1.-4.klass
Ainevaldkond: Kehaline kasvatus
TANTSULINE LIIKUMINE
Aine õppeeesmärgid:
Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:
1) soovib olla terve ja rühikas;
2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; 3) tunneb liikumisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
4) täidab liikudes ohutus- ja hügieeninõudeid;
5) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid järgima
Tantsulises liikumises lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse.
Hindamine:
Suuline tagasiside, vaatlus, kokkuvõttev vestlus.
Õpitulemused
4. klassi õpilane:
1) mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge ja tantse;
2) liigub muusika, rütmi, heli järgi.
3) tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse, sh Eesti ja teiste rahvaste tantse;
4) kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist.
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
Tantsutunnid planeeritakse tunniplaani osana ja viiakse läbi selleks sobivates ruumides.
Õppesisu Rütmi plaksutamine ja jalgade rõhklöögid. Liikumised mõttekujundeid ja kujutlusvõimet kasutades. Spontaansust ja liikumisrõõmu arendavad mängud. Liikumine sõõris ja paarilisega kõrvuti ringjoonel. Kõnni-, külg-, hüpak-, galopp- ja lõppsamm. Põimumine ja kätlemine. Liikumine ja koordinatsioon sõna, rütmi, kehapilli või muusikaga. Tantsukujundid rühmas ja liikumine nendes. Erinevad 1.-2.klass liikumised rütmi või muusika iseloomu vaheldumisel. Süld- ja valsivõte; käärhüpped, galopp- ja vahetussamm. Laulumängud erinevates joonistes. Eesti traditsioonilised laulumängud paarilise valimisega. Lihtsad 2-osalised tantsud. 2–3-kombinatsioonilised lihtsamad paaristantsud. Mitmest (neljast) osast koosnevad rütmikombinatsioonid; liikumise alustamine ja lõpetamine muusikat (rütmi) järgides. Suunajalg, suuna muutmine 8-taktilist muusikalist pikkust arvestades. Asendid paarilise suhtes (ringjoonel ja kodarjoonel rinnati). Polkasamm rinnati ja seljati. Ruumitaju arendavad liikumised. Rütmitunnet ja koordinatsiooni arendavad tantsukombinatsioonid. Sise- ja välissõõr. Ahelsõõr. Polkasamm. Liikumise alustamine ja lõpetamine, hoog ja pidurdamine. Valsivõttes liikumine ja juh 3.-4.klass timine. Polka pööreldes. Eesti rahva- ja seltskonnatantsud, ka paarilise vahetusega. Poiste ja tüdrukute vahelduvtegevused. Loovtantsu põhielement keha. Tantsupidude traditsioon. Riietus, rahvarõivad. Rühma koostöö tantsimisel. Korduvtuurilised eesti rahvatantsud ja keerukamad laulumängud. Lastetantsud. |
Lõiming, läbivad teemad |
Lõiming Eesti keel. Tantsualase oskussõnavaraga tutvumine praktilise tegevuse kaudu, rahvapärimuslikud lood; liisusalmid, häälimine, koha- ja ajamäärsõnad, tähelepanu kõne ja tegevuse jälgimisel. Sõna ja liikumine; tantsualase oskussõnade mõistmine, eneseväljendusoskus ja sõnavara kasutus |
Võõrkeel. Tantsude ja tantsunimede päritolu selgitamine.
Muusika. Liikumise ja sõna ühendus ja varieeritus helile, rütmile; laulmine. Rütmitunnetuse arendamine, rütmi-kujundite kuulamine ja tajumine, tantsu saatemuusika mitmekülgsus.
Inimeseõpetus. Mina ja kodu; liikumise tähtsus; uudishimu ja „maailma avastamine“; „meie“ tunne ja sõpruskond. Koostöö; kehaline intelligentsus; soorollid ja suhted; viisakus; erinev liigutusvõimekus; iseseisvus ja vastutusvõime; ea- ja enesekohasus.
Loodusõpetus. Nähtuste jõud ja tugevus, pehmus ja liikuvus; matkimine; rütmid elus ja looduses. Eesti maakonnad, kihelkonnad, rahvatantsud. Kunst ja tööõpetus. Tantsu esteetilisus; rahvarõivaste ilu ja mustrid, tants kui kunstiliik. Mäng ja eneseväljendus; erinevad rollid; loomisrõõm. Matemaatika. Paaris ja paaritu arv, liikumine kujundites, korduvtegevused 2, 4 või 8 korda. Kujundliku mõtlemise areng tantsujooniste kaudu. Läbivad teemad
Tervis ja ohutus. Kehalise kasvatuse õppeaine valdkonna tantsulisel liikumisel on kanda oluline osa. Tantsutreeningul on tervist tugevdav toime – see arendab südame- veresoonkonna ja lihasvastupidavust, painduvust, olenevalt treeningust ka jõudu. Arenevad ka tasakaal, koordinatsioon. Emotsionaalsus tantsutunnis aitab arendada ja säilitada ka vaimset tervist ning pakub nii vajalikku vaheldust ”võrgustunud” maailmas, kus suur osa ajast veedetakse istudes.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Tantsulise liikumisega innustatakse olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Selleks, et õppijal tekiks motivatsioon elukestvaks õppeks, peaks tal olema kogemus, et õppimine on meeldiv ja sisemist rahuldust pakkuv tegevus. Tants ja liikumine on selles mõttes väga tänuväärne, et tulemus on silmaga näha ja sageli tulevad edusammud suhteliselt kiiresti.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Seda aitab tantsulises liikumises ellu viia arusaam, et tantsuga saab tegeleda igas keskkonnas ning väga väikeste keskkonnamõjudega. Selle kaudu õpitakse väärtustama ümbritsevat ning soodustatakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Siin toetatakse õpilaste enesealgatuslikke tantsualaseid projekte (tantsusündmuste korraldamine jms). Kultuuriline identiteet kajastub tantsulise liikumise tundides õpitavates valdkondades, mis tutvustavad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilasel kujuneda kultuuriteadlikuks (omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavaks) ühiskonnaliikmeks. Teabekeskkond toetab õpilast vajaliku info leidmisel.
Tehnoloogia ja innovatsioon rakendamine tantsulises liikumises seostub antud ülesande jaoks õpilasepoolse sobiva lahenduse leidmisega, sh IKT võimaluste rakendamisega.
Väärtused ja kõlblus seostub tantsulises liikumises enda ja kaaslaste väärtustamisega. Tantsimine, tantsu vaatamine ja tantsust rääkimine suurendab silmaringi ning avatust maailmas toimuva kohta.