleolu ja räägib sellest meeleolust.
  • Iseloomustab temaatilistes töödes värvide abil tegevusaega ja -kohta.
  • Segab põhivärvidest II astme värvid ja põhjendab sellele toetudes põhivärvide mõistet.
  • Segab valge ja musta abil  värvide heledamad ja tumedamad astmed.

Kompositsiooniõpetus

  • Organiseerib pildi pinda, arvestades paberi suurust ja kuju, kasutades erinevaid paberiformaate.
  • Leiab vaadeldavatel piltidel peamised tegelased ja objektid. Tõstab oma töödes peamised tegelased ja objektid esile suuruse, asukoha ja värvi abil.
  • Loob kujutatavale sisult ja vormilt sobiva tausta.
  • Eristab korrapärast ja vaba rütmi ümbritsevas keskkonnas ja kunstis. Rühmitab kompositsiooni elemente.

Perspektiiviõpetus

  • Väljendab kujutatava suuruse muutmise abil selle paiknemist pildiruumis ees- ja tagapool.
  • Väljendab osalise kattumise abil esemete paiknemist pildil üksteise suhtes ees- ja tagapool.

Värviõpetus

  • Segab ja kasutab maalimisel iga värvi  suurt hulka erinevaid toone. Moodustab varjundit kirjeldavaid värvinimetusi tuntud asjade kaudu.
  • Saab kolmanda astme värvid esimese ja teise astme värvide segamise teel.
  • Kasutab maalimisel piiratud värvivalikut (sh maalib monokroomselt).
  • Kirjeldab pildi koloriiti, eristab sooja ja külma koloriiti.

Vormiõpetus

  • Selgitab varju tekkimise põhimõtet.

Kompositsiooniõpetus

  • Saavutab kompositsiooni tasakaalu, terviku.
  • Leiab pildis peamise (dominandi), rõhutab seda teadlikult oma töödes.
  • Katsetab eeltööna erinevaid kompositsioonilisi lahendusi.
  • Eristab sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi vorme ja kompositsioone. 4.kl.
  • Eristab piiratud ja piiramata pinda, leiab neid ümbritsevast keskkonnast. Loob võrgustiku abil piiramata pindu. 5.kl.

Perspektiiviõpetus

  • Eristab pildil esi-, kesk- ja tagaplaani, kasutab seda teadlikult oma teoses. 4.kl.
  • Kujutab tasapinnal pöörd- ja kandiliste kehade mahulisust, arvestades vormi näilist muutumist (nt pöördkehade puhul ringi muutumist ellipsiks) ja nende asukohta silmapiiri suhtes. 5.kl.

Värviõpetus

  • Kasutab teose kompositsiooni ja koloriidi tasakaalustamiseks ning olulise esiletoomiseks paindlikult värvide kontraste (soe-külm, hele-tume, hulgakontrast).
  • Kasutab maalimisel värvide optilise segunemise põhimõtet. Selgitab mõistete „värv” ja „värvus” erinevust.
  • Kasutab erinevaid värvide nimetusi.
  • Analüüsib objektidel, piltidel, ruumis värvide  psühhofüsioloogilist ja vastastikust mõju (külmad-soojad, eenduvad-taanduvad, kerged-rasked, suurendavad-vähendavad toonid)

Vormiõpetus

  • Määrab (objektidel v pildil) valgused ja varjud (langeva ja omavarju) ning kasutab neid objektide mahulisuse kujutamise

Kompositsiooniõpetus

  • Kasutab kadreerimise erinevaid võimalusi. 7.kl.
  • Tunneb ära kolmnurkse, diagonaalse ja kuldlõikelise kompositsiooniskeemi., eristab staatilist ja dünaamilist kompositsiooni. 8.kl.
  • Väljendab emotsioone ja kujutab nähtusi abstraktse kompositsioonina.

Perspektiiviõpetus

  • Analüüsib vormi ja värvi näivat muutumist (piltidel ja looduses) ning kasutab seda oma töödes pildisügavuse loomisel. 7.kl.
  • Konstrueerib 1 ja 2 koondpunkti abil perspektiivseid vaateid objektidest ja ruumist. 7.kl.
  • Kasutab erinevaid vaatepunkte ruumi ja objektide kujutamisel. 8.kl.

Kasutatavad meetodid, võtted

näidistööd, diskussioon, avatud küsimused,, võrdlemine, vaatlemine

näidistööd, joonistamine arvutis

näidistööd, nutiseadmete kasutamine

Hindamine

põhimõtted üldosas

põhimõtted üldosas

põhimõtted üldosas

Kasutatavad vahendid, tehnikad ja materjalid

värvipliiatsid, õlipastellid, guaššvärvid jm maalimistarbed, tahvelarvutid,

värvipliiatsid, guaššvärvid, akvarellid jm maalimistarbed, nutiseadmed

värvipliiatsid, guaššvärvid, akvarellid jum maalimistarbed, nutitelefonid

3. Disain

  • Kujunduskunst, kunstniku roll esemete kujundamisel (raamat, kiri, nukuteatri nukud, lavakujundus jne).
  • Loodus- ja tehiskeskkonna visuaalse ilme seos inimese tegevusega.
  • Otstarbe, materjali, tehnoloogia ja välimuse arvestamine meisterdamisel.
  • Tarbevormid, lihtsamate esemete (vormi ja/või dekoori) kujundamine.
  • Oma lähema ümbruse kujundamine tähtpäevaks (nt ruum, pidulaud).

  • Keskkonna kujunduse seos otstarbega.
  • Trükise kujundus (raamat, ümbris, pakend).
  • Kirja kujundamine (jooniskiri, fantaasiakiri).
  • Ruumiline ja tasapinnaline kombinatoorika (moodulit kasutades).
  • Rahvuslikud mustrid ja kaunistuselemendid.

  • Disaini liigid: graafiline, keskkonna disain (sh ruumi-, maastikukujundus), tootedisain, tarbekunst, moedisain jne. 8.kl.
  • Eseme disain, välimuse ja funktsiooni seos, ergonoomika. 7.kl.
  • Graafiline disain, trükise kujundus. Kujunduse läbiv stiil.
  • Kiri kujunduses (plakat, pakend, raamatukaas vms), kirjastiil, kirjaoptika, arvutikiri.
  • Visuaalne reklaam, sihtgrupi arvestamine kujundamisel.
  • Märk ja sümbol (piktogramm, peremärk, logo). 8.kl.

Mõisted

Dekoor

Dekoratiivne

Dekoratsioon

Disain

Illustratsioon, illustraator

Kirjakujundus

Kujundamine, kujundus

Makett, mudel

Mask

Märk

Ornament

Otstarve

Pakend

Ruumikujundus

Tarbekunst, tarbevorm

Eksliibris,

Esteetiline

Fantaasiakiri

Funktsioon

Initsiaal

Kaanekujundus

Moodul

Pinnalaotus

Rahvuslik motiiv

Spiraal

Šrift, kirjastiil 6.kl.

Arvutigraafika

Ergonoomika

Firmamärk, logo

Graafiline disain

Interjöör, eksterjöör,

Kalligraafia  9.kl.

Minuskel, majuskel

Piktogramm 8.kl.

Plakat, poster, afišš

Sihtgrupp

Sisekujundus

Visuaalne informatsioon

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Temaatilised kujundustööd, kujundamine arvutiprogrammidega

Kujundamine arvutiprogrammidega, temaatilised harjutustööd

Trükise kujundamine arvutis (infovoldik)

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus;

A: tööõpetus, arvutiõpetus

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, digipädevus
L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus;
A: kirjandus, käsitöö, tööõpetus

Ü: ettevõtlikkuspädevus, digipädevus, kultuuri ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus;

A: käsitöö

meediaõpetus

Õpitulemus kooliastme lõpuks

  • Vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehiskeskkonna visuaalset ilmet.
  • Arvestab kujundades ja meisterdades otstarvet, materjali, tehnoloogiat ja välimust ning selgitab oma valikuid.
  • Võrdleb raamatu teksti ja selle illustratsiooni. Nimetab tuntumaid illustraatoreid, valib oma lemmiku ja põhjendab oma eelistust.
  • Kirjeldab keskkonna ja/või ruumi kujundust esteetilisuse ja praktilisuse seisukohast.
  • Selgitab inimese tegevuse osa ja vastutust keskkonna esteetilises ilmes.
  • Analüüsib trükise kujunduse osi (kaanekujundus, kirjastiil, värvilahendus jne) ja terviklahendust.
  • Loob isikupärase šrifti.
  • Kasutab moodulit kombinatoorika algelemendina.
  • Leiab rahvakunsti esemetelt iseloomulikud motiivid, kasutab neid loovalt esemete ja ornamendi kujundamisel.
  • Kirjeldab üldjoontes peamisi disaini alaliike: graafiline (sh reklaam), keskkonna- (sh ruumikujundus, maastikukujundus) tootedisain, tarbekunst, moedisain.
  • Analüüsib ja kujundab objekte ja keskkonda, arvestades vormi ja funktsionaalsuse seoseid (ergonoomika), visuaalset ilmet ning sihtgruppi. 8.kl.
  • Seostab keskkonna elemente (tarbeesemed, mööbel, ruum, ehitised, linnakujundus, haljastus, monumendid, trükised jne) kunstniku tööga.
  • Valib kujundatavale sobiva teksti asukoha, suuruse, šrifti, arvestab kirjaoptikat.
  • Nimetab visuaalse reklaami eesmärke ja kasutab kujundamisel selle elemente (värvilahendus, kiri, logo, lööklause).
  • Võrdleb erinevaid kujundusi, arvestades kunstniku käekirja, sihtgruppi, traditsiooni.

Kasutatavad meetodid, võtted

  • diskussioon, avatud küsimused, praktilised tööd, võrdlemine, vaatlemine
  • diskussioon, avatud küsimused, praktilised tööd, võrdlemine, vaatlemine
  • diskussioon, avatud küsimused, praktilised tööd, võrdlemine, vaatlemine

Hindamine

antud valdkonna õpitulemuste omandamise astmest lähtuvalt

antud valdkonna õpitulemuste omandamise astmest lähtuvalt

antud valdkonna õpitulemuste omandamise astmest lähtuvalt

Kasutatavad vahendid, tehnikad ja materjalid

dekoratiivse pinna loomine guaššide, kriidi- ja õlipastellidega. Töötamine värvi- ja viltpliiatsitega, tahvelarvutid

dekoratiivsae pinna loomine guaššide, kriidi- ja õlipastellidega. Töötamine värvi- ja viltpliiatsitega, arvutid

dekoratiivse pinna loomine guaššide, õlipastellide, värvi- ja viltpliiatsitega, arvutid

4. Vestlused kunstist 

  • Kunstiliigid: arhitektuur, skulptuur, maal. Kodukoha kunst.
  • Erinevate kunstide seosed.
  • Kaaslaste tööde vaatlus, oma ja teiste töödest rääkimine, tolerantne suhtumine erinevatesse lahendustesse.
  • Kunstiteoste kirjeldamine ning oma eelistuste põhjendamine.
  • Rahvakunst (rahvariided, tarbeesemed jne).
  • Loomingu autorlus.

  • Kunstiliikide (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, disain) iseloomustus.
  • Kunsti väljendusvahendid (punkt, joon, pind, värv, vorm jne).
  • Kunstiteose analüüs, sisulised ja vormilised elemendid.
  • Eesti rahvakunst.
  • Massi- ja kommertskultuur.
  • Kunstimuuseumide ja galeriide funktsioonid (tutvustamine, uurimine, säilitamine, restaureerimine).
  • Kunstimälestiste kaitse. Autorikaitse.

  • Kunsti liigid, kunsti piiride avardumine. Kunsti  uusi väljendusvahendeid (tuli, vari, valmisesemed jne).
  • Kunstiteose analüüs. Sõnum.
  • Stiil (ajastu ja isiku stiil).
  • Massi- ja kommertskunst.
  • Meediakunst: foto, film, video, reklaam jne.
  • Virtuaalne kunst.
  • Grafiti.
  • Tegevuskunst (happening, performance).
  • Keskkonnakunst, kohaspetsiifiline kunst.
  • Pärimuskultuur, erinevate rahvaste kunst.
  • Kunstimõisteid (originaal, koopia, võltsing, reproduktsioon jne).
  • Kunstniku eetika. Autorikaitse.
  • Restaureerimine, renoveerimine ja konserveerimine.
  • Kunstiga seotud ametid.

Mõised

Arhitekt

Arhitektuur

Fantaasia

Film

Kirik

Mosaiik

Muuseum

Näitus

Raamatukujundus

Rahvakunst

Rahvarõivad

Rahvuslik

Reklaam

Tarbeese

Teater

Teos

Tikand

Amfiteater

Amfora

Antiik-Kreeka, -Rooma

Arhailine

Arheoloogia

Autorikaitse

Büst

Fassaad

Galerii

Ikoon

Impressionism

Islami kunst

Kapiteel

Katedraal

Keskkond

Klooster

Koopamaal

Koopia

Kubism

Kunstiajalugu

Kunstimälestis

Kuppel

Madonna

Massikunst

Moodne kunst

Palee

Piibel

Püramiid

Reproduktsioon

Restaureerimine

Romantiline

Sammas

Seinamaal

Sisu ja vorm

Stiil

Tempel (ehitis)

Tornikiiver

Vaarao

Vapp

Võlv

Vöökiri, kapp, sõlg

Klišeelik, trafaretne

Kommertskultuur

Kunstiteooria, -kriitika, -poliitika

Marinist, animalist

Monumentaal-maal, -skulptuur

Mütoloogia

Naivist, diletant, hobikunstnik

Originaal, koopia, võltsing, tsitaat, reproduktsioon, mulaaž, imitatsioon

Restaureerimine,  renoveerimine

Sakraalne, ilmalik

Stukk

Teatrikunstnik (butafoor, valgus kunstnik, kostüümikunstnik)

Tegevuskunst (häppening, action, performance)

Vabakutseline kunstnik

Vandalism, barbaarsus – kunstiobjektide hävimine

Videokunst, virtuaalne kunst

Visioon

Õuekunstnik

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

esitlused arvutis, nutiseadmetes, temaatilised tööd

esitlused arvutis, nutiseadmetes, temaatilised tööd

esitlused arvutis, nutiseadmetes, temaatilised tööd, tegevuskunsti etendused

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus;

A: kodulugu, loodusõpetus,

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, digipädevus
L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus;
A: ajalugu, kirjandus, muusika

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, digipädevus
L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus;
A: ajalugu, kirjandus, muusika

Õpitulemus kooliastme lõpuks

  • Tunneb ümbritsevas keskkonnas ära ja liigitab (nimetab õige nimega) järgmised kunstiliigid: arhitektuur, skulptuur, maal.3.kl.
  • Toob näiteid erinevate kunstide (visuaalne kunst, muusika, liikumine, kirjandus) koos esinemisest (raamat, teater, film, reklaam, tegevuskunst jm). 3.kl.
  • Elab kaasa kunstides edastatavatele mõtetele ja meeleoludele, austab erinevaid ja isikupäraseid lahendusi.
  • Räägib oma loomingust (tegevusest), kasutades lihtsamaid ainealaseid mõisteid.
  • Võrdleb oma ja kaaslaste töid, toob esile lahenduste erinevusi.
  • Kirjeldab kunstiteoseid ning põhjendab oma eelistusi.
  • Jagab oma muljeid rahvuskultuuri teemal, on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes. 3.kl.
  • Austab loomingu autorlust ja kunstiteoseid.

  • Iseloomustab kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, disain) ja nende väljendusvahendeid (punkt, joon, pind, värv, vorm jne).
  • Eristab maalikunsti žanre (portree, maastik, natüürmort). 4.kl.
  • Toob kunstiteost kirjeldades esile nii sisulisi kui vormilisi elemente.
  • Kasutab õpitud ainealaseid mõisteid kõnes ja kirjas.
  • Väärtustab oma(rahvus)kultuuri kõrval kohalikku (elukoha) kultuuri. Hindab erinevusi rahvuskultuurides kui väärtusi.
  • suhtub mõistvalt ja kriitiliselt enda ja teiste töödesse ning ümbritsevasse kunsti (sh massimeedia, kommertskunst).
  • Nimetab muuseumide ja galeriide funktsioone, oskab neis käituda.
  • Jälgib, et oma tegevusega ei kahjusta kultuuriväärtusi ja autori õigusi.
  • Analüüsib kunstiteoseid (ka kaasaegseid), arvestades sisu, vormi, konteksti, otstarvet.
  • Eristab ja kirjeldab selgete tunnustega kunstistiile (nt gootika, juugend, kubism, op-kunst). 9.kl.
  • Suhtub kriitilis-loominguliselt kunsti ja kultuuri erinevatesse nähtustesse: grafiti; tegevuskunst (happening, performance); meediakunst (foto, film, video, reklaam), virtuaalne kunst.

Kasutatavad meetodid, võtted

võrdlemine, kirjeldamine, esitlused

võrdlemine, kirjeldamine, esitlused, ettekanded

võrdlemine, kirjeldamine, esitlused, ettekanded

Hindamine

sõnaline hinnang tunni käigus, teab õpitud mõisteid, oskab kirjeldada kunstiteoseid

sõnaline hinnang tunni käigus, teab õpitud mõisteid, oskab kirjeldada kunstiteoseid, kasutab rikkaliku kunstilist sõnavara

sõnaline hinnang tunni käigus, teab õpitud mõisteid, oskab kirjeldada kunstiteosid, kasutab rikkalikku kunstilist sõnavara

Kasutatavad vahendid, tehnikad ja materjalid

kunstiraamatud, arvutid, visuaalne näitmaterjal

kunstiraamatud, arvutid, visuaalne näitmaterjal

kunstiraamatud, arvutid, visuaalne näitmaterjal

5. Tehnikad ja materjalid, tehnoloogia 

Skulptuur. Voolimine savist või muust pehmest materjalist (sh õues liivast, lumest). Erinevate tekstuuride loomine. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, traat jne). Voltimine (karbid, loomad, jne).

Maal. Maalimine kattevärvidega (guašš jt) maalimine spontaanselt ja läbimõeldumalt. Dekoratiivse ja maalilise pinna loomine guaššide, kriidi- ja õlipastellidega. Töötamine värvi- ja viltpliiatsitega. Kollaaž.

Graafika. Joonistamine pliiatsi ja viltpliiatsitega, välja kraapides jne. Punkti ja joone kasutamine mustrite loomiseks. Trükkimine: templi-, papi- ja materjalitrükk.

Skulptuur. Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest (vahtplast jne). Keraamika. Reljeef. Moodulelementidest struktuurid. Voltimine (ka tööjuhendi järgi).

Maal. Maalimine kattevärvide ja akvarellidega. Tööd kriidi- ja õlipastellidega, värvi- ja viltpliiatsitega. Kollaaž .

Graafika. Joonistamine grafiit-, värvi-, vilt- ja pastapliiatsiga.

Graafikatehnikad: kõrgtrükk (nt papi-, materjali-, linooltrükk) ja lametrükk

(monotüüpia). 6.kl.

Skulptuur. Modelleerimine ja konstrueerimine mitmesugustest pehmetest, kalgenduvatest ja tahketest materjalidest (nt savi, papjeemašee, paber, papp, plastid, puit, traat jne). Installatsioon.

Maal. Maalimine spontaanselt ja kavandi alusel. Assamblaaž.

Graafika. Joonistamine söe, tuši ja värviga, sule ja pintsliga.

Paljundusgraafika: lame-, kõrg- ja sügavtrükk (vastavalt võimalustele). 9.kl.

Mõisted

Akvarell

Aplikatsioon

Frotaaž

Graafika

Guašš

Ilukiri

Kattevärv

Kollaaž

Materjalitrükk

Papitrükk

Pastell, õlipastell

Skulptuur

Šabloon

Tempel, templitrükk. Trükkimine

Tušš

Vahakriibe

Voltimine

Voolimine

Graafikatehnikad (kõrg-, lame- ja sügavtrükk)

Hüpikpilt (pop-up)

Keraamika

Klaasimaal

Klišee

Käärilõige

Linoollõige, puulõige

Makulatuur

Marmoreerimine

Monotüüpia

Origami

Papjeemašee

Raidkunst

Reljeef

Sangviin

Tahvelmaal

Tempera

Trükipress

Tõmmis

Ümarplastika

Assamblaaž, ready-made

Ateljee

Batika

Email

Grafiti

Installatsioon

Kihimaal

Kruntvärv

Lineaarjoonistus

Lõuend

Molbert

Palett

Pigment (värvimuld)

Seadeldis (natüürmordile)

Struktuur, faktuur, tekstuur

Tarbekunsti liigid (klaas, nahk...)

Trafarett

Vitraaž

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

erinevate materjalide ja töövahendite katsetused, näitmaterjal  arvutist, nutiseadmetest

erinevate materjalide ja töövahendite katsetused, näitmaterjal arvutist, nutiseadmetest

erinevate materjalide ja töövahendite katsetused, näitmaterjal arvutist, nutiseadmetest

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: õpipädevus, digipädevus, ettevõtlikuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus;
A: kodulugu, emakeel, matemaatika, tööõpetus

Ü: õpipädevus, ettevõtlikuspädevus, digipädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus;
A: matemaatika, kirjandus, ajalugu, tööõpetus

Ü: õpipädevus,ettevõtlikuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, digipädevus
L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus;
A: matemaatika, kirjandus, ajalugu, tööõpetus

Õpitulemus kooliastme lõpuks

  • Kasutab tehnoloogiliselt õigesti, otstarbekalt ja säästvalt põhilisi materjale: kattevärvid, akvarellid, värvi- ja viltpliiatsid, kriidi- ja õlipastellid, voolimismaterjalid (savi, plastiliin jne), paber, papp.
  • Kasutab põhilisi tehnikaid: maalimine, joonistamine, voolimine, voltimine, kollaaž, trükkimine (nt templi-, materjali-, papitrükk jne).
  • Kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töövahendeid (käärid, joonlaud, valib sobiva pintsli jne) ning sobivaid, ohutuid töövõtteid (lõikamisel, rebimisel, liimimisel, voltimisel, värvimisel jne).
  • Loob erinevate vahenditega mitmesuguseid pinnamustreid (ka looduses).
  • Kogub ja kasutab looduslikku materjali loodust säästvalt.
  • Hoiab oma töökoha korras.
  • Kasutab paindlikult, ka omavahel kombineeritult, erinevaid tehnikaid ja materjale. Loob erinevaid tekstuure ja faktuure.
  • Eristab mahulist vormi (ümarplastika, reljeef) tasapinnalisest vormist.
  • Selgitab graafika kui trükitehnika olemust.
  • Kavandab lähtuvalt materjali, tehnika ja/või tehnoloogia eripärast.
  • Kasutab tehnilisi abivahendeid (joonlaud, sirkel, trükipress, fotoaparaat, arvuti jne) vastavalt vajadusele ja võimalustele.
  • Kasutab loovalt jäätmaterjale, kogub paberi jäägid ümbertöötlemiseks.
  • Töö lõpetamise järel korrastab töökoha.
  • Väljendab end erinevate joonistus- ja maalivahendite ja trükitehnikate kaudu spontaanselt (visandlikult) ja kaalutletult (viimistletult).
  • Valib iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid ja tehnoloogiaid (sh arvuti, videokaamera) ning väljundeid (sh assamblaaž, installatsioon jne).
  • Mõtleb ja tegutseb keskkonda säästvalt.
  • Organiseerib otstarbekalt oma töökoha ja hoiab selle korras.

Kasutatavad meetodid, võtted

praktiline töö, individuaal- ja rühmatöö, planeerimine

praktiline töö, individuaal- ja rühmatöö, planeerimine, dokumenteerimine, projektõpe

praktiline töö, individuaal- ja rühmatöö, planeerimine, dokumenteerimine, projektõpe

Hindamine

On sooritanud ettenähtud praktilised tööd ja need vastavad kokkulepitud hindamisaspektidele

on sooritanud ette nähtud praktilised tööd, projektid ja need vastavad kokkulepitud hindamisaspektidele

on sooritanud ettenähtud praktilised tööd, projektid ja need vastavad kokkulepitud hindamisaspektidele

Kasutatavad vahendid, tehnikad ja materjalid

erinevad materjalid ja töövahendid erinevates tehnikates tööde teostamiseks

erinevad materjalid ja töövahendid erinevates tehnikates tööde teostamiseks

erinevad materjalid ja töövahendid erinevates tehnikates tööde teostamiseks

Ainevaldkond KUNSTID

Kunstiõpetus

I, II ja III kooliaste