Kuimetsa avalik raamatukogu
Iga paiga kultuuritöö ühe tahu moodustab avaliku raamatukogu tegevus. Kuimetsa rahvahariduse Selts asutas oma raamatukogu 1921. aastal. Pea samal ajal asutati raamatukogu ka vallavalitsuses. Seltsi ja vallavalitsuse kokkuleppel jäi alates 6. juunist 1925 Kuimetsa avalike raamatukogude võrku kuuluvaks raamatukoguks haridusseltsi oma.
Seltsi raamatukogu raamatute arv kasvas põhiliselt Haridusministeeriumi ja vallavalitsuse toetussummade alusel, seltsil oli võimalik raamatukogule eraldada tagasihoidlikke summasid. 1924. aastal oli kogus 97 raamatut, 1940. aastaks oli nende arv kasvanud 1061-le. Aruandeaastal 1937/38 oli lugejaid 219, alanud Teise maailmasõja tõttu langes nende arv 1940. aasta kevadeks 79-le. Raamatukogu oli tol ajal avatud kord nädalas 3 tunni vältel. Alates 1931. aastast oli selle juhatajaks Elise Andressel-Aaspõllu, enne teda oli juhatajana teada Joh. Pähkelmann ja Karl Nikker.
Iga-aastase enamloetavate raamatute nimestikus on põhiliselt olnud Eesti autorite ilukirjandus, kuid kolmekümnendate aastate teisel poolel mitmel aastal J. Pordi jt. autorite koostatud “Tegeliku aianduse ja mesinduse käsiraamatu” kolm köidet, lisaks neile veel ”Põllumehe käsiraamat”, “Tervise käsiraamat” ja H. Velbri “Mööbli valmistamine ja kavandid”.
Ilukirjanduse osas on kõige loetavam kirjanik läbi kahe kümnendi olnud Mait Metsanurk - “Jäljetu haud”, “Valge pilv”, “Punane tuul”, “Soosaare”, “Kutsutud ja seatud” ning “Ümerajõel”. Palju on loetud: August Mälku “Öitsev meri”, “Surnud majad”, “Taeva palge all”, “Mere tuultes” ja “Läänemere isandad”, neist on “Õitsev meri” koos romaaniga “Taeva palge all” enamloetavate raamatute nimekirjas olnud kahel aastal.
Karl August Hindreyd - “Suremise eod”, “Sündmusteta suvi”, “Loojak”, “Lembitu” ja “Urmas ja Merike”, viimane kahel aastal.
Anton Hansen Tammsaarelt on eelistatud “Tõe ja õiguse” kõrval ka “Ma armastasin sakslast”.
Albert Kivikalt on enamloetavate nimistusse jõudnud “Ristimine tulega”, “Jüripäev” ja “Nimed marmortahvlil”.
August Jakobsoni mahukast toodangust on kõige rohkem lugemist leidnud “Vaeste patuste alev”, “Tuhkur hobune” ja “Vaikne õhtu”. Enn Kippeli “Kui raudpea tuli” on siinsete lugejate tähelepanu samuti hästi köitnud.
Richard Rohult on kõige rohkem lugemist leidnud “Ummiktänav” ja “Inimsaatused”.
Lisaks nimetatuile on enamloetavate nimekirjas olnud veel Fr. Tuglase “Väike Illimar” II, A. Antsoni “Kirg”, A. Gailiti “Karge meri”, R. Sirge “Must suvi” jt. Välisautoreist on enamloetavad olnud S. Undseti “Kristiina Lauritsa tütar”, K. Hamsuni “Maa õnnistus” ja H. Sienkiewiczi “Ristirüütlid”.
Seoses esimese eestikeelse raamatu ilmumisega 1535. aastal oli 1935 aasta Eestis raamatuaastaks kuulutatud. (Praegustel andmetel trükiti 1525 aastal esimene eestikeelne raamat) Vallavalitsuse aruandes raamatute kohta - 18. märtsil 1936, nr. 73 - on muu hulgas märgitud: “Üldiselt tõusis rahva hulgas lugupidamine raamatust ja vaimukultuurist, teisalt kuuldub aga rahva hulgas väga laialt arvamist, et raamat tema praeguselt hinnalt on liiga kallis selleks, et oleks võimalik kohapealses rahva jõukuse tasemes üksikuil soetada endale isiklikku raamatukogu. Lugemisel arvestab kohapealne rahvas ainult avalikus raamatukogus oleva kirjandusega”.
Kuimetsa avaliku raamatukogu hävitamine “puhastamise” sildi all algas 1940. aasta teisel poolel, jätkus okupatsiooniaastail, viidi lõpule esimestel sõjajärgsetel aastatel. Esimesele raamatute hävitamise käskkirjale kirjutas 29. juulil 1940 alla tolleaegne sisekaitseülem Harald Haberman. Vastuseks sellele teatasid Harju maakonna avalikud raamatukogud 25. augustiks maakonna koolivalitsusele korralduse täitmisest. Ainsana on vastusele Saue valla keskraamatukogu lisanud ka hävitatud raamatute nimekirja:
G. Paalberg “Otto Vahar ehk mälestusi sõjapäevilt”
J. Poopuu “Sõda Landeswehriga”
A. Vannas “EV loomispäevilt 1917 - 1920”
A. Saal “Leili”
H. Kruus “Punased aastad”
E. Ahas “ Vabadussõja kangelaste mälestussammas”
E. Laaman “Soomusrongide diviis Vabadussõjas”
Koguteos “Konstantin Päts”
“Kaitse kodu”
“Eesti rahvuslikud suurmehed”
O: LUts “Tagala” jt. (Arhiivi andmeil)
Kuimetsa avalik raamatukogu
Aasta Lugejad Laenutusi Sissetulek Väljaminek
kroonides
1926/27 62 1251
1928/29 171 849
1936/37 202 944 76,30 71,58
1937/38 219 656 84,72 79,49
1938/39 101 936 254,05 254,05
1939/40 79 1221 104,08 107,08
Kuimetsa avaliku raamatukogu raamatute laenutajate lugemishuvi autorite ja nende teoste lõikes on põhiliselt kokkulangev Kesk-Eesti Käru haridusseltsi avaliku raamatukogu lugejate lugemusega nii ilukirjanduse kui ka rakendusteaduslike raamatute osas. Ilukirjanduse osas loeti peamiselt romaane, mitte ainult ajaviitelise sisuga. Rakenduslikteaduslikest raamatutest loeti mõlemas raamatukogus peamiselt neid, millest saadud teadmisi oli võimalik rakendada igapäevases elus. Sellise järelduse saab teha nende raamatukogude kolmekümnendate aastate aasta-aruannete võrdlemisel. Loetud raamatute keskmine arv ühe laenutaja kohta aastas on Kuimetsas olnud kaks korda suurem kui Kärus. Esitatud võrdlusest võib järeldada, et tol ajal oli maainimesel lugemishuvi, mis ei piirdunud ainult kerge ajaviitekirjanduse lugemisega. Raamatut kasutati ka oma teadmiste laiendamiseks.
Maainimeste omariiklusaegne lugemishuvi ei olnud kokkulangev haridusministeeriumi selleaegsete seisukohtadega. 1938. aastal soovis haridusministeerium:
1. - et loetaks rohkem teaduslikku kirjandust;
2. - raamatukogude komplekteerimine peaks olema mitmekesisem, eriti maal.
Raamatukogude raamatute koguarvust maal moodustas tol ajal ilukirjandus 62, teaduslik ja rakendusteaduslik kirjandus 35,6 ning lastekirjandus 2,4%. Haridusministeerium pidas aga soovitavaks järgmist raamatukogude koosseisu: ilukirjandus 34, teaduslik ja rakenduslik kirjandus 54 ning lastekirjandus 2,5%. (“Rahvaleht” 211, 12. nov. 1938) Haridusseltside raamatukogudele täiendavate raamatute juurdeostmiseks eraldatud summad olid aga enamasti napivõitu nagu Kuimetsaski, seepärast ostis raamatukogu juhataja täienduseks ikka neid raamatuid, mille suhtes oli teada lugemishuvi või eeldus selleks raamatu autori nimest lähtudes.
Raamatud ilmusid tol ajal brošeeritult, nende hinnad olid kõrged, mitte taskukohased enamikule maainimestest. Näiteks A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse brošeeritud ehk köitmata köited maksid kroonides:
I - 7,25; II - 6; III - 5,75; IV - 6; ja V - 6,75. Lisades siia köitekulu oli raamatu hind raamatukogu jaoks liialt kõrge. Teiselt poolt põhjustas selline asjaolu ka raamatute laenutamise vajaduse raamatukogudest, sest muud võimalused lugemishuvi rahuldamiseks maainimestel puudusid.
3. - omavalitsused eraldavad raamatukogude täiendamiseks mõnekrooniseid summasid, kuigi raamatukogude toetamise alammääraks on seaduses ette nähtud 2 senti elanikult.
Autor teadmata