Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Keel ja kirjandus

EESTI KEEL ja KIRJANDUS

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli lõpetaja:

1) väärtustab eestikeelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;

2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ning oma identiteedi olulise osana;

3) on omandanud põhiteadmised keelest ning õigekirjaoskuse;

4) on keeleteadlik, väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;

5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;

6) kasutab asjakohaselt eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

7) tunneb ja väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahvuslikku pärimuskultuuri kui ka kodumaa kultuuritraditsioone ning kultuurilist mitmekesisust;

8) on lugenud eakohast väärtkirjandust, kujundanud kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastanud mõtte- ja tundemaailma, arenenud isiksusena;

9) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab teose sisu ning hindab selle kunstilisi väärtusi;

10) suudab kujundada ja väljendada oma isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust;

11) väärtustab ausust ja õiglust ning inimväärikat ja vastutustundelist käitumist;

12) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

 Kirjanduse eri liike ja žanre esindavad tekstid õppekirjandusse ja vabalugemiseks valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust, arvestades järgmisi teemavaldkondi.

Väärtused ja kõlblus: enesehinnang, ausus enese ja teiste vastu, iseenda ning teiste vajadused ja huvid, arusaamine heast ja halvast, õiglus ja ebaõiglus, kiiduväärne ja taunitav, erinevus teistest, minu hobid ja huvid, minu tervis ja tulevik, rikkuse ja vaesuse probleemid, kohustused ja vastutus, üksiolek ja hirmud jms.

Kodus ja koolis: perekond, kodu turvalisus, vägivald kodus, armastus oma kodu ja koduste vastu, suhted vanemate, kasuvanemate ning vanavanematega, suhted õdede ja vendade jt lähisugulastega, poiste ja tüdrukute suhted, sallivus teistsuguste inimeste suhtes, abivajaja ja aitaja, nohiklikkus ja tõrjutus, piir oma ja võõra vahel, piir lubatu ja lubamatu vahel jms.

Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus: rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale, matkamine kodukohas ning reisimine kaugetes maades, kultuuride mitmekesisus, erinevate rahvaste uskumused ja tavad, käitumine erinevas kultuuriruumis, külalislahkus, lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja inimestesse, kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ning hoidjad jms.

Mängiv inimene: ringmängud ja mängulust, sõnamängud, teatri võlumaailm, leidlik probleemide lahendamine, iluelamused, loominguline koostöö, mängult ja päriselt, põhjendatud ja põhjendamata riskid jms.

Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng: minu osa looduse hoidmisel, austav suhtumine elus- ja eluta loodusesse, hädasolija aitamine, lemmikloomad ning vastutus nende eest, aastaaegade omanäolisus jms.

Kodanikuühiskond ja rahvussuhted: minu juured, seos mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse, suhe keelesse, kodupaiga keel, suhted teiste rahvustega jms.

Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon: avastamisrõõm ja õppimiskogemused, tänapäevased teabeotsimis- ja -edastamisvõimalused, internet kui silmaringi avardaja ning infoallikas, internet kui ohuallikas, käitumine suhtlusportaalides, film ja foto kui hetke ning ajaloo jäädvustajad jms.

        

III kooliastmes on selles ainevaldkonnas neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome, õigekeelsus ja keelehoole.

Hindamine:

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute või numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.                  

III kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust;

2) tekstide vastuvõttu;

3) tekstiloomet;

4) tekstide õigekeelsust.

        

KEEL

9. klassi lõpetaja:

Suuline ja kirjalik suhtlus

  1. oskab valida suhtluskanalit; peab sobivalt telefonivestlusi ning asjalikku kirja- ja meilivahetust;
  2. käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
  3. oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab oma seisukohti ning sõnastab vajaduse korral oma eriarvamuse;
  4. esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
  5. võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ning vahendab nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

Teksti vastuvõtt

  1. orienteerub tekstimaailmas: tunneb peamisi tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediažanre), nende põhijooni ning kasutamise võimalusi;
  2. loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
  3. teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist;
  4. suudab teha järeldusi kasutatud keelevahendite kohta ning märkab kujundlikkust;
  5. teab peamisi mõjutusvahendeid;
  6. seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
  7. reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, osutab, mis tekstis on jäänud arusaamatuks, esitab küsimusi, vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;
  8. kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendades, tekste seostades ning tekstile reageerides.

Tekstiloome

  1. leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ning osutab nendele sobivas vormis;
  2. tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ning kohandab neid oma eesmärkidele;
  3. oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikest ettekannet ja kõnet);
  4. oskab eesmärgipäraselt kirjutada ning suuliselt esitada eri liiki tekste: referaati, kirjandit; kommentaare ja arvamusavaldusi; elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi; vormistab tekstid korrektselt;
  5. seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ning teiste tekstidega; vahendab kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse ning täpsusega, allikale viidates;
  6. põhjendab ning avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ning seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
  7. kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades.

Õigekeelsus ja keelehoole

  1. väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi; edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles, arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;
  2. tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides;
  3. järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest; kasutab arvuti õigekirjakorrektorit;
  4. teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ning kasutada;
  5. teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust;
  6. leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade kontekstitähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;
  7. teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni ning eristab kirjakeelt argikeelest;
  8. teab eesti keele põlvnemist ja murdeid ning kirjakeele arengu põhietappe;
  9. rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.

KIRJANDUS

9. klassi lõpetaja:

Lugemine

Põhikooli lõpetaja:

1) on läbi lugenud vähemalt kaksteist eakohast eri žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost (raamatut);

2) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist;

3) tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega.

Jutustamine

Põhikooli lõpetaja jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

1) vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;

2) kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ning tsitaate;

3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määrab teose olulisemad sündmused ning arutleb põhjuse-tagajärje seoste üle;

4) kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ning demokraatlikest väärtustest;

5) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

6) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte ning kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;

7) otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

  1. tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi;
  2. selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ning tähendust;
  3. mõtestab luuletuse tähendust iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Põhikooli lõpetaja:

  1. eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus), rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutu, muistendi) liike ning nimetab nende tunnuseid;
  2. seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, jutustuse, novelli, ballaadi, valmi, haiku, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust.

Esitamine

1) esitab peast luule-, proosa- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ning tekstitäpsust;

Omalooming

1) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;

2) kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse järgi ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.


KEEL

7. klass

8. klass

9. klass

1. Suuline ja kirjalik suhtlus

Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine.

Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik.

Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.

Suhtlusolukord, suhtlusolukorra komponendid, suhtluspartnerid. Erinevates suhtlusolukordades osalemine. Suhtlusolukorraga arvestamine. Suhtlemisel partneri arvestamine.

Suulise suhtlemise tavad eesti keeles: pöördumine, tervitamine, telefonivestlus.

Suhtlemine rühmas, sõna saamine, kõnejärje hoidmine. Rühmatöö käigus arvamuse avaldamine ja põhjendamine. Diskussioon. Kompromissi leidmine, kaaslase öeldu/ tehtu täiendamine ja parandamine. Kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine.

Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine.

Väitlus, väitluse reeglid.

Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud.

Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid, kommentaarid.

Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -väärikus. Anonüümsuse mõju keelekasutusele.

Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline vahendamine. Suhtlemine ajakirjanikuga.

Väitlus, väitluse reeglid.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: Funktsionaalse kirjaoskuse väärtustamine, teadlik  kriitiline suhtumine erinevatesse teabeallikatesse, sh meediasse.

Teabekeskkond.

A: meediaõpetus, loodusõpetus, kunst, muusika, ajalugu

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, kunst, muusika, ajalugu, meedia

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, kunst, muusika, ajalugu,meedia

Õpitulemus

  • Oskab valida suhtluskanalit; peab asja­likku kirja- ja meilivahetust;
  • esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
  • võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ja vahendab nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
  • Peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi;
  • käsitleb         koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahen­dab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
  • oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka         teemasid;
  • väljendab oma seisukohti ja sõnastab vajadusel oma eriarvamuse;
  • teeb ettepanekuid, esitab omapoolseid põhjendusi, annab vajadusel lisateavet;
  • Esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal         järeldusi ning annab hinnanguid;
  • suudab         asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal;
  • kommenteerib veebis asjakohaselt;

Kasutatavad meetodid

Funktionaalne lugemine. Töö ajalehtedega. Erinevate kirjade kirjutamine.

Funktionaalne lugemine. Töö ajalehtedega. Erinevate kirjade kirjutamine.

Funktionaalne lugemine. Töö ajalehtedega. Erinevate kirjade kirjutamine.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Kirja kirjutamine arvutis.

Ajakirjandus ja ajakirjandustekstid veebis

Ajakirjandus ja ajakirjandustekstid veebis

Hindamine

Suuline ja kirjalik suhtlus

Suuline ja kirjalik suhtlus

Suuline ja kirjalik suhtlus

Kasutatav õppekirjandus

P. Ratassepp “Sõnadest tekstini”. I ja II osa 2012. AVITA

Ratassepp, P. Sõnadest tekstini töövihik I ja II osa 2012. Avita

Meediaväljaanded.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

Kasutatav õppekirjandus:

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile. I ja II osa. Avita, 2010.

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele töövihik 8. Klassile. I ja II osa. Avita, 2010.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

Ratassepp, P. Puik, K. Mõttest tekstini.  Eesti keele õpik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913.

Ratassepp, P. Puik, K.Mõttest tekstini.  Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 2013.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

2. Teksti vastuvõtt

Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.

Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid.

Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine.

Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus.

Uudisloo ülesehitus ja pealkiri.

Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.

Tele- ja raadiosaated.

Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamižanrid), nende eesmärgid.

Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide lugemine ja võrdlemine.

Kõne kuulamine, märkmete tegemine. Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste esitamine.

Tekstist olulisema teabe ja probleemide leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine.

Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja tunnused. Reklaami keel. Kriitiline lugemine. Avalik ja varjatud mõjutamine. Peamised keelelised mõjutamisvõtted, demagoogia.

Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.

Teabetekstide eesmärk, teabeteksti tunnused ja ülesehitus. Juhend ja uurimus.

Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.

Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus. Veebist teabe otsimine, teabeallikate ja info kriitiline hindamine.

Teabe talletamine ja süstematiseerimine.

Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.

Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja teabetekstidest olulise info leidmine, süstematiseerimine ja selle põhjal järelduste tegemine.

Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamitekstide keelekasutus.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: Kriitiline suhtumine meediaväljaannetesse, oma seisukohtade  esitamise ja põhjendamise oskus. Teabekeskkond.

A:  Meedia inimeseõpetus, ajalugu

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: meedia, inieseõpetus, ajalugu

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: meedia, inimeseõpetus, ajalugu

Õpitulemus

  • seostab         omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
  • reageerib         tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab         arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõte­tega        
  • kasutab         omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, tekstide         seostamisel ja tekstile reageerimisel;
  • orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamižanreid), nende põhijooni ja kasutusvõimalusi;
  • teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast liigist ja autorist;
  • eristab tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide stiile üks­teisest, argisuhtluse ja ilukirjanduse stiilist;
  • teab peamisi mõjutusvahendeid;
  • loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö         eesmärkidel ning isiklikust huvist; rakendab lugemise ja kuulamise         eri viise ja võimalusi;
  • loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma         huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
  • valib teadlikult oma lugemisvara;
  • suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust;

Kasutatavad meetodid

Meediateksti koostamine.

Meediateksti koostamine.

Meediateksti koostamine.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Meedia interneti vahendusel.

Meedia interneti vahendusel.

Meedia interneti vahendusel.

Hindamine

Tekstiloome.

Tekstiloome.

Tekstiloome.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

P. Ratassepp. Sõnadest tekstini. I ja II osa 2012. Avita.

P. Ratassepp. Sõnadest tekstini. TV I ja II osa 2012. Avita.

Meediaväljaanded.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

Kasutatav õppekirjandus:

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile.Avita, 2012.

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele töövihik 8. Klassile. I ja II osa. Avita, 2010.

Meediaväljaanded

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. Avita, 2013.

Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 2013.

Meediaväljaanded

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

3. Tekstiloome

Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik.

Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires.

Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest.

Uudisloo pealkirjastamine.

Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine.

Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti arvutitöötlus.

Arvamusloo suuline ja kirjalik kommenteerimine: isikliku seisukoha kujundamine käsitletava probleemi kohta, selle põhjendamine.

Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires.

Erinevat liiki alustekstide põhjal kirjutamine. Refereerimine. Teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused. Viidete vormistamine.

Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande koostamine ja esitamine.

Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete kogumine, kava koostamine, mustandi kirjutamine. Kirjandi teema ja peamõte, kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine.

Jutustava, kirjeldava või arutleva kirjandi kirjutamine.

Arutlusteema leidmine ja sõnastamine isikliku kogemuse või alustekstide põhjal. Arutluse põhiskeem: väide, põhjendus, järeldus.

Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik, tekstilõigu ülesehitus. Lõikude järjestamise põhimõtted ja võimalused.

Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava ja arutleva tekstiosa sidumine tervikuks.

Sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja kirjutamisel vastavalt suhtluseesmärkidele.

Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.

Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade parandamine.

Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega. Keelekujundite kasutamine tekstiloomel: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid.

Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L:  Suulise ja kirjaliku suhtluse oskus, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskus.

A: Arvutiõpetus, kunst, muusika, ajalugu, meedia

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, kunst, muusika, ajalug, meedia

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, kunst, muusika, ajalugu, meedia

Õpitulemus

  • põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja         seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka         kirjalikus vormis;
  • kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
  • oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev); vormistab tekstid korrektselt;
  • leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet         raamatu­kogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele sobivas vormis;
  • tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ja kohandab neid oma eesmärkidele;
  • oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;
  • oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ja peab lühikest ettekannet ja kõnet);
  • oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; asjalikke kommentaare ja         arvamusavaldusi;
  • oskab kirjutada elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi;
  • seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;
  • vahendab         kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega;

Kasutatavad meetodid

Erinevate meediatekstide kirjutamine

Erinevate meediatekstide kirjutamine

Erinevate meediatekstide kirjutamine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Arvuti. CD.

Arvuti. CD.

Arvuti. CD.

Hindamine

Tekstiloome.

Tekstiloome.

Tekstiloome.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

P. Ratassepp. Sõnadest tekstini. I ja II osa 2012. Avita.

P. Ratassepp. Sõnadest tekstini. TV I ja II osa 2012. Avita.

Meediaväljaanded.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

Kasutatav õppekirjandus:

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile. Avita, 2012.

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele töövihik 8. Klassile. I ja II osa. Avita, 2012.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 2013.

Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 2013.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

4.  Õigekeelsus ja keelehoole

Üldteemad

Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine.

Üldteemad

Eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil.

Üldteemad

Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval: võimalused ja ohud.

Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa keeled.

Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.

Hääliku-, lauseõpetus ja õigekiri

Algustäheõigekiri

Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad.

Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri.

Silbitamine, pikk ja lühike silp.

Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed.

ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine.

Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.

Lause. Lause suhtluseesmärgid.

Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ja kasutamine lauses.

Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg.

Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.

Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine.

Tsitaatsõnade märkimine kirjas. Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus.

Lühendamise põhimõtted ja õigekiri, lühendite käänamine.

Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede poolitamine.

Arvuti keelekorrektori kasutamine.

Sõnavaraõpetus

Sõna ja tähendus, sõnastuse rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid.

x

Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid. Fraseologismid, nende stiilivärving.

Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende tähendus.

Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud, keelealased veebiallikad. Sõnaraamatute kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks.

Vormiõpetus ja õigekiri

Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses.

Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul.

Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad.

Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.

Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad.

Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine. ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna.

Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine.

Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi

x

x

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: ajalugu, meedia

A: võõrkeeled, meedia

Ü: Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: ajalugu, kirjandus, meedia

A: võõrkeeled, meedia

Ü: Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: ajalugu, kirjandus, meeida

A: võõrkeeled, meedia

Õpitulemus

  • eristab kirjakeelt argikeelest;
  • teab eesti keele murdeid;
  • järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;         
  • oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
  • teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;
  • rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;        
  • teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
  • kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.
  • teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
  • teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni;
  • järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;         
  • oskab õigekirjajuhiseid leida sõna- ja käsiraamatutest ning         veebiallikatest;
  • rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
  • teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
  • kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.
  • väärtustab         eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli         teadlikult, tajub nende erinevusi;
  • edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;
  • leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;
  • tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
  • tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi         õppides.

Kasutatavad meetodid

Praktilised harjutused

Praktilised harjutused

Praktilised harjutused

 IKT kasutamine

Sõnaraamatud,käsiraamatud internetis

Sõnaraamatud, käsiraamatud internetis

Sõnaraamatud, käsiraamatud internetis

Hindamine

kodsued tööd, tunnitööd

kodsued tööd, tunnitööd

kodsued tööd, tunnitööd

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

P. Ratassepp. Sõnadest tekstini. I ja II osa 2012. Avita.

P. Ratassepp. Sõnadest tekstini. TV I ja II osa 2012. Avita.

Meediaväljaanded.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

vKasutatav õppekirjandus:

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile. Avita, 2012.

Ratassepp, P. Lausetest tekstini. Eesti keele töövihik 8. Klassile. I ja II osa. Avita, 2012.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.

Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. Avita, 2013.

Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 2013.

Kasutatav lisamaterjal

ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs.

Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn.

Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09.

Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.


KIRJANDUS

7. klass

8. klass

9. klass

Lugemine

Lugemise iseseisev eesmärgistamine. Kiire ja aeglane lugemine, ülelibisev ja süvenenud lugemine. Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine.

Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine.

Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

Erinevate lugemistehnikate valdamine. Oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine.

Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne teise teosega. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

Erinevate lugemistehnikate valdamine. Oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine.

Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine.

Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne teise teosega. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Õpitulemus

  • on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
  • loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja         mõtestatult, väärtustab lugemist;
  • tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit;
  • On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
  • loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
  • tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega;
  • On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
  • loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
  • tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega;

Kasutatavad meetodid

rühma- ja paaristöö, ajaloo- ja rjandusteose miljöö ning tegelaste võrdlemine, teose analüüs, arutlus

rühma- ja paaristöö, ajaloo- ja kirjandusteose miljöö ning tegelaste võrdlemine, teose analüüs, arutlus

rühma- ja paaristöö, ajaloo- ja rjandusteose miljöö ning tegelaste võrdlemine, teose analüüs, arutlus

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

CD, veebimaterjalid

CD, veebimaterjalid

CD, veebimaterjalid

Hindamine

lugemiskontroll, arutlev kirjand

lugemiskontroll, arutlev kirjand

lugemiskontroll, arutlev kirjand

Kasutatav õppekirjandus/ Soovituslik kirjandus

Kasutatav õppekirjandus

Ratassepp, P., Kivisilla, V., Rooste, J.. Labürint. I. Kirjanduse õpik 7. klassile. Avita: 2011.

Aruvee, M. Labürint I. Kirjanduse töövihik 7. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav lisamaterjal

Raadik, M. Väikesed tarbetekstid: 2011. EKSA.

Ilmar Raagi film „Klass“.

Et.wikipedia.org.

www.annefrank.com.

www.annefrank.org.

www.folklore.ee.

www.folk.ee.

www.hiiufolk.ee; www.virufolk.ee.

www.kon-tiki.no.

Kasutatav õppekirjandus

Kivisilla, V., Ratassepp, P., Rooste, J. Labürint. II. Kirjanduse õpik 8. klassile. Avita, 2012.

Aruvee, M. Labürint II. Kirjanduse töövihik 8. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav lisamaterjal

Film „Dead Poets Society“.

Telesari „Kelgukoerad“.

www.ylikool.ee

www.looduskalender.ee

www.folklore.ee

www.google.ee

www.r2.err.ee

www.raadioteater.err.ee

Kasutatav kirjandus

 Hennoste, M. Kirjandus 2003 Avita

Ratassepp P, Rannaste K, Sinijärv K-M. Labürint. 2013. Avita

Aruvee, M. Labürint III. Kirjanduse töövihik 9. klassile. Avita, 2013.

Kasutatav lisamaterjal

www.ylikool.ee

www.looduskalender.ee

www.folklore.ee

www.google.ee

www.r2.err.ee

www.riigiteataja.ee

www.raadioteater.err.ee

Jutustamine

Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel.

Loo jutustamine: jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt, jutustades tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi.

Teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine.

Loo jutustamine: jutustades tegevuse aja ja koha muutmine, uute tegelaste ja sündmuste ja/või erinevat liiki lõppude lisamine,

eri vaatepunktist jutustamine, jutustades tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi.

Teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine.

Loo jutustamine: jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt, jutustades tegevuse aja ja koha muutmine,

uute tegelaste ja sündmuste ja/või erinevat liiki lõppude lisamine,

eri vaatepunktist jutustamine,

jutustades tsitaatide kasutamine,

kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi.

Tutvumine elektroonilise meedia (raadio, televisioon, internet) erinevate jutustamis­viisidega.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu, loodusõpetus

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L:  teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine,  väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Ü:kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Õpitulemus

jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;

jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;

jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;

Kasutatavad meetodid

kava koostamine, kava põhjal jutustamine

lugemine, analüüs

lugemine, analüüs

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

CD , veebimaterjalid

CD, veebimaterjalid

CD, veebimaterjalid

Hindamine

jutustamine, arutlev kirjand

jutustamine, arutlev kirjand

jutustamine, arutlev kirjand

Kasutatav õppekirjandus

Kasutatav õppekirjandus

Ratassepp, P., Kivisilla, V., Rooste, J.. Labürint. I. Kirjanduse õpik 7. klassile. Avita: 2011.

Aruvee, M. Labürint I. Kirjanduse töövihik 7. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav õppekirjandus

Kivisilla, V., Ratassepp, P., Rooste, J. Labürint. II. Kirjanduse õpik 8. klassile. Avita, 2012.

Aruvee, M. Labürint II. Kirjanduse töövihik 8. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav kirjandus

 Hennoste, M. Kirjandus 2003 Avita

Ratassepp P, Rannaste K, Sinijärv K-M. Labürint. 2013. Avita

Aruvee, M. Labürint III. Kirjanduse töövihik 9. klassile. Avita, 2013.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja fantaasiaküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga või teksti toel oma sõnadega.

Teksti kavastamine: kavapunktid väitlausete ja märksõnadena. Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte kirjutamine.

Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Teose sõnumi mõistmine ja sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine. Loetu põhjal järelduste tegemine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega või oma arvamusega, toetumata tekstile.

Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte kirjutamine.

Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ja sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse kommenteerimine ja valiku põhjendamine. Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste üle arutlemine. Loetu põhjal järelduste tegemine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega või oma arvamusega, toetumata tekstile.

Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Konspekti koostamine.

Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ja sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse kommenteerimine ja valiku põhjendamine. Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste üle arutlemine. Loetu põhjal järelduste tegemine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

Teose/loo kui terviku mõistmine

Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga. Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine. Tegelasrühmade konflikt ja konflikti gradatsioon.

Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.

Kirjanduslik tegelane ja selle prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi.

Fantaasiakirjanduse ja naljandite tüüptegelasi.

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine.

Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest.

Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga. Tegelase sisekonflikti äratundmine.

Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine, suhete analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine. Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon.

Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.

Kirjanduse tüüptegelasi.

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine.

Sündmuste põhjus-tagajärg-seoste leidmine.

Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest.

Tekstist filmilike episoodide leidmine. Filmi ja kirjandusteose võrdlemine.

Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Lihtne ja keeruline tegelane. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga. Tegelase sisekonflikti äratundmine.

Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine, suhete analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine. Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon.

Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine. Teose rütm: ellipsi täitmine. Sündmuste põhjus-tagajärg-seoste leidmine.

Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest.

Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine.

Teksti aja- või kultuuriloolise tähenduse uurimine.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine.

Võrdlus ja metafoor kõnekäändudes. Mõistatuse kui sõnalise peitepildi äraarvamine ja loomine.

Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise ja korduse tundmine ja kasutamine. Sümbolite seletamine. Allegooria mõistmine. Piltluule kui piltkujundi tõlgendamine.

Luuleteksti tõlgendamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine. Võrdlus ja metafoor kõnekäändudes. Mõttekorduste leidmine regilaulust. Rahvalaulu elementide leidmine autoriluulest.

Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse tundmine ja kasutamine. Sümbolite seletamine. Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine.

Luuleteksti tõlgendamine. Teose stiililise eripära kirjeldamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse, ellipsi ja inversiooni tundmine ja kasutamine.

Sümbolite seletamine. Allegooria ja allteksti mõistmine.

Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine.

Luuleteksti tõlgendamine.

Autori keelekasutuse omapära leidmine. Teose stiililise eripära kirjeldamine.

Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Rahvaluule liigid ja alaliigid. Regilaul ja riimiline rahvalaul. Muinasjutu tunnused (kujund, sümbol, sõnum). Muinasjutu vormitunnused, kompositsioon ja rändmotiivid.

Koha- ja ajaloolise muistendi tunnused. Usundilise muistendi tunnused. Naljandi ja anekdoodi tunnused. Puändi olemus. Kõnekäänu ja vanasõna olemus. Mõistatuse olemus.

Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, dramaatika tunnused. Eepose ja jutustuse tunnused. Seiklusromaani tunnused. Robinsonaadi ja utoopia tunnused.

Luule vorm: värss, stroof. Piltluule.

Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi olemus.

Komöödia tunnused. Dramaatika mõisted: monoloog, dialoog, remark, repliik.

Müüdi tunnused. Tänapäeva folkloor ehk poploor.

Teksti kompositsioonielemendid: sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, lõpplahendus.

Muutuv ja muutumatu tegelane.

Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, dramaatika tunnused. Romaani (erinevad liigid) ja novelli tunnused.

Ulme- ja detektiivromaani tunnused.

Reisikirja olemus.

Luule vorm: värss, stroof. Oodi, haiku ja vabavärsilise luule tunnused. Motiivi olemus.

Tragöödia tunnused. Dramaatika mõisted: monoloog, dialoog, vaatus, stseen, remark, repliik. Intriigi olemus.  

Kirjandusteose dramatiseering. Lavastus ja selle valmimine.

Filmikunsti väljendusvahendid: pilt ja sõna, kaader filmis. Kirjandusteose ekraniseering.

Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, dramaatika tunnused. Eepose, romaani (erinevad liigid), jutustuse, novelli, miniatuuri tunnused.

Luule vorm: värss, stroof, erinevad riimiskeemid. Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja vabavärsilise luule tunnused.

Komöödia, tragöödia ja draama tunnused.

Arvustuse olemus.

Mõisted:

idee (peamõte),konflikt, miljöö, probleem, prototüüp, sündmustik, teema, tegelane, tegevusaeg, tegevuskoht, tsitaat, tüüptegelane, allegooria, epiteet, isikustamine, metafoor, kordus, sümbol, eepos, jutustus, komöödia, kõnekäänd, lüürika, monoloog, motiiv, muinasjutt, muistend, mõistatus, naljand, piltluule, regilaul, remark, repliik, riimiline rahvalaul,

robinsonaad, seiklusromaan, stroof, utoopia, valm, vanasõna, värss, võrdlus, anekdoot, ballaad, dialoog, draama, dramaatika, eepika.

idee (peamõte), kompositsioon, konflikt,  miljöö, probleem, sündmustik, teema,

tegelane, tegevusaeg, tegevuskoht, tsitaat, tüüptegelane, epiteet,

isikustamine, koomika, metafoor,

kordus, piltluule, retooriline hüüatus, detektiivromaan, dialoog,

dramaatika, dramatiseering,

eepika, eepos, ekraniseering,

haiku, intriig, jutustus,

kompositsioon, kulminatsioon,

lavastus, lüürika, monoloog,

motiiv, müüt, novell, poploor,

puänt, reisikiri, remark, repliik,

romaan, sonett, stroof, stseen,

tragöödia, ulmeromaan, vabavärss

retooriline küsimus, stiil, sümbol,

võrdlus.

idee (peamõte), kompositsioon,

konflikt, miljöö, probleem, sündmustik,

teema, tegelane, tegevusaeg,

tegevuskoht, tsitaat, tüüptegelane, allegooria, alltekst, ellips, epiteet, inversioon, isikustamine, koomika, metafoor, kordus, retooriline hüüatus, retooriline küsimus, stiil, sümbol, võrdlus, arvustus, draama, dramaatika, eepika, eepos, haiku, jutustus, lüürika, novell, riimiskeem, romaan, sonett, stroof, tragöödia, vabavärss, arutlev tekst.

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teksti mõistmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukoha esitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu, kunst

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L:teksti mõistmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukoha esitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu, kunst

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teksti mõistmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukoha esitamine,  väärtused, kõlblus

A: ajalugu, kunst

Õpitulemus

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

  • vastab teksti põhjal fakti- ja järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
  • kasutab         esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaat
  • kirjeldab         teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused;
  • kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib         tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb tegelasi;
  • arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema,         põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide üle;
  • leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema ja peamõtte,         kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;
  • otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende         tähenduse;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

  • tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore,         isikustamist, ja võrdlusi;
  • selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;
  • mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

  • eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus), rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul)         ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike, nimetab nende tunnuseid;
  • seletab oma sõnadega eepose ja jutustuse, valmi ja ballaadi ning komöödia         olemust;

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

  • vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
  • kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
  • kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;
  • kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;
  • arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
  • leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;
  • otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

  • tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi;
  • selgitab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude kujundlikkust ja tähendust;
  • mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

  • seletab oma sõnadega eepika, lüürika ja dramaatika, romaani, ja novelli, haiku ja vabavärsi ning tragöödia olemust;

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

  • vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
  • kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
  • kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;
  • kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;
  • arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
  • leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte;
  • otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

  • tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi;
  • mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

  • seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, jutustuse, novelli, ballaadi, haiku, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust;

Kasutatavad meetodid

lugemine, arutlus, jutustamine

lugemine, arutlus, jutustamine

lugemine, arutlus, jutustamine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

ilukirjandus, õpik,CD, veebimaterjalid

ilukirjandus, õpik, CD, veebimaterjalid

ilukirjandus, õpik, CD, veebimaterjalid

Hindamine

kodused tööd, tunnitöö

kodused tööd, tunnitöö

kodused tööd, tunnitöö

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kasutatav õppekirjandus

Ratassepp, P., Kivisilla, V., Rooste, J.. Labürint. I. Kirjanduse õpik 7. klassile. Avita: 2011.

Aruvee, M. Labürint I. Kirjanduse töövihik 7. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav õppekirjandus

Kivisilla, V., Ratassepp, P., Rooste, J. Labürint. II. Kirjanduse õpik 8. klassile. Avita, 2012.

Aruvee, M. Labürint II. Kirjanduse töövihik 8. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav kirjandus

 Hennoste, M. Kirjandus 2003 Avita

Ratassepp P, Rannaste K, Sinijärv K-M. Labürint. 2013. Avita

Aruvee, M. Labürint III. Kirjanduse töövihik 9. klassile. Avita, 2013.

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon.

Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele, kasutades illustreerivaid katkendeid.

Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina).

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?).

Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine kuulaja-vaatajaga. Miimika ja žestikulatsiooni  jälgimine.

Luuleteksti esitamine peast.

Draamateksti esitamine ositi. Instseneeringu esitamine.

Kirjandusteost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine.

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?).

Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine kuulaja-vaatajaga. Miimika ja žestikulatsiooni  jälgimine.

Teost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L:teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine,  väärtused, kõlblus

A: ajalugu

Õpitulemus

esitab         peast luule- või proosateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;

  • esitab peast luule- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;
  • koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande;
  • koostab ja esitab teost tutvustava ettekande;

Kasutatavad meetodid

ilmekas lugemine, analüüsimine, esinemine

ilmekas lugemine, analüüsimine, esinemine

ilmekas lugemine, analüüsimine, esinemine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

esinemine, arvuti

esinemine, arvuti

esinemine, arvuti

Hindamine

kodused tööd, tunnitööd

kodused tööd, tunnitööd

kodused tööd, tunnitööd

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kasutatav õppekirjandus

Ratassepp, P., Kivisilla, V., Rooste, J.. Labürint. I. Kirjanduse õpik 7. klassile. Avita: 2011.

Aruvee, M. Labürint I. Kirjanduse töövihik 7. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav õppekirjandus

Kivisilla, V., Ratassepp, P., Rooste, J. Labürint. II. Kirjanduse õpik 8. klassile. Avita, 2012.

Aruvee, M. Labürint II. Kirjanduse töövihik 8. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav kirjandus

 Hennoste, M. Kirjandus 2003 Avita

Ratassepp P, Rannaste K, Sinijärv K-M. Labürint. 2013. Avita

Aruvee, M. Labürint III. Kirjanduse töövihik 9. klassile. Avita, 2013.

Omalooming

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: koha- või ajaloolise muistendi, valmi või allegoorilise loo, rahvalaulu, naljandi, mõistatusi, kõnekäändude põhjal naljaloo, seiklusjutu, piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt teisele, tegelasele tegevusjuhendi, tekstis toimunud sündmuste eelloo, loo muudetud vaatepunktiga, puänteeritud loo, erinevate teoste peategelaste võrdluse, vaadatud filmi põhjal ühelauselise või pikema kokkuvõtte või soovituse või muud sellist.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: ulme- või detektiivjutu, haiku või vabavärsilise luuletuse, näidendi, proosa- või luuleteksti dramatiseeringu,

tegelase monoloogi, tegelase eluloo, tegelase seletuskirja,

muudetud žanris teksti (nt luuletuse põhjal kuulutuse, uudisest jutustuse), lisatud repliikidega teksti, mina-vormis loo, detailide abil laiendatud loo, võrdluste- ja metafooriderikka teksti,

loo ühest ja samast sündmusest traagilises ja koomilises võtmes, kirja teose autorile, teostest valitud ja kommenteeritud tsitaatide kogumiku, tsitaadi (moto) alusel kirjandi, või muud sellist.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: regilaulu, kujundirikka luuletuse või miniatuuri, tegelase iseloomustuse või CV, tegelaste juhtlaused,

teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, miljöö kirjelduse,

kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse,

alustekstile sisulise vastandteksti,

teatrietenduse, filmi või kirjandusteose arvustuse vms.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

 L: teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu, meedia

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

 L: teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu, meedia

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevuse, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teksõsitmine, olulise väljatoomine, probleemide esitamine. arutlemine, enda seisukohesitamine, väärtused, kõlblus

A: ajalugu, meedia

Õpitulemus

  • kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase         iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või         muistendi) teksti;
  • kirjutab kirjandusteose põhjal arutlus­elementidega kirjandi,         väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil         ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.
  • kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;
  • kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.
  • kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;
  • kirjutab kirjandusteose põhjal arutlus-elementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Kasutatavad meetodid

loomingulised tööd

loomingulised tööd

loomingulised tööd

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Omaloomingulised tööd (nt teemamapid) tänapäeva kultuuri­nähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.

Omaloomingulised tööd (nt teemamapid) tänapäeva kultuuri­nähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.

Omaloomingulised tööd (nt lühiuurimused) tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.

Hindamine

Loominguliste tööde hindamine

Loominguliste tööde hindamine

Loominguliste tööde hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kasutatav õppekirjandus

Ratassepp, P., Kivisilla, V., Rooste, J.. Labürint. I. Kirjanduse õpik 7. klassile. Avita: 2011.

Aruvee, M. Labürint I. Kirjanduse töövihik 7. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav õppekirjandus

Kivisilla, V., Ratassepp, P., Rooste, J. Labürint. II. Kirjanduse õpik 8. klassile. Avita, 2012.

Aruvee, M. Labürint II. Kirjanduse töövihik 8. klassile. Avita, 2012.

Kasutatav kirjandus

 Hennoste, M. Kirjandus 2003 Avita

Ratassepp P, Rannaste K, Sinijärv K-M. Labürint. 2013. Avita

Aruvee, M. Labürint III. Kirjanduse töövihik 9. klassile. Avita, 2013.

Ainevaldkond KEEL ja KIRJANDUS

Eesti keel ja kirjandus

III kooliaste