Salme põhikooli õppekava

II kooliaste

Ainevaldkond: Sotsiaalained

AJALUGU

Aine õppeeesmärgid

                                   

Põhikooli ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi mineviku vastu;

2) tunneb oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu, Euroopa ning maailma ajalugu ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste, protsesside ja isikute kaudu;

3) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning oma rolli kultuuripärandi säilitajana ja edasikandjana ning määratleb end oma rahva liikmena;

4) leiab, üldistab, tõlgendab, kasutab ja hindab kriitiliselt ajalooteavet;

5) kasutab ajaloo põhimõisteid õiges kontekstis, eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest, näeb ja sõnastab probleeme ning esitab neist lähtudes küsimusi ja pakub lahendusteid;

6) mõistab põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse ja järjepidevuse olemust ning hindab allikate usaldusväärsust ajaloosündmusi ja -protsesse ning ajaloolist keskkonda analüüsides;

7) tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma arvamust, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja teabeallikaid, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab õppetegevuses IKT vahendeid.

Hindamine:                                                                                       

                           

Ajaloo õpitulemusi hinnates lähtutakse õppekava üldosas ning teistes hindamist reguleerivate õigusaktide hindamiskäsitlusest. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavate õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste (ajaloolise sõnavara) ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

6. klassi lõpetaja:                 

1) kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number;

2) tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel;

3) teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjuseid;

4) hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;

5) toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;

6) mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;

7) mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;

8) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;

9) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.

5. KLASS

Ajaloo algõpetus

1. Ajaarvamine

Õppesisu

Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.

Põhimõisted

Ajalugu, muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee;

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, digipädevus

L: teabekeskkond,

A: 

Matemaatika: Rooma ja araabia numbrid,

Õpitulemus

Teema „Ajaarvamine“ läbimise järel õpilane:

1) kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;

2) kirjeldab mõnda minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;

3) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

4) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;

5) kasutab ajalookaarti.

Kasutatavad meetodid

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstide ja kaardiga, mõistekaart, vestlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga, kaart, õpetaja jutustus, ristsõna, kirjalik töö

Hindamine

Daatumi märkimine sajandiga, kasutades nii araabia kui ka Rooma numbrit;

sajandite arvutamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

2. Ajalooallikad

Õppesisu

Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv.

Põhimõisted

kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee;

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teabekeskkond

A: kirjandus:muuseum, arhiiv

Õpitulemus

Teema „Ajalooallikad” läbimise järel õpilane:

1) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest;

2) töötab lihtsamate allikatega;

3) kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas.

Kasutatavad meetodid

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstide ja kaardiga, mõistekaart, vestlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga, kaart, õpetaja jutustus, ristsõna, kirjalik töö

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

3. Eluolu

Õppesisu

Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas

Põhimõisted

pärisori, koormised, loonusrent, pastor, rehielamu, tanu, pastlad, viisud

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee;

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne- ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teabekeskkond, keskkond ja jätkusuutlik areng,  väärtused ja kõlblus

A:kirjandus: eestlaste kultuur ja traditsioonid

    kunst: eestlaste rõivastus

Õpitulemus

Teema “Eluolu” läbimise järel õpilane:

1) kirjeldab mõnda minevikusündmust ning inimeste eluolu minevikus;

2) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

3) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult;

4) kasutab ajalookaarti

Kasutatavad meetodid

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstide ja kaardiga, mõistekaart, vestlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga, kaart, õpetaja jutustus, ristsõna, kirjalik töö

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine; küsimused

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

4. Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud

Õppesisu

Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis, Euroopas ning maailmas õpetaja valikul

Põhimõisted

iseseisvusmanifest, okupatsioon, lahing, sõda, Landeswehr, küüditamine, metsavennad, soomepoisid, Balti kett

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee;

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne- ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teabekeskkond,  väärtused ja kõlblus

A:kirjandus: elulood

Õpitulemus

Teema “Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud” läbimise järel õpilane:

1) kirjeldab mõnda minevikusündmust inimeste elu minevikus;

2) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

3) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult;

4) kasutab ajalookaarti

Kasutatavad meetodid

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstide ja kaardiga, mõistekaart, vestlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga, kaart, õpetaja jutustus, ristsõna, kirjalik töö

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

6. KLASS

1. Muinasaeg ja vanaaeg

Õppesisu

Aeg ja ajaarvamine, muinas- ja vanaaja periodiseerimine. Ajalugu ja ajalooallikad, kuidas allikmaterjale tõlgendada.

Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus:

1) kiviaja inimese tegevusalad

2) põlluharimise algus, loomade kodustamine, käsitöö areng

3) metallide kasutuselevõtmine

4) Eesti muinasaja üldiseloomustus: Pulli, Kunda

Süvendavad/laiendavad teemad

1. Inimasustuse teke ja levikantropogenees

2. Taime- ja loomakasvatuse algus esimeste põlluharijate ja karjakasvatajate asualad

3. Eesti ala vanim asustus

  • viimane jääaeg – Eesti ajaloo künnis
  • keskmise kiviaja Kunda kultuuri asulad
  • Kunda kultuuri asukad ja nende päritolu

4. Eesti nooremal kiviajal

  • varaneoliitikum ja savinõude valmistamine
  • kammkeraamika levik

5. Metalliaeg Eestis

  • ajajärgu üldiseloomustus
  • viljelusmajanduse arenemine
  • vanimad põllud: Saha-Loo, Rebala
  • kindlustatud asulad
  • kivikirstkalmed

Põhimõisted

Ajaarvamine, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, periodiseerimine, jääaeg, muinasaeg, vanaaeg, inimese kujunemine, kirjalikud allikad, suulised allikad, esemelised allikad

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

info otsimine internetist, esitlus, töö ajajoonega

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, digipädevus, matemaatikapädevus

L: teabekeskkond, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus

A:

Matemaatika: Rooma ja araabia numbrid, positiivsed ja negatiivsed arvud

Geograafia: informatsiooni leidmine kaardilt

Õpitulemus

Teema „Muinasaeg” läbimise järel õpilane:

1) kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

2) näitab kaardil ning põhjendab, miks ja millistes piirkondades sai alguse põlluharimine;

3) teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;

5) teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli ja Kunda inimasula, ja näitab neid kaardil.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, töö ajajoonega, sajandite määramine, töö visuaalsete materjalidega;

töö eri liiki allikatega: esemed, objektid, pildid, tekstid;

töö õpikuga, tv-ga, rühma-, paaristöö

Hindamine

Daatumi märkimine sajandiga, kasutades nii araabia kui ka Rooma numbrit;

sajandite arvutamine

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Jooniste tegemise vahendid (joonlaud, harilik pliiats jne), esitlustehnika visuaalsete materjalidega töötamiseks,

õpik Vanaaeg, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

2. Vanad idamaad

Õppesisu

Vanaaja sisu ja üldiseloomustus

1) ajalised piirid

2) looduslikud olud

Vana-Egiptus

1) Egiptuse riigikorraldus. Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon

2) eluolu

3) religioon

4) kultuurisaavutused

Mesopotaamia

1) sumerite linnriigid, leiutised: ratas, potikeder

2) Hammurapi seadused

3) eluolu

4) religioon

5) kultuurisaavutused

Iisraeli ja Juuda riik

1) ainujumala usk

2) Vana Testament

Süvendavad/laiendavad teemad

Lähis-Ida kultuurivahendajad

  • hetiitide kultuurisild
  • Foiniikia meresõitjad ja tähestik
  • Pärsia impeerium

Vana-Ida kõrgkultuuride põhijooned ja koht maailma ajaloos


Vana-India

  • suurlinnad Induse ääres
  • aarjalaste sisserändamine
  • kastikord
  • India kultuur: usulised tõekspidamised, budism ja selle levik, kunst, kirjandus, arvutussüsteem, male

Vana-Hiina

  • riikide tekkimine
  • Hiina keisririigi algus
  • Hiina Hani dünastia ajal
  • Hiina kultuur
  • Hiina müür
  • Siiditee

Põhimõisted

tsivilisatsioon, linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee;

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: ettevõtlikkuspädevus, suhtluspädevus, õpipädevus (mõistab põhjuseid, tagajärgi ning nendevahelisi seoseid), kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus, matemaatikapädevus

L: keskkond ja jätkusuutlik areng,  kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond

A:

kirjandus: piiblilood, erinevate rahvaste müüdid,

tehnoloogia-õpetus: ratas kui pöördeline leiutis inimkonna ajaloos

kunstiõpetus: keraamika. Skulptuur. Skulptuuride modelleerimine savist. Reljeef

Õpitulemus

Teema „Vanad Idamaad” läbimise järel õpilane:

1) selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

2) selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus, kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse ning Mesopotaamia näitel;

3) tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid, Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

4) teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon, selgitab, mis on Vana Testament;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tsivilisatsioon, linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester;

6) teab, kes olid järgmised isikuid ja iseloomustab nende tegevust: Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon, Hammurapi, Mooses, Taavet.

Kasutatavad meetodid

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstide ja kaardiga, mõistekaart, rühmatöö,seseisev töö õppetekstiga, vestlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga, kaart, õpetaja jutustus, ristsõna, kirjalik töö

Hindamine

Kontuurkaardi täitmine ja kommenteerimine

Mõistekaardi koostamine;

Egiptuse valitsejate valitsemise sarnasuste ja erinevuste leidmine kirjeldusest;

kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded, kaart, allikateksti analüüs, küsimused

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid,esitlus Egiptuse usundist ja kultuurist,

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee;

3. Vana-Kreeka

Õppesisu

Vanim kõrgkultuur Euroopas

1) Kreeka loodus ja rahvastik

2) Kreeta ja Mükeene kultuur

Kreeka linnriigid

1) ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas

2) linnriikide nõrgenemine ja alistamine Makedooniale

3) Aleksander Suure sõjaretk ja maailmariigi tekkimine

Vana-Kreeka kultuur ja eluolu

1) kultuur ja religioon Hellase maailma ühendajana

2) olümpiamängud

3) religioon ja mütoloogia

4) Homerose kangelaseepika

5) ajalookirjutus: Herodotos

6) teater

7) kunst: arhitektuur (Ateena akropol), skulptuur, vaasimaal

8) hellenite igapäevaelu

9) hellenistlik kultuur

10) Vana-Kreeka kultuuri tähtsus

Süvendavad/laiendavad teemad

Vana-Kreeka kolonisatsioon

  • Kreeka kolooniad Vahemere ja Musta mere rannikul
  • kreeklased ja barbarid

Kreeka linnriikide kaubanduslikud ja kultuurisidemed kohalike hõimudega ning Kreeka-Pärsia sõjad

  • pärslaste vallutused Väike-Aasias
  • Maratoni, Termopüülide ja Salamise lahingud

Vana-Kreeka näitekirjandus, kõnekunst, filosoofia (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles), skulptorid (Pheidias, Myron), muud teadused.

Maailmaimed.

Põhimõisted

polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus sotsiaalne pädevus, matemaatikapädevus, suhtluspädevus, digipädevus

Analüüsib oma teadmisi ja oskusi.

Teeb koostööd ning arvestab erinevaid arvamusi.

 Mõistab põhjuseid ja tagajärgi ning nendevahelisi seoseid.

 Teeb koostööd ning arvestab erinevaid arvamusi.

 Mõistab minevikus toimunu seoseid tänapäevaga

L: teabekeskkond, keskkond ja jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

A:

Kehaline kasvatus: olümpiamängud,

Kirjandus: teatri võlumaailm, müüdid, eepos

Kunstiõpetus: skulptuur, skulptuuride modelleerimine savist

Õpitulemus

Teema „Vana-Kreeka” läbimise järel õpilane:

1) näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat, Spartat, riigi laienemist hellenismi perioodil;

2) teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;

3) tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid kirjelduse põhjal;

4) kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik;

6) teab, kes olid Zeus, Herakles, Homeros, Herodotos, Perikles, Aleksander Suur.

Kasutatavad meetodid

Segipaisatud faktid, laused või lõigud, õpetaja jutt, rühmatöö, tabeli koostamine ja täitmine, lünkharjutused, juhitud lugemine, küsimusmängud, sõnamängud

Hindamine

Kontuurkaardi täitmisoskuse hindamine, sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletaja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

4. Vana-Rooma

Õppesisu

Rooma riigi tekkimine

1) looduslikud olud

2) Rooma linna tekkimine

3) kuningad

4) vabariigi algus

Rooma vabariik

1) ühiskondlik korraldus

2) Rooma võimu laienemine Vahemere maades. Hannibal

3) kodusõjad Roomas. Caesar. Vabariigi lõpp

Rooma keisririik

1) ühiskondlik korraldus. Augustus

2) Rooma impeerium ja selle lõhenemine

Vana-Rooma kultuur ja eluolu

1) rahvas ja eluolu

2) Rooma kui impeeriumi keskus ja antiikaja suurlinn

3) kunst ja arhitektuur

4) avalikud mängud

5) Rooma õigus

6) ristiusu teke. Uus Testament.

Süvendavad/laiendavad teemad

Etruskid

1) linnriigid

2) kultuur


Orjandus ja talupoegade laostumine

1) orjus Roomas ja Spartacuse ülestõus

2) vendade Gracchuste reformiliikumine


Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi lõpp.


Vana-Rooma

  • kõnekunst ja kirjandus: Cicero, Caesar, Vergilius
  • teadus: Tacitus
  • usund
  • kultuuripärand, kreeka kultuuri mõju

Ristiusu levik Rooma riigis

1) Jeesus Kristuse elu

2) kristlaste suhted Rooma riigivõimuga

3) Uus Testament

Põhimõisted

vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus sotsiaalne pädevus, matemaatikapädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: . Keskkond ja jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus

A:

Kirjandus: müüdid, piiblilood

Emakeel: kõnekunst

Kunstiõpetus: arhitektuur, skulptuur

Õpitulemus

Teema „Vana-Rooma” läbimise järel õpilane:

1) näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida-Roomat ja Lääne-Roomat;

2) teab Rooma riigi tekkelugu ning näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

3) selgitab Rooma riigikorda eri aegadel;

4) iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel;

6) teab, kes olid järgmised isikuid ja iseloomustab nende tegevust: Romulus, Hannibal, Caesar, Augustus, Jeesus Kristus.

Kasutatavad meetodid

Segipaisatud faktid, laused või lõigud, õpetaja jutt, rühmatöö, tabeli koostamine ja täitmine, lünkharjutused, juhitud lugemine, küsimusmängud, sõnamängud

Hindamine

Kontuurkaardi täitmisoskuse hindamine, sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Ainevaldkond SOTSIAALAINED

Ajalugu

II kooliaste