Salme põhikooli õppekava

II kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

LOODUSÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:

Hindamine

                                                                               

Hindamise eesmärk on eelkõige toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Uurimisoskusi hinnates pööratakse tähelepanu probleemide tuvastamisele, küsimuste ja hüpoteeside sõnastamisele, katse kavandamisele, andmete kogumisele ja esitamisele, andmete analüüsimisele ja tõlgendamisele, järelduste tegemisele ning selgituste pakkumisele. Samuti hinnatakse taustinfo kogumise, küsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskust. Hinnatakse oskust sõnastada probleeme ning aktiivset osalust aruteludes, oma arvamuse väljendamist ning põhjendamist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.                          

6. klassi lõpetaja                 

II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.

Väärtused ja hoiakud

6. klassi õpilane:

1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;

2) väärtustab uurimistegevust looduse tundmaõppimisel;

3) väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;

4) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;

5) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes.

Uurimuslikud oskused

6. klassi õpilane:

1) sõnastab uurimisküsimusi/probleeme ja kontrollib hüpoteese;

2) kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid;

3) teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid;

4) arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle;

5) kasutab ohutusnõudeid järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid;

6) analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi;

7) leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning hindab infoallika usaldusväärtust;

8) oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.

Üldised loodusteaduslikud teadmised

6. klassi õpilane:

1) tunneb igapäevaelus ära loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi;

2) saab aru loodusteaduslikust tekstist, tõlgendab ja rakendab õpitud teadusmõisteid, sümboleid ning ühikuid nähtusi ja protsesse selgitades;

3) tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi;

4) selgitab teaduslikele faktidele tuginedes põhjuse-tagajärje seoseid;

5) kasutab või koostab mudelit, et näidata arusaamist seostest, protsessidest ja süsteemidest;

6) kirjeldab ja võrdleb organismide, ainete või protsesside sarnasusi ning erinevusi;

7) selgitab organismide kohastumist õhus, vees või mullas kui elukeskkonnas ning põhjendab loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust;

8) saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis.


4. KLASS

1. Maailmaruum

Õppesisu

Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Suur Vanker ja Põhjanael. Galaktikad. Astronoomia.

Põhimõisted

maailmaruum, Päike, Maa, Kuu, tiirlemine, pöörlemine, ööpäev, aasta, täht, planeet, satelliit, Päikesesüsteem, tähtkuju, Suur Vanker, Põhjanael, galaktika, astronoomia

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Mudeli valmistamine Päikese ning planeetide suuruse ja omavahelise kauguse kujutamiseks.

2. Öö ja päeva vaheldumise mudeldamine.

3. Maa tiirlemise mudeldamine.

4. Tähistaeva vaatlused. Põhjanaela leidmine tähistaevas.

M. Lepik  Maailmaruum (veebiflaier)

M. Lepik Tähistaevas (veebiflaier)

M. Lepik Täheteadus (veebiflaier)

M. Lepik Tähistaevas (Stellariumi rakenduse kasutamine arvutiklassis)

KT Maa. Maa tiirlemine ja pöörlemine. Maa kaaslased. (Õpiveeb)

M. Lepik Mäng “Kosmiline päästeoperatsioon” (infootsing)

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:  sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: keskkkond ja säästusuutlik areng

A: matemaatika, majandus

Õpitulemus

Õpilane:

1) kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;

2) põhjendab mudeli abil öö ja päeva vaheldumist Maal;

3) leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna;

4) leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ülevaate.

Kasutatavad meetodid

vestlus, suuline küsitlus, koduse töö kontroll, töölehtede täitmine, mudeldamine, uurimine, katsetamine, rühmatöö, joonistamine,

Hindamine

tunnitöö hindamine, töövihiku täitmise hindamine, gloobuse või kaardi -tundmise kontroll, mudeldamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Astra e-õpik “Loodusõpetus 4. klassile”

Mart Kuurme,Vahur Laug “Loodusõpetus õpik ja töövihik 4.klassile “

Miksike                                 CD- universum ja elu

“Meie päikesesüsteem.”

“Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad.”

“Kosmose uurimine.”

2. Planeet Maa

Õppesisu

Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.

Põhimõisted

gloobus, mudel, looduskaart, riikide kaart, kontuurkaart, atlas, ekvaator, põhja- ja lõunapoolkera, põhja- ja lõunapoolus, manner, ookean, meri, geograafiline asend, riigipiir, naaberriik, vulkaan, laava, lõõr, maavärin, orkaanid, üleujutused

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Gloobuse kui Maa mudeli valmistamine.

2. Õpitud objektide kandmine kontuurkaardile.

3. Erinevate allikate kasutamine info leidmiseks ja ülevaate koostamiseks looduskatastroofide kohta.

M. Lepik Maa kuju (Täida lüngad, sõnade lohistamine)

M. Lepik Planeet Maa (Prezi esitlus)

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü-  sotsiaalne pädevus, kehakultuuripädevus, tehnoloogiapädevus, digipädevus, väärtuspädevus

L- keskkond ja jätkusuutlik areng

A- matemaatika, majandus

Õpitulemus

Õpilane:

1) iseloomustab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit;

2) teab ja näitab kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike;

3) leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha;

4) toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustab nende mõju loodusele ja inimeste tegevusele.

Kasutatavad meetodid

rühmatöö, joonistamine, uurimine ja katsetamine, vestlus, arutelu, mudeldamine,mõõtmine, töö arvutikaardiga, lauamängu mängimine

Hindamine

tunnitöö, kodutöö, kokkuvõttev kontrolltöö, mudeldamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Astra e-õpik “Loodusõpetus 4. klassile”

gloobus, maailma atlas, kontuurkaardid, vulkaani mudel

3. Elu mitmekesisus Maal

Õppesisu

Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.

Põhimõisted

rakk, üherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kõrb, vihmamets, mäestik, jäävöönd, kivistised, hiidsisalikud ehk dinosaurused

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Erinevate rakkude vaatlemine ja võrdlemine.

2. Raku mudeli ehitamine või uurimine multimeedia materjalide abil.

3. Seemnete idanemise uurimine erinevates keskkonnatingimustes.

4. Taimede ja loomade kohanemise uurimine muutuvates keskkonnatingimustes.

5. Organismide eluavalduste uurimine looduses.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, tehnoloogiapädevus, väärtuspädevus, digipädevus

L: keskkond ja säästusuutlik areng

A:kunstiõpetus, matemaatika

Õpitulemus

Õpilane:

1) oskab kasutada valgusmikroskoopi;

2) teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;

3) selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;

4) nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;

5) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;

6) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis.

Kasutatavad meetodid

joonistamine, rühmatöö. vestlus, uurimine, katsetamine, jutustamine

Hindamine

tunnitöö, kodutöö, praktilised tööd,kontrolltöö

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Astra e-õpik “Loodusõpetus 4. klassile”

valgusmikroskoop, vahendid preparataide tegemiseks, teatmeteosed, atlas, kivistised, teemakohased veebimaterjalid, ja arvutiprogrammid ning vastavad töölehed veebiprogrammidega tutvumiseks

4. Inimene

Õppesisu

Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega. Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.

Põhimõisted

elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresoon, arter, veen, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jämesool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Elundi mudeli valmistamine ja/või talitluse uurimine.

2. Katsed ja laboritööd inimese elundite talituse uurimiseks.

3. Ülevaate koostamine inimese seosest ühe taime-, looma-, seeneliigi või bakterirühmaga.

4. Menüü analüüsimine, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü-  sotsiaalne pädevus, väärtuspädevus, digipädevus

L - keskkond ja säästusuutlik areng, väärtused ja kõlblus. tervis ja ohutus

A: matemaatika, inimeseõpetus

Õpitulemus

Õpilane:

1) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab nende ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;

2) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;

3) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;

4) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;

5) analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust;

6) toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;

7) põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü.

Kasutatavad meetodid

katsetamine, mudeldamine, rühmatöö, arutelu, rollimängud. uurimine, joonistamine

Hindamine

tunnitöö, kodutööd, kokkuvõttev kontrolltöö, uurimustöö

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Astra e-õpik “Loodusõpetus 4. klassile”

seinatabelid, maketid, mudelid, mulaazid, preperaadid, videofilmid, arvutiprogrammid

5. KLASS

1. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond.

Õppesisu

Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

Põhimõisted

jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine, vastavalt õpilase võimetele.

2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi.

3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal.

4. Vesikatku elutegevuse uurimine.

5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus, kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust

Sotsiaalset pädevust kujundatakse ühistegevuste raames.kuidas käituda veekogu ääres,

Keelepädevust kujundab teabe-allikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine.

                           

L- Tervis ja ohutus: liiklusohutus ja käitumine looduses

A-                  

Kehaline kasvatus: liikumine, inimeseõpetus: kehaline aktiivsus; kunstiõpetus: materjali varumine ja vormistamine, muusika: loodushääled; ajalugu: kohaliku veekoguga seotud ajaloolised aspektid, kas see on inimtekkeline, millised olulised ajaloolised sündmused, ehitised, muistendid on selle veekoguga seotud                                    

Bioloogia: selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga;

Õpitulemus

Õpilane:

1) kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;

2) oskab läbi viia loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi;

3) nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;

4) iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);

5) iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;

6) kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;

7) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;

8) koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke.

Kasutatavad meetodid

Kordamine, õppekäik, õpimapi koostamine,  mõõtmine , vaatlus.

Hindamine

Õpimapp, kontrolltöö.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

                                   

Topsluubid, kirjutusalused, termomeeter, kell, purgid proovide võtmiseks, püünisvõrk, fotoaparaat,                                    

veebimaterjalid http://bio.edu.ee/loomad/                                    

http://bio.edu.ee/taimed/

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9807/veetaimed.html

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9808/veetaim.html

. atlas. õpik,

2. Vesi ku aine. Vee kasutamine.

Õppesisu

Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.

Põhimõisted

aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtrimine

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus).

2. Erineva vee võrdlemine.

3. Vee liikumine erinevates pinnastes.

4. Vee puhastamine erinevatel viisidel.

5. Vee kasutamise uurimine kodus või koolis.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Ü-Keskkond ja jätkusuutlik areng: keskkonnakaitse, veekaitse vajadus.                                   

vee kasutamise optimeerimine.                                   

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: eksperimentaalne tegevus suurendab huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust.

L-Tervis ja ohutus: keskkonna saastumise mõju tervisele, sinikute „õitsemine“.                                   

vee saastumise ja selle vähendamise võimalused.                  

                          

Tehnoloogia ja innovatsioon: katsete tegemine soodustab tehnoloogia-pädevuse arengut.

                           

Sotsiaalset pädevust kujundatakse ühistegevuste raames.                                   

                                   

A-füüsika: rõhk vedelikes eri sügavustel, üleslükkejõud, keha ujumine, ujumise ja uppumise tingimus.sulamine ja tahkumine, sulamissoojus; aurumine ja kondenseerumine, keemissoojus, aastaaegade vaheldumine; soojusülekanne looduses ja tehnikas;                                   

keemias; füüsika: gaas, vedelik, tahkis, aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos, soojuspaisumine, temperatuuriskaalad; keemia:  vesi, vee erilised omadused, vee tähtsus, vesi lahustina.                                   

Kunstiõpetus: töö vormistamine; eesti keel: tekstiloome ja jutustamisoskuse arendamine;  keemia: gaasid, nende omadused                                    

Geograafia: põhjavee kujunemine ja liikumine, põhjaveega seotud probleemid Eestis.

Õpitulemus

Õpilane:                           

  1.         tunneb huvi looduse uurimise         vastu ja väärtustab uurimistegevust;
  2.         väärtustab säästvat         eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbijana;         
  3.         võrdleb tahkiseid, vedelikke         ja gaase nende üldiste omaduste seisukohast (kuju, ruumala);        
  4.         teab, et veeaur on aine         gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul;        
  5.         võrdleb jääd, vett ja         veeauru;        
  6.         teab, et vesi jäätumisel         paisub, ja põhjendab jää ujumist vees;        
  7.         kirjeldab jää         sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri mõõtmise katset;        
  8.         teab, et veeaur on vesi         gaasilises olekus;        
  9.         teab, et jää         sulamistemperatuur on sama mis vee tahkumis(külmumis)temperatuur;        
  10.         nimetab jää sulamis- ja         keemistemperatuuri;        
  11.         kirjeldab vee keemist;        
  12.         kirjeldab veeauru         kondenseerumist keeva vee kohal (külm keha ja niiske õhu         jahtumine);        
  13.         kirjeldab vee soojuspaisumise         katset ja kujutab vaadeldavat joonisel;         
  14.         põhjendab, miks vett         soojendatakse anuma põhjast;        
  15.         kirjeldab märgamist ja         mittemärgamist ning toob näiteid märguvatest ja mittemärguvatest         ainetest, kirjeldab kapillaarsuse katseid ja toob näiteid         kapillaarsuse ilmnemisest looduses;        
  16.         kirjeldab vee puhastamise         katseid;        
  17.         hindab kodust tarbevee hulka         ööpäevas ja teeb ettepanekuid tarbevee hulga vähendamiseks;        
  18.         teeb juhendi järgi vee         omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;                 
  19.         selgitab põhjavee kujunemist         ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust;
  20.         kirjeldab joogivee saamise         võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;                 
  21.          toob näiteid inimtegevuse         mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, vaatlus, arutelu, ajurünnak

Hindamine

Teema lõpus kontrolltöö. Hinnatakse ka praktilisi töid.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Praktiliste tööde juhendid, õpik, Laborinõud, mõõteriistad

3. Asula elukeskkonnana.

Õppesisu

Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas.

Põhimõisted

tehiskooslus, asula plaan, parasiit, inimkaasleja loom, prahitaim, park

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Õppekäik asula elustikuga tutvumiseks.

3. Keskkonnaseisundi uurimine koduasulas.

4. Minu unistuste asula - keskkonnahoidliku elukeskkonna mudeli koostamine.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Ü:                                    

Sotsiaalset pädevust kujundatakse rühmatööde käigus.

Digipädevus, kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust

L:                                    

Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilasi suunatakse märkama kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning motiveeritakse osalema eakohastes keskkonnakaitse-üritustes.                   

õpilasi suunatakse märkama looduse ilu ja erilisust, tundma huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu.                           

Tervis ja ohutus: inimese tervist ohustavad parasiidid.                                   

Tehnoloogia ja innovatsioon: jooniste ja kaartide kasutamine arendab ruumitaju ja tehnoloogiapädevust.

A:                                    

Geograafia: rahvastiku paiknemine.                                   

Inimeseõpetus ja kehaline kasvatus: aktiivne liikumine; bioloogia: eluta ja eluslooduse tegurid, ökoloogiliste tegurite mõju organismidele.

Õpitulemus

Õpilane:                                   

  1.         märkab oma kodukoha ilu ja         erilisust;         
  2.         väärtustab elukeskkonna         terviklikkust, säästvat eluviisi, järgib tervislikke eluviise;         
  3.         tunneb huvi asula         elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;        
  4.         mõistab, et inimeste elu         asulas sõltub looduslikest ressurssidest;
  5.         hoolib asula elusolenditest         ja nende vajadustest;
  6.         liigub asulas turvaliselt;                 
  7.         tegutseb asulas loodus- ja         kultuuriväärtusi ning iseennast kahjustamata;
  8.         märkab kodukoha         keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes         keskkonnakaitseüritustes;        
  9.         teab ja näitab kaardil Eesti         maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
  10.         võrdleb erinevate         teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;         
  11.         iseloomustab elutingimusi         asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta;                 
  12.         koostab asulat         iseloomustavaid toiduahelaid;                 
  13.         võrdleb keskkonnatingimusi         maa-asulas ja linnas;                 
  14.         toob näiteid asula elustikku         ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta;                 
  15.         hindab kodukoha õhu         seisundit samblike esinemise põhjal;                 
  16.         teeb ettepanekuid         keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas;        
  17.          teab, kuidas tingimused         linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist;                 
  18.          teab inimkaaslejaid loomi;                 
  19. nimetab         tehnoloogilisi lahendusi asulas, mis parendavad inimeste         elutingimusi.

Kasutatavad meetodid

Õppekäik, vaatlus, kirjanduse kasutamine, interneti kasutamine, Kaardi lugemine, atlase kasutamine

Hindamine

Õppekäigul tehtud praktiline töö. Kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: õpik

Vahendid:                                   

Eesti haldusjaotuse seinakaart ja kontuurkaart, materjale linnade kohta., pildimaterjal

Veebimaterjalid:                                    

Valik töölehti Sagadi Looduskooli kodulehel: http://www.sagadi.ee/looduskool/oppematerjalid

Puu pass http://www.sagadi.ee/files/Puupass.pdf

4. Pinnavormid ja pinnamood.

Õppesisu

Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood.

Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe

kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Põhimõisted

pinnavorm, küngas, org, nõgu, mägi, nõlv, jalam, samakõrgusjoon, suhteline ja

absoluutne kõrgus, kõrgustik, tasandik, madalik, paekallas, pinnamood, mandrijää, voor, moreen,

rändrahn.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Künka mudeli koostamine ning künka kujutamine kaardil samakõrgusjoontega.

2. Koduümbruse pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine.

3. Kaardilugemisoskuse kujundamine

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Ü:                                    

jooniste ja kaartide kasutamine arendab tehnoloogiapädevust ning ruumitaju.

Digipädevus: internetikasutus, info leidmine, usaldusväärsete infoallikate valik.

L:                                    

Kultuuriline identiteet: isamaaline kasvatus. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: elukutsed. Keskkond ja jätkusuutlik areng: looduskaitse.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: elukutsed geoloog, arheoloog, põllumees, suusakeskuse töötaja, teeinsener, melioraator

A:                                    

Geograafia: üldgeograafiline kaart, pinnavormid ja pinnamood, pinnamoe kujutamine kaartidel. kivimid ja nende teke.                           

pinnamoe ja pinnavormide muutumine, inimtekkelised pinnavormid, pinnamoe mõju inimtegevusele,

tööõpetus: paekivi kui materjal;

Eesti keel: rändrahnude ja pinnavormidega seotud lood ja legendid; Kalevipoja tegevus;

Õpitulemus

Õpilane:

1) kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;

2) kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;

3) toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;

4) selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.

Kasutatavad meetodid

Kaardi, atlase kasutamine, Kirjeldamine,

Hindamine

Hinnatakse kontuurkaarti, töövihiku või töölehtede täitmist. Teema lõpus kokkuvõttev kontrolltöö

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: Eesti atlas, , õpik,

Vahendid:seinakaardid, kontuurkaardid, värvipliiatsid. künka mudel,                                    

http://nsidc.org/cryosphere/glaciers/ ja Eestis: http://www.geoeducation.info/geoturism/liustikud.php                                   

Jääaja Keskuse kodulehekülg http://www.jaaaeg.ee/                                   

http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=662762/pinnavormid_t%F6%F6lehed.pdf

5. Soo elukeskkonnana

Õppesisu

Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehnoloogia.

Põhimõisted

madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas, turbasammal, turvas

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Sookoosluse uurimine õppekäigu, mudelite või veebimaterjalide põhjal.

2. Turbasambla omaduste uurimine.

3. Kollektsiooni koostamine õppeekskursioonil.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Ü:                                    

Paaristööd (rühmatööd) soodustavad sotsiaalse pädevuse arengut

Digipädevus: VOSK (kui on võimalik korraldada õppekäik rappa),kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust

L:                                    

Tervis ja ohutus: kuidas liikuda rabas.                                   

Tehnoloogia ja innovatsioon: mikroskoobiga töötamine arendab tehnoloogiapädevust.                                   

karjääri planeerimine: taimede uurimise ja kasvatami-sega seotud elukutsed.                 

looduskaitsja, turbatootja.                                   

Keskkond ja jätkusuutlik areng: liigi- ja elupaigakaitse Eestis, keskkonnaprobleemide lahendamine.

A:                                    

Eesti keel: soo eesti rahvapärimuses.                                   

Geograafia: sood Euroopas, sh Eestis;

bioloogia: eluta ja eluslooduse tegurid, ökoloogiliste tegurite mõju organismidele.                                  

eri taimerühmade paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlemine.                          

inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse tähtsus.

Õpitulemus

Õpilane:                                   

  1.         väärtustab soo bioloogilist         mitmekesisust;         
  2.         suhtub vastutustundlikult soo         elukeskkonda;         
  3.         väärtustab uurimuslikku         tegevust;
  4.         iseloomustab kaardi järgi         soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas;                 
  5.         oskab põhjendada Eesti         sooderohkust;        
  6.         selgitab soode kujunemist ja         arengut;                 
  7.         seostab raba kui elukeskkonna         eripära turbasambla ehituse ja omadustega;                 
  8.         võrdleb taimede         kasvutingimusi madalsoos ja rabas;                 
  9.         koostab soo kooslust         iseloomustavaid toiduahelaid;                 
  10.         selgitab soode tähtsust ja         kaitse vajadust;        
  11.         teab soo kui elukoosluse         tüüpilisi liike;                 
  12.         teab turbasambla ehituse         iseärasusi;                 
  13.         teab soo arenguetappe.

Kasutatavad meetodid

Võimaluse korral(raha) Õppekäik Koigi rappa, vaatlus. uurimistulemustest kokkuvõtete ja järelduste tegemine, võrdlus ( kirjanduse ja pildimaterjali baasil) Rühmatöö

Hindamine

Kokkuvõttev töö. Õppekäigul tehtud töö põhjal saab hinde.( kui on võimalik õppekäiku korraldada)

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: õpik,                                    

Eesti atlase soode kaart lk 21.

Vahendid:  pildimaterjal, seinatabelid,                                             

http://www.keskkonnaharidus.ee/11/files/1296115648.pdf                          

http://bio.edu.ee/loomad/, http://bio.edu.ee/taimed

6. KLASS

1. Muld

Õppesisu

Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

Põhimõisted

muld, aineringe, kivimite murenemine, mulla tahke osa, mullasõmerad, mullaõhk, mullavesi, huumus, huumushorisont, liivmuld, savimuld

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Mullaproovide võtmine, kirjeldamine ja võrdlemine. Komposti valmistamine.

2. Mulla vee- ja õhusisalduse katseline kindlaksmääramine.

3. Mulla ja turba võrdlemine.

4. Mullakaeve kirjeldamine ühe õpitava koosluse (aia, põllu, metsa, niidu) näitel.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

                                   

Tervis ja ohutus: koostatakse (meenutatakse) välitundides käitumise reeglid.                                   

Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilast suunatakse aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest.                                   

Kultuuriline identiteet: teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning rühmatöödega kujundatakse sallivust ja lugupidamist kaasõpilaste vastu.

Digipädevus: VOSK,kasutada digivahendeid info leidmiseks, salvestamiseks.

A:                                    

Bioloogia: lagundajad, aineringe                                   

Eesti keel: võrdlemise ja kirjeldamise arendamine; kunstiõpetus: vaatluslehtede korrektne vormistamine.

Õpitulemus

Õpilane:                                   

  1.         kirjeldab ja võrdleb         erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;                 
  2.         põhjendab katsega, et mullas         on õhku ja vett;                 
  3.         selgitab muldade kujunemist         ja mulla tähtsust looduses;        
  4.         tunneb mullakaeves ära         huumushorisondi;         
  5.         kirjeldab huumuse teket ja         selle osa aineringes.        
  6.         teab, et muld tekib kivimite         murenemise ja surnud organismide (peamiselt taimede)         lagunemissaadustest.        
  7.         teab, et taimed kinnituvad         mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles         lahustunud toitaineid, mis taime lagunedes taas mulda jõuavad.                 

Kasutatavad meetodid

Õppekäik, praktiline töö, rühmatöö

Hindamine

Hinnatakse praktiliste tööde käigus ja õppekäigul valmistatud õpimappi, Kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, K.Sirel” Loodusõpetus 6. klassile 1.osa., pildimaterjal erinevatest liikidest,

Eesti atlas,

Vahendid: Labidad pappalused mikromono-liidi valmistamiseks, kilekotid mullaproovide jaoks, fotoaparaat. www.ebu.ee/esitlus/mullaelustik.ppt

maa-ameti kodulehel olev kaardimaterjal

2. Aed ja põld elukeskkonnana

Õppesisu

Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

Põhimõisted

fotosüntees, orgaaniline aine, väetis, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, umbrohi, kahjurid, taimehaigused, keemiline tõrje, biotõrje, mahepõllumajandus, köögi- ja puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim, iluaed

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Komposti tekkimise uurimine.

2. Ühe aia- või põllutaimega seotud elustiku uurimine.

3. Aia- ja põllukultuuride iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

4. Uurimus aia- ja põllusaaduste osast igapäevases menüüs või uurimus ühe põllumajandussaaduse (sh loomakasvatussaaduse) töötlemisest toiduaineks.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: õpilasi suunatakse läbi toidu-tootmise traditsiooni Eesti kodumajapida-mistes mõistma ette-võtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusse ja selles osalemisse.

Digipädevus: VOSK,kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust

Tervis ja ohutus: õpilasi suunatakse teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

Suhtluspädevus: Arendatakse väitlemisoskust ja koostööoskusi, klassikaaslastega arvestamine.

A:Bioloogia: taimede ehitus ja kasvunõuded, taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. fotosüntees, selle toimumiseks vajalikud tingimused. , Inimeseõpetus: puu- ja köögiviljade osa tervislikus toitumises, toidupüramiid. Keemia: väetiste keemiline koostis; ajalugu: alepõllunduselt mitmeväljasüsteemile. geograafia: Eesti põllumajandus.

Õpitulemus

Õpilane:

1) selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;

2) kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;

3) toob esile aia- ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;

4) tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid; teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike;

5) koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

6) toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;

7) võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;

8) toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja nende tagajärgede kohta;

9) toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus.

10) teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;

11) teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt;

12) teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku;

13) teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.

Kasutatavad meetodid

Ajurünnak, mõistekaart, töö veebilehekülgedega. õppekäik

Hindamine

Kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, K.Sirel” Loodusõpetus 6. klassile 1.osa., pildimaterjal erinevatest liikidest,

Eesti atlas,

Vahendid: fotoaparaat, nutitelefon,

Teemakohased veebilehed ( muutuv valik)Videoklippe põllutöödest: künd, kultiveerimine, muldamine, Jänku Juss uudistab põllutöömasinaid

3. Mets elukeskkonnana

Õppesisu

Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

Põhimõisted

ökosüsteem, põlismets, loodusmets, majandusmets, jahiulukid, sõralised, tippkiskja, metsarinded, metsatüübid: nõmmemets, palumets, salumets, laanemets

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga.

2. Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

3. Uurimus: mets igapäevaelus / metsaga seotud tarbeesemed.

4. Metsloomade tegutsemisjälgede uurimine.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: VOSK,kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust, arvuti-mäng kui õppekeskkond. Teabekeskkond: koostööoskuste arendamine, kuulamine, õigete valikute tegemine lähtuvalt saadud informatsioonist., esinemine

Keskkond ja jätku-suutlik areng: arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: elukutsete tutvustamine – talunik, metsakasvataja, puidutöötleja.

Kultuuriline identiteet: omandatakse teadmisi eesti rahvuskultuuri kujunemise kohta.

A: Bioloogia: populatsioon, ökosüsteem, biosfäär, looduslik tasakaal; liikide kirjeldused, toiduahelad, aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid, selgroogsete loomade roll ökosüsteemides, erinevused, seente ja sammalde osa looduses ning inimtegevuses. Geograafia: metsamajandus ja metsatööstus. eesti keel: kirjeldamine, võrdlemine. jahimehejutud, rahvalaul Tööõpetus: puitesemed, mis puuliigid milleks sobivad, miks? Õpilased tutvustavad puutöö tundides tehtud esemeid, kirjeldavad töötlemisprotsessi. Arvutiõpetus: arvutimängude hea näide.

Õpitulemus

Õpilane:

1) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

2) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;

3) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;

4) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;

5) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

6) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;

7) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid.

Kasutatavad meetodid

Plaadi kuulamine, rühmatöö, töölehtede täitmine info otsimisega erinevatest allikatest ( ka veebist), võrdlus, mäng

Hindamine

Hinnatakse eraldi kuulamist, rühmatööd, töölehti. Teema lõpus kontrolltöö.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, K.Sirel” Loodusõpetus 6. klassile 1.osa.

 Pildimaterjal.

Mapp “Põlismetsa otsides”, puidunäidised, näitvahendid( kahjurid jm)

Hendrik Relve CD „Kuula rändajat“, CD „Lahemaa lindude hääli“, „Tere, kevad“

http://sagadi.ee/looduskool/oppematerjalid

http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsade-kaitse

4. Õhk

Õppesisu

Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine, põlemine ja kõdunemine. Õhk elukeskkonnana. Organismide kohastumine õhkkeskkonnaga. Õhu saastumise vältimine.

Põhimõisted

õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, tolmlemine

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas; õhu kokkusurutavus; õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine.

2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine.

3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus:,kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust, tehnoloogia kasutamine vajaliku info (ilmaandmed) otsimiseks.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: meteoroloog, klimatoloog.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus: õpilasi suunatakse mõistma loodust kui terviksüsteemi. Rühmatöödega arendatakse kaaslastega

arvestamisoskust.

lmaelementide vaheliste seoste leidmine arendab analüüsioskust. Keskkond ja jätku-suutlik areng: õpilasi suunatakse mõistma loodust kui terviksüsteemi ning inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid. Kodaniku-algatus ja ettevõtlikkus: arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahen-damises ning kujun-datakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Tehnoloogia ja innovatsioon: erinevate mõõteriistade kui tehnoloogiliste vahendite kasutamine ilmaele-mentide mõõtmiseks.

A: Matemaatika ja füüsika: mõõtühikud, nende kasutamine ilmavaatlustel;füüsika: soojuspaisumine, mõõtmiste planeerimine, hüpoteeside püstitamine ja nende kontrollimine. aine olekute muutumine; Matemaatika: erinevate diagrammide lugemis-oskuse kinnistamine. info lugemine erinevatelt diagrammidelt, geograafia: ilm ja kliima. kliimakaartide lugemisoskuse arendamine. Bioloogia: organismide eluavaldused ja kohastumused, selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga, Putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks,

Õpitulemus

Õpilane:

1) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suuna;

2) võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;

3) iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;

4) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;

5) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;

6) selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;

7) teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel;

8) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;

9) nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist.

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, ilmavaatlused, andmete töötlemine,analüüs, graafikute koostamine, rühmatöö, teabeallikatest andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, võrdlemine.

Hindamine

kaks kontrolltööd teemade lõpus( õhk ja kliima eraldi), hinnatakse eraldi kaartide kasutamisoskust, vaatlusandmete kogumis- ja  töötlemisoskust,

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, K.Sirel” Loodusõpetus 6. klassile 1.osa., Eesti atlas

Õppevahendid: Erineva otstarbega termomeetreid, vaatluslehed. mõõteriistad( termomeetrid, anemomeeter, baromeeter), laboratoorse töö vahendid, õhupallid, plastpudelid

Eesti ilmajaamade vaatlusvõrk, EMHI kodulehe ilmakaart, Ilmavaatluste graafikuid, selgitustega: http://www.fk.ut.ee/elsee/ , Pilvede kool, Ilmanähtused

5. Läänemeri elukeskkonnana

Õppesisu

Vesi Läänemeres - merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

Põhimõisted

vee soolsus, segu, lahus, lahusti, riimvesi, rannajoon, rand, rannik, laug- ja järskrannik, maa- ja merebriis, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, rannikulinnud

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Erineva soolsusega lahuste tegemine, et võrrelda Läänemere ja maailmamere soolsust. Soolase vee aurustamine.

2. Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart).

3. Läänemere,  selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse iseloomustamine erinevate teabeallikate abil.

3. Õlireostuse mõju uurimine elustikule.

4. Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele.IKT kasutamine info-otsingul.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: VOSK,kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust

Teabekeskkond: õpilasi suunatakse määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet ning arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

Kultuuri- ja väärtuspädevus: õpilasi suunatakse aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest. Keskkond ja jätku-suutlik areng: õpilasi suunatakse mõistma muutusi Läänemere elukeskkonnas, saama aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset. Õpipädevus: Õpioskuste kujundamine – iseseisev ülesannete lahendamine.

A: Geograafia: Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid. temperatuuri ja õhurõhu seos, merede mõju kliimale, Läänemeri Eesti kliima kujundajana;Läänemere eriilmelised rannikud. Läänemere eripära ja selle põhjused; keemia: lahustuvus, soolade lahustumine.  füüsika: sulamine ja tahkumine, sulamissoojus, aurumine ja kondenseerumine. Eesti keel: Suulise väljendusoskuse ning esinemisoskuse arendamine. bioloogia: looduslik valik; olelusvõitlus, liikide teke ja muutumine, kohastumine, evolutsioon. eluta ja eluslooduse tegurid, ökoloogiliste tegurite mõju organismidele.

Õpitulemus

Õpilane:

1) näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;

2) võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;

3) iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;

4) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;

5) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;

6) võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;

7) kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;

8) määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;

9) koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;

10) selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi.

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö: soolsus, töö kaardimaterjaliga( atlases, veebis), rühmatööd koos tulemuse esitlemisega.

Hindamine

Kontrolltöö teema lõpul. Esinemise eest eraldi hinne, samuti kontuurkaardi ülesande eest.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, “Loodusõpetus” 6. klassile 2.osa.

Interaktiivne kaart

http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/sea/F1172603171. 

Videoklipp Lahemaast (3 min), Videoklipp rannaniitudest (2,5 min) Läänemere kaitse konventsioon

6. Elukeskkonnad Eestis

Õppesisu

Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.

Põhimõisted

toiduvõrgustik, laguahel, energia, parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Ökosüsteemi uurimine mudelite abil.

2. Veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvõrgustike uurimiseks.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: VOSK,kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust IKT kasutamine info-otsingul. Suhtlus ja digipädevus:Võistlusmäng – tööde jaotamine rühmas, koostööoskuste arendamine.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus:Keskkond ja jätku-suutlik areng: õpilasi suunatakse mõistma, et iga organism looduses on tähtis ja muutused elu-keskkonnas mõjutavad väga paljusid organisme.

A Inimeseõpetus: toitumine; bioloogia: ökosüsteem, liikidevahelised seosed.

Õpitulemus

Õpilane:

1) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis;

2) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu olulisust ökosüsteemides;

3) põhjendab aineringe olulisust;

4) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi;

5) koostab õpitud kooslustevahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

6) selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents.

Kasutatavad meetodid

Pildianalüüs, uurimus,

Hindamine

Kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, “Loodusõpetus” 6. klassile 2.osa.

Võimalusel arvutis,( kui tarkvara võimaldab) “Tiigriretk Eestimaal”

7. Eesti loodusvarad

Õppesisu

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted

loodusvarad, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi, karjäär, maa-alune kaevandus, energia, soojus- ja elektrienergia

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Setete ja kivimite iseloomustamine ning võrdlemine.

2. Perekonna/kooli energiatarbimise uurimus.

3. Ülevaate koostamine loodusvarade kasutamisest oma kodukohas.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust

Õpipädevus: Õpioskuste kujunemine- töö erinevate allikatega.Keskkond ja jätku-suutlik areng: õpilasi suunatakse mõistma, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub looduslikest ressurssidest., toimima keskkonnahoidliku tarbijana.

A: Geograafia: Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad, energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused, Eesti energiamajandus. põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid.

Õpitulemus

Õpilane:

1) nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise näiteid;

2) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;

3) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;

4) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad - tarbimine - jäätmed.

Kasutatavad meetodid

Rühmatöö, ajurünnak, vaatlus, võrdlemine, töö atlase ja kaardimaterjaliga, veebimaterjalidega.

Hindamine

Kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, “Loodusõpetus” 6. klassile 2.osa.

Vahendid: Maavarade kollektsioon, Õppekäikudel kogutud maavarade näidised, luubid, binokulaarmikroskoop.Eelmiste klasside õppereisil koostatud õpimapp ja e- raamat

Maavarade klassifikatsioon, Eesti maavarade kaevandamisest, Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia. Videod: Eesti maavarade kaevandamisest, Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia 

8. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

Õppesisu

Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.

Põhimõisted

looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, looduslik niit, kultuurniit, puisniit, pärandkooslus, keskkonnakaitse, jäätmed, ökomärgis, kaitsealused üksikobjektid, kaitsealad: looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Kodukoha ettevõtte keskkonnamõju uurimine või ülevaate koostamine kodukoha ühest keskkonnaprobleemist.

2. Individuaalse tegevuskava koostamine keskkonnahoidlikuks käitumiseks.

3. Erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe kaitsealuse liigi või kaitseala kohta.

4. Õppekäik kaitsealale.

Lõiming:
üldpädevused
läbivad teemad

A- teised ained

Digipädevus: VOSK( õppekäigul),kasutada digivahendeid info leidmiseks, hinnata nende asjakohasust ja usaldusväärsust

Kodaniku ja väärtuspädevus, Keskkond ja jätku-suutlik areng: õpilasi suunatakse märkama looduse ilu ja erilisust, tundma huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu, väärtustama bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi. märkama kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning motiveeritakse osalema eakohastes keskkonnakaitse-üritustes,  toimima keskkonnahoidliku tarbijana.

Bioloogia: ökoloogia ja keskkonnakaitse; geograafia: kaitsealade kaart. bioloogilise mitmekesisuse tähtsus, liigi- ja elupaigakaitse Eestis.

Õpitulemus

Õpilane:

1) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;

2) iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;

3) põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;

4) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;

5) põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;

6) analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;

7) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi.

Kasutatavad meetodid

töö atlase ja kaardimaterjaliga, veebimaterjalidega., analüüs, õppekäik ( võimalusel )

Hindamine

Hindeline töö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: SKaljula, H.Relve, “Loodusõpetus” 6. klassile 2.osa. Eesti atlas. Pildimaterjal kaitsealustest liikidest.

Erinevad veebileheküljed ( muutuv )

Valik videoklippe Lisamaterjal – Eesti käpalised, jäätmekäitlusest, Mäng Taaratark

Ainevaldkond LOODUSAINED

Loodusõpetus

II kooliaste