Salme Põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Kehaline kasvatus

KEHALINE KASVATUS

Aine õppeeesmärgid:

Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

  1. soovib olla terve ja rühikas;
  2. mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
  3. tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
  4. omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
  5. täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
  6. jälgib oma kehalist vormisolekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
  7. õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa mängu olemust mõistma;
  8. tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.

III kooliastmes valib kool kolme sportmängu (jalg-, võrk- ja korvpall) vahel kaks. Salme põhikoolis on nendeks võrk- ja korvpall. Talialadest harrastatakse Salme põhikoolis suusatamist.

Üldpädevused:

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kehalises kasvatuses tähtsustatakse tervist ning jätkusuutlikku eluviisi. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist ja sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete järgimine sportlikes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Koostöö liikudes ja sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, kujundades viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.

Enesemääratluspädevus. Kehalise kasvatuse kaudu kujundatakse oskust hinnata enda kehalisi võimeid ning valmisolekut neid arendada,samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.

Õpipädevus. Õpilasel kujuneb oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi võimeid ning kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada. Koolis tekkinud huvi liikumise ja sportimise vastu loob aluse ja eeldused õppida uusi sobivaid liikumisviise.

Suhtluspädevus. Oluline on tunda ja kasutada spordi oskussõnavara, arendada eneseväljendusoskust, lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilastelt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jm kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.

Ettevõtlikkuspädevus. Kehaline kasvatus toetab õpilaste oskust näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid, kuidas neid teostada. Kehalises kasvatuses õpivad õpilased analüüsima oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et tugevdada tervist ja parandada töövõimet.

Digipädevus. Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike ja/või praktiliste tööde ning tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilase tervislikust seisundist - õpilane sooritab hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või oma raviarsti määratud harjutusi. Juhul kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse talle individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid.

III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes tuleks eelkõige arvestada õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises

tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise  nimel. Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilase enesehindamist.

9. klassi lõpetaja:

  1. kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; analüüsib oma igapäevast kehalist aktiivsust, sh liikumisharrastust, ning annab sellele hinnangu;
  2. omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures); suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada;
  3. järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes; oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetusjuhtumite korral;
  4. sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste) ning annab hinnangu oma tulemustele;  teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada;  
  5. järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi; liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes; selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja elus;
  6. kirjeldab oskussõnu kasutades nähtud võistlusi erinevatel spordialadel ja/või nähtud tantsuüritusi ning oma muljeid nendest; kirjeldab oma lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal toimuvaid võistlusi/üritusi ning ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas; valdab teadmisi antiik- ja nüüdisolümpiamängudest ning Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel;
  7. harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja (osaleja), pealtvaataja või kohtuniku/korraldajate abilisena; harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega; soovib õppida (sh iseseisvalt)  uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi.

VÕIMLEMINE

7. klass

8. klass

9. klass

Rivi- ja korraharjutused

Riviharjutused ja kujundliikumised: jagunemine ja liitumine, lahknemine ja ühinemine, ristlemine.    

Riviharjutused.

Riviharjutused.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused:

koordinatsiooniharjutused.

Koordinatsiooniharjutused.

Kõnni-, jooksu- jahüplemisharjutused: kombinatsioonid.  Koordinatsiooniharjutused.  

Üldarendavad võimlemisharjutused. Põhivõimlemine

Põhivõimlemine ja harjutused vahenditega, harjutused muusika saatel. Üldarendavad võimlemisharjutused erinevatele

lihasrühmadele (harjutuste valik ja toime).

Põhivõimlemise harjutused  vahendita ja vahenditega, harjutused muusika saatel.                                                                                                Üldarendavate võimlemisharjutuste komplekside koostamine (harjutuste valik ja järjekord).  

Põhivõimlemise ja üldarendavad

võimlemisharjutused vahendita ja vahenditega, harjutused erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutuste valimine ja harjutuskomplekside

koostamine, üldarendavate võimlemisharjutuste kirjeldamine ning kasutamine teiste spordialade eelsoojendusharjutustena.  

Rühi arengut toetavad harjutused

Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks;

jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele;

venitusharjutused õla-

ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.

Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks;

jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja

abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla-

ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.  

Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks;

jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja

abaluulähendajatele lihastele, venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.  

Rakendusvõimlemine

Ronimine.

x

Akrobaatika

Aeroobika

Ratas kõrvale.

Harjutuste kombinatsioonid;

püramiidid.

Harjutuskombinatsioonid akrobaatikas.

Aeroobika tervisespordialana. Aeroobika põhisammud.  

Tasakaaluharjutused poomil (T)

erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette 180° pööre;

jala hooga taha  180°; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ette; erinevad mahahüpped.  

erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette 180° pööre;

jala hooga taha  180°; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ette; erinevad mahahüpped.

Harjutuskombinatsioonid poomil.

Harjutused rööbaspuudel

Tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (T) ningküünarvarstoengust hoogtõus

taha (P).

x

Harjutuskombinatsioonid

rööbaspuudel.  

Harjutused kangil

Tireltõus jõuga (P).  

x

Harjutuskombinatsioonid kangil (P)

Toenghüpe

Harkhüpe ja/või kägarhüpe.

Hark- ja/või kägarhüpe.

Hark- ja/või kägarhüpe.

Iluvõimlemine (T)

Harjutused rõngaga: hood ja

hooringid, kaheksad, ringitamine, pöörded, vurr, veered ja visked.

Harjutused palliga: hood, ringid,

kaheksad, väänakud, visked ja püüded.

Harjutused lindiga: hood, ringid,

kaheksad, sakid, spiraalid, visked ja püüdmine.

Omalooming

Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.

Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.

Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.

Õpitulemus

Õpilane oskab:                           

  • Sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas.

Õpilane oskab:

  • Sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas.

Õpilane:

  • sooritab õpitud vaba- või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;
  • sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
  • sooritab harjutuskombinatsiooni
  • rööbaspuudel (T, P) ja poomil (T) / kangil (P);
  • sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja/või kägarhüpe).

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks

võimlemisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks

võimlemisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks võimlemisega. Diferentseeritud töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Võimlemismatid, võimlemispingid, redelid.

Võimlemismatid, võimlemispingid, redelid.

Võimlemismatid, võimlemispingid, redelid.

KERGEJÕUSTIK

7. klass

8. klass

9. klass

Jooks

Sprindi eelsoojendusharjutused.

Ringteatejooks.                       Kestvusjooks

Kiirjooksu tehnika. Ringteatejooks.                      

Kestvusjooks.

Kiirjooks.  Kestvusjooks.

Hüpped

Kaugushüppe eelsoojendusharjutused.

Kaugushüpe. Kõrgushüpe (üleastumishüpe).

Kaugushüpe. Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Flopphüppe (3- ja 5-sammuliselt hoojooksult) tutvustamine.  

Kaugushüpe. Kõrgushüpe: flopptehnika täishoolt (tutvustamine).

Visked

Tõuked

Heited

Palliviske eelsoojendus-harjutused Pallivise hoojooksult.  

Kuulitõuke juurdeviivad harjutused. Kuulitõuge paigalt ja hooga.  

Kuulitõuke eelsoojendusharjutused.

Kuulitõuge hooga.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika -teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika -sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste

tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika -teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika -sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste

tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika -teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika -sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste

tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

Õpitulemus

Õpilane oskab:        

  • Sooritab täishoolt kaugushüppe;
  • üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  • sooritab hoojooksult palliviske
  • sooritab paigalt kuulitõuke;
  • jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  • suudab joosta järjest 9 minutit (T) /12 minutit (P).

Õpilane oskab:

  • Sooritab täishoolt kaugushüppe;
  • üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  • sooritab paigalt ja hooga kuulitõuke;
  • jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  • suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P)

Õpilane oskab:

  • Sooritab täishoolt kaugushüppe;
  • üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  • sooritab paigalt ja hooga kuulitõuke;
  • jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  • suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12
  • minutit (P)

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

kergejõustikuga arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

kergejõustikuga arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

kergejõustikuga arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Pallid, kuulid, stardipakud, vile, möödulint, stopper.

Pallid, kuulid, stardipakud, vile, möödulint, stopper.

Pallid, kuulid, stardipakud, vile, möödulint, stopper.

SPORTMÄNGUD

7. klass

8. klass

9. klass

Korvpall

Palli põrgatamine, söötmine ja vise

korvile liikumiselt. Petted. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Algteadmised kaitsemängust. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.

Palli põrgatamine, söötmine ja vise

korvile liikumiselt. Vise söödule vastuliikumiselt.

Katted. Mäng 3:3 ja 5:5.

Harjutused põrgatamise, söötmise,

püüdmise ja pealeviske tehnika täiustamiseks.

Algteadmised kaitsemängust. Mäng reeglite järgi.

Võrkpall

Sööduharjutused paarides ja kolmikutes lisaülesannetega; söödu-harjutused juhtmängijaga.

Ülalt palling.  Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Punktide lugemine. Mäng

lihtsustatud reeglite järgi.  

Ülalt palling. Pallingu vastuvõtt.

Ründelöök hüppeta ja kaitsemäng paarides.

Mängutaktika: kolme puute õpetamine.

Harjutused söödutehnika, ründelöögi ja pallingu vastuvõtu tehnika täiustamiseks. Ülalt palling. Ründelöök hüppega (P).. Pallingu vastuvõtt. Mäng reeglite järgi.  

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika -teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika -sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste

tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika -teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika -sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste

tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika -teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika -sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste

tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

Õpitulemus

Õpilane:

  • sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;
  • sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu võrkpallis.

Õpilane:

  • sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;
  • sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu võrkpallis.

Õpilane :

  • korvpall:  sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted;  
  • võrkpall:  sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu;

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine, vestlus ja arutelu,

demonstratsioon, praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine

tegelemaks sportmängudega arvestades nende huvi, võimeid ja

arengut. Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine, vestlus ja arutelu,

demonstratsioon, praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine

tegelemaks sportmängudega arvestades nende huvi, võimeid ja

arengut. Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine, vestlus ja arutelu,

demonstratsioon, praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine

tegelemaks sportmängudega arvestades nende huvi, võimeid ja

arengut. Diferentseeritud töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Korvpall, võrkpall, võrk, markerid, vile, stopper.

Korvpall, võrkpall, võrk, markerid, vile, stopper.

Korvpall, võrkpall, võrk, markerid, vile, stopper.

TANTSULINE LIIKUMINE

7. klass

8. klass

9. klass

Õpisisu

Tantsuoskuse arendamine õpitud tantsude baasil. Tantsualase oskussõnavara täiustumine.

Labajalavalss. Jive`i põhisamm.                                

Poiste ja tüdrukute rollid tantsus.                              

Rahvaste ja seltskonnatantsud sh kontratantsud, line-tants vm.  

Loovtantsu elementide kasutamine.                      

Tants kui kunst, sport ja kultuur.  

Tantsu karakteersus ja väljenduslikkus sh arvestades soolisi erinevusi.  

Aeglane valss. Samba põhisamm. Valsisammu täiustamine.  

Rahva- ja seltskonnatantsud. Loovtantsu elementide kasutamine.                            

Tantsu traditsioonilisus ja kaasaegsus.

Õpitud tantsurütmide ja –stiilide eristamine. Eesti ja teiste rahvaste tantsude võrdlemine.                            

Eesti tantsupidude traditsiooni mõtestamine.

Riietumine - rahvarõivad jm.  Tants kui sotsiaalse,kunstilise, kultuurilise ja tervisliku liikumisala väljendus.                                        Rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud tantsude täiustamine.  

Õpitulemus

Õpilane:

  • Tantsud mitmesuguse päritoluga, erinevates taktimõõtudes, tantsu rakendusvõimaluste katsetamine, aruteludes osalemine, probleemide püstitamine.

Õpilane:

  • Tantsud mitmesuguse päritoluga, erinevates taktimõõtudes, tantsu rakendusvõimaluste katsetamine, aruteludes osalemine, probleemide püstitamine.

Õpilane:

  • tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;  
  • arutleb erinevate tantsustiilide üle.
  • teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

TALIALA SUUSATAMINE

7. klass

8. klass

9. klass

Õpisisu

Paaristõukeline kahesammuline

uisusamm-sõiduviis. Vahelduvtõukeline kahesammuline uisusamm-tõusuviis.            

Poolsahkpöörde kasutamine slaalomirajal.                          

Jooksusamm-tõusuviis.                      

Laskumine üle ebatasasuste (kühmu ületamine, lohu läbimine, üleminek vastasnõlvale laskumine, järsemaks muutuval nõlval).  

Paaristõukeline ühesammuline

uisusamm-sõiduviis. Üleminek sõiduviisilt tõusuviisile nii klassikalises kui uisusamm tehnikas.

Poolsahk-paralleelpööre. Lihtsa slaalomiraja

läbimine poolsahk-paralleelpööretega.            

Teatesuusatamine (võistlusmäärused). Mängud suuskadel. Teatesuusatamine.

Eelnevates klassides õpitu

kinnistamine. Uisusamm-sõiduviisi täiustamine.                                

Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele (klassikalises ja uisutehnikas) olenevalt raja reljeefist.                                    

Lihtsa slaalomiraja läbimine. Teatesuusatamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika - sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

A: Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika - sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

A: Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Matemaatika - sportlike tulemuste mõõtmine, võrdlemine, järelduste tegemine.

Tööõpetus - spordiinventari hooldamine ja remontimine, ohutusnõuetest kinnipidamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste (olümpiamängud) ajalugu.

Õpitulemus

Õpilane oskab:

  • Suusatab paaristõukelise ühe - jakahesammulise sõidu viisiga;
  • suusatab kepitõuketa uisusamm- sõiduviisiga tempovarianti;
  • läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.

Õpilane oskab:

  • Suusatab paaristõukelise ühe - jakahesammulise sõidu viisiga;
  • suusatab kepitõuketa uisusamm- sõiduviisiga tempovarianti;
  • läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.

Õpilane:  

  • suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
  • suusatab kepitõuketa uisusammsõiduviisiga tempovarianti;
  • läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Suusad, suusakepid.

ORIENTEERUMINE

7. klass

8. klass

9. klass

Õpisisu

Üldsuuna ja täpse suuna (asimuut) määramine.                

Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga.

Orienteerumine lihtsal maastikul kaardi ja kompassi abil, kaardi ja maastikku võrdlemine, asukoha

määramine.

Kaardi peenlugemine: väikeste objektide lugemine ja meeldejätmine. Sobivaima teevariandi valik.

Sobivaime teevariandi valik. Orienteerumisraja iseseisev läbimine kaardi ja kompassiga.

Orienteerumistehnikate kompleksne kasutamine:

kaardi- ja maastiku-lugemine, suuna määramine,

kompassi kasutamine, õige liikumisviisi, tempo ja

tee valik.                               Orienteerumisraja

iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide

mälu.  järgi kirjeldamine.  

Erinevate orienteerumisalade tutvustamine: pargi-,

suund- ja valikorienteerumine.

Lõiming:

 Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika - teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste ajalugu.

A: Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika - teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste ajalugu.

A: Eesti keel - sobilik keelekasutus ja erialased terminid.

Füüsika - teab ja oskab kasutada füüsikaseadusi sportlike tulemuste

parandamiseks.

Bioloogia - anatoomia - ja füsioloogiaalaste teadmiste kasutamine spordis.

Inimeseõpetus - hügieenist kinnipidamine, kaaslastega arvestamine.

Ajalugu - tähtsamate sündmuste ajalugu.

Õpitulemus

Õpilane:

  • läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;  
  • oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
  • oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;
  • oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

Õpilane:

  • läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;  
  • oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
  • oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;
  • oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

Õpilane:

  • läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;  
  • oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
  • oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;
  • oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

orienteerumisega arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

orienteerumisega arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

orienteerumisega arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Kaardid, kompass.

Kaardid, kompass.

Kaardid, kompass.

III kooliaste

TEADMISED SPORDIST JA LIIKUMISVIISIDEST

1. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja

töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.

2. Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.  

3. Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnadning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng - ausus ja õiglus spordis ning elus.

4. Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik,

spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste

võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja

enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.

5. Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning

tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh

antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.  

6. Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise

võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Õpilane:

  • mõistab  kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
  • järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;
  • liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;
  • oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;
  • osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt), käib spordi- jatantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat; oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.  

Kasutatavad meetodid

Edastatakse praktilise õppe käigus või õpilasi iseseisvale tööle suunates. Teadmistele hinnangu andmisel arvestada eelkõige õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi  praktilises tegevuses.

Ainevaldkond: KEHALINE KASVATUS

Kehaline kasvatus

IIII kooliaste