Salme põhikooli õppekava

I kooliaste

Ainevaldkond: Matemaatika

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) arutleb loogiliselt, põhjendab ja tõestab;

2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse;

3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliselt;

4) töötab välja lahendusstrateegiaid ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;

5) omandab erinevaid info esitamise meetodeid;

6) kasutab õppides IKT vahendeid;

7) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;

8) rakendab matemaatikateadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus.

I kooliastmes on selles ainevaldkonnas kolm õppevaldkonda: arvutamine, mõõtmine ja tekstülesanded, geomeetrilised kujundid.        

Hindamine:                                                    

Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus.

1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, informatsiooni leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine.

2. Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine, modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine.

3. Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.

Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. Kujundav hindamine on mittenumbriline.

1. Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmiste ja oskuste ning õpilase hoiakute ja väärtuste kohta.

2. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal täiendavat, julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta.

3. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi.

4. Kirjalikke ülesandeid hinnates parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate tulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine. Õpilane saab hinde „hea", kui ta on omandanud matemaatika ainekavas esitatud õpitulemused teadmise ja rakendamise tasemel, ning hinde „väga hea", kui ta on omandanud õpitulemused arutlemise tasemel.

3. klassi lõpetaja:                          

1) saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid täita;

2) loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste;

3) näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste kujundite abil;

4) loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühe-kahe tunnuse järgi;

5) kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid;

6) kasutab digitaalseid õppematerjale (sh õpiprogramme, elektroonilisi töölehti);

7) tunnetab soovi ja vajaduse erinevust;

8) tunneb huvi ümbritseva vastu; tahab õppida;

9) hoiab korras oma töökohta, tegutseb klassis ja rühmas teisi arvestavalt, mõistes, et see on oluline osa töökultuurist;

10) oskab ohuolukordi analüüsida ning jõuab olemasolevatest faktidest arutluse kaudu järeldusteni.

1. klass

2. klass

3. klass

1. Arvutamine

Arvud 0–100, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

Järgarvud.

Märgid +, -, =, >, <.

Liitmine ja lahutamine 20 piires.

Liitmise ja lahutamise vaheline seos.

Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires.

Lihtsaimad tähte sisaldavad võrdused.

Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

Mõisted: üheline, kümneline, sajaline.

Arvu suurendamine ja vähendamine teatud arvu võrra.

Liitmis- ja lahutamistehte liikmete nimetused.

Liitmine ja lahutamine peast 20 piires.

Peast ühekohalise arvu liitmine kahekohalise arvuga 100 piires.

Peast kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine 100 piires.

Täiskümnete ja -sadade liitmine ja lahutamine 1000 piires.

Mitme tehtega liitmis- ja lahutamisülesanded.

Korrutamise seos liitmisega.

Arvude 1 – 10 korrutamine ja jagamine 2, 3, 4 ja 5-ga.

Korrutamise ja jagamise vaheline seos.

Täht arvu tähisena.

Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes analoogia ja proovimise teel.

Arvud 0 – 10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana.

Arvude võrdlemine ja järjestamine 10000 piires.

Peast kahekohaliste arvude liitmine ja lahutamine 100 piires.

Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires.

Korrutustabel.

Korrutamis- ja jagamistehte liikmete nimetused.

Mõisted: korda suurem, korda väiksem.

Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil.

Arvavaldis, tehete järjekord ja sulud.

Summa korrutamine ja jagamine arvuga.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng;

A: loodusõpetus, eesti keel, majandusõpe, kunstiõpetus

Ü: õpipädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon

A: loodusõpetus, eesti keel, inimeseõpetus

Ü: sotsiaalne ja kodanikupädevus; õpipädevus; suhtluspädevus; ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, digipädevus;

L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus;

A: loodusõpetus, eesti keel, inimeseõpetus

Õpitulemus

Õpilane:

  • loeb ja  kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 –100;
  • paigutab naturaalarvude ritta sealt puuduvad arvud 100 piires;
  • teab ja kasutab mõisteid võrra rohkem ja võrra vähem;
  • loeb ja kirjutab järgarve;
  • liidab peast 20 piires; lahutab peast üleminekuta kümnest 20 piires;
  • omandab esialgsed oskused lahutamiseks üleminekuga kümnest 20 piires;
  • nimetab üheliste ja kümneliste asukohta kahekohalises arvus;
  • liidab ja lahutab peast täiskümneid 100 piires
  • asendab proovimise teel lihtsaimasse võrdustesse seal puuduvat arvu oma arvutusoskuste piires.
  • loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 – 1000;
  • nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;
  • selgitab arvvõrduse ja võrratuse erinevat tähendust;
  • võrdleb         mitme liitmis- või lahutamistehtega arvavaldiste väärtusi;
  • nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus järke (ühelised, kümnelised,         sajalised); määrab nende arvu;
  • esitab         kahekohalist arvu üheliste ja kümneliste summana;
  • esitab         kolmekohalist arvu üheliste, kümneliste ja sajaliste summana;
  •  selgitab ja kasutab õigesti mõisteid vähendada teatud arvu võrra, suurendada teatud arvu võrra;
  • nimetab liitmistehte liikmeid (liidetav, summa) ja lahutamistehte liikmeid (vähendatav, vähendaja, vahe);
  • liidab ja lahutab peast 20 piires        
  • arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid        
  • liidab peast ühekohalist arvu ühe- ja kahekohalise arvuga 100 piires;
  • lahutab         peast kahekohalisest arvust ühekohalist arvu 100 piires;         
  • liidab ja lahutab peast täissadadega 1000 piires;
  • selgitab korrutamist liitmise kaudu;
  • korrutab arve 1 – 10 kahe, kolme, nelja ja viiega;
  • selgitab jagamise tähendust, kontrollib jagamise õigsust korrutamise kaudu;
  • leiab         tähe arvväärtuse võrdustes proovimise või analoogia teel;         
  • täidab         proovimise teel tabeli, milles esineb tähtavaldis;

        

  • loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;
  • nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;
  • määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;
  • esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;
  • liidab ja lahutab peast arve 100 piires;
  • liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;
  • selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;
  • nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid (tegur, korrutis, jagatav,         jagaja, jagatis);
  • selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;
  • valdab korrutustabelit, korrutab ja jagab peast arve korrutustabeli piires, korrutab arvudega 1 ja 0;
  • korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast         kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;
  • täidab proovimise teel tabeli, milles esineb tähtavaldis;
  • leiab tähe arvväärtuse võrdustes proovimise või analoogia teel;
  • määrab tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine,         liitmine/lahutamine);

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, arvutamine (sh peastarvutamine), vestlus, võrdlemine, arutelu, mõistete selgitamine, keskused, töö vihiku ja tööraamatuga, joonistamine, loendamine

ind., paaris- ja rühmatöö, näitlikustamine, õppemäng, võrdlemine, diagrammi ja tabeli lugemine, arvutipõhised õppemängud, töölehed

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, arvutamine (sh peastarvutamine - pranglimine), vestlus, võrdlemine, arutelu, mõistete selgitamine, töö vihiku ja raamatuga;

Praktiline töö: Vahemaade mõõtmine ja võrdlemine. Tulemuste kaardistamine.

IKT kasutamine

Powerpoint esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

mängud interaktiivsel tahvlil, arvutipõhised

õppemängud, powerpoint esitlused, tahvelarvuti kasutamine, õppeotstarbeliste rakenduste ja veebilehtede kasutamine

Internetipõhised töölehed (lahendamiseks arvutiklassis), esitlused, veebimängud ning mängud interaktiivsel tahvlil. Tahvelarvuti kasutamine, õppeotstarbeliste rakenduste ja veebilehtede kasutamine (peastarvutamine, võrdlemine jms). Virtuaalse klassiruumi (Google Classroom) kasutamine, seal töölehtede täitmine ja töö õpetajaga jagamine. Tahvelarvuti rakenduse kasutamine õpetajale töö edastamiseks.


Õppevideod:

Puuduva liidetava leidmine

Puuduva vähendatava leidmine

Puuduva vähendaja leidmine

Taskutark: Avaldis

LearningApps:Nimetused avaldistes

Töölehed ja mängud

Hindamine

Õpilane:

  • tunneb numbreid;
  • teab numeratsiooni 1 - 100-ni (loendab, kirjutab arve);
  • oskab arve võrrelda;
  • teab järgarve 20-ni, oskab neid kirjas märkida;
  • oskab liita ja lahutada 20-piires ja täiskümnetega 100 piires;
  • tunneb märke >, <, +, -, = ;
  • oskab nimetada üheliste ja kümneliste asukohta kahekohalises arvus;
  • oskab lahendada lihtsamaid võrdusi

Kodutöö, rühmatöö, tunnitöö, kontrolltöö

Kodutöö, rühmatöö, tunnitöö, kontrolltöö

Kasutatav õppekirjandus

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT I-II (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri);

ÕPETAJARAAMAT (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri)

või

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT I-II (Kaja Belials, Tiina Lõhmus; Avita); MATEMAATIKA ISESEISVAD TÖÖD 1. klassile (Tiina Lõhmus, Avita)

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT I_II (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares, AS Koolibri)

MATEMAATIKA HARJUTUSVIHIK

(Kaie Kubri,Marika Vares, AS Koolibri)

MATEMAATIKA ÕPIK (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; Koolibri)  I-II

MATEMAAIKA TÖÖVIHIK (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; Koolibri) I-II

2. Mõõtmine ja tekstülesanded

Mõõtühikud:  meeter, sentimeeter, gramm, kilogramm, liiter, minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta.

Kella tundmine täis-, veerand-, pool- ja kolmveerandtundides.

Käibivad rahaühikud.

Ühetehtelised tekstülesanded 20 piires liitmisele ja lahutamisele.

Pikkusühikud kilomeeter, detsimeeter, sentimeeter.

Massiühikud kilogramm, gramm

Mahuühik liiter

Ajaühikud tund, minut, sekund ja nende tähised.

Kell (ka osutitega kell) ja kellaeg.

Kalender.

Temperatuuri mõõtmine, skaala. Temperatuuri mõõtühik kraad.

Ühenimeliste nimega suuruste liitmine ja lahutamine.

Ühetehtelised tekstülesanded õpitud arvutusoskuste piires.

Lihtsamad kahetehtelised tekstülesanded.

Mõõtühikud millimeeter, tonn ja sajand.

Mõõtühikute teisendusi (lihtsamad igapäevaelus ettetulevad juhud).

Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5.

Nende murdude põhjal arvust osa leidmine.

Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete lahendamine. Ühetehteliste tekstülesannete koostamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng;

A: loodusõpetus, eesti keel, majandusõpe, kunstiõpetus

Ü: sotsiaalne pädevus,

õpipädevus, ettevõtlikuspädevus, digipädevus

L: teabekeskkond, kodanikualgatus,

jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus,

tehnoloogia ja innovatsioon

A: majandusõpe, eesti keel, kunstiõpetus,

inimeseõpetus

Ü: sotsiaalne ja kodanikupädevus; õpipädevus; enesemääratluspädevus; ettevõtlikuspädevus, digipädevus

L: keskkond ja jätkusuutlik areng

A: inimeseõpetus, loodusõpetus, eesti keel, majandusõpe

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab pikkusühikuid meeter ja sentimeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid m ja cm;
  • mõõdab joonlaua või mõõdulindiga vahemaad/eseme mõõtmeid meetrites või sentimeetrites;
  • teab seost 1 m = 100 cm;
  • kirjeldab massiühikuid gramm ja kilogramm tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid kg ja g;
  • kujutab ette mahuühikut liiter, kasutab selle tähist l;
  • nimetab ajaühikuid minut, tund ööpäev, nädal, kuu ja aasta;
  • leiab tegevuse kestust tundides;
  • ütleb kellaaegu (ilma sõnu “veerand” ja “kolmveerand” kasutamata, näit. 18.15);
  • teab seoseid 1 tund = 60 minutit ja 1 ööpäev = 24 tundi;
  • nimetab Eestis käibivaid rahaühikuid,  kasutab  neid lihtsamates tehingutes;
  • teab seost 1 euro = 100 senti.
  • koostab matemaatilisi jutukesi hulki ühendades, hulgast osa eraldades ja hulki võrreldes;
  • lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid liit­misele ja lahutamisele 20 piires;
  • püstitab ise küsimusi osalise tekstiga ülesannetes;
  • hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust.

Õpilane

  • kirjeldab pikkusühikut kilomeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab kilomeetri tähist km;
  • selgitab helkuri kandmise olulisust lahendatud praktiliste ülesannete põhjal;
  • hindab         lihtsamatel juhtudel pikkust silma järgi (täismeetrites või         täissentimeetrites);
  • teisendab meetrid detsimeetriteks, detsimeetrid sentimeetriteks;
  • kirjeldab massiühikuid kilogramm ja gramm tuttavate suuruste kaudu;
  • võrdleb         erinevate esemete masse;
  • kirjeldab suurusi pool liitrit, veerand liitrit, kolmveerand liitrit tuttavate suuruste kaudu;
  • kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;
  • kirjeldab ajaühikuid pool, veerand ja kolmveerand tundi oma elus toimuvate sündmuste abil;
  • nimetab täistundide arvu ööpäevas ja arvutab täistundidega;
  • loeb kellaaegu (kasutades ka sõnu veerand, pool, kolmveerand);
  • tunneb         kalendrit ja seostab seda oma elutegevuste ja sündmustega;
  • kirjeldab termomeetri kasutust, loeb külma- ja sooja­kraade;
  • arvutab nimega arvudega
  • lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuste piires,
  • koostab ühetehtelisi tekstülesandeid igapäevaelu teemadel;
  • lahendab õpetaja juhendamisel kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • hindab         ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust.

Õpilane:

  • nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;
  • nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;
  • nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;
  • teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);
  • arvutab nimega arvudega .
  • selgitab murdude ½, ⅓, ¼, ⅕ tähendust;
  • leiab  ½, ⅓, ¼, ⅕ osa arvust;
  • selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu;
  • lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;
  • koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;  
  • püstitab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused;  
  • hindab saadud tulemuste reaalsust;

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, õuesõpe, estlus, arvutamine (sh peastarvutamine), arutelu, mõistete selgitamine, keskused, vaatlus, meisterdamine, töö vihiku ja tööraamatuga, mõõtmine, võrdlemine

Iseseisev töö, näitlikustamine, mõistekaart, tööleht, õppemäng, arvutamine, mõistete selgitamine, vaatlus, töö vihiku, raamatuga, mõõtmine, võrdlemine, töö gruppides

Ajurünnak, iseseisev töö, töö rühmades, töö vihiku, õpiku ja töövihikuga, interaktiivsed ülesanded, avastusõpe.

IKT kasutamine

Powerpoint esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

Esitlused, arvutipõhised õppemängud, SMART-tahvli tunnid

Veebipõhised õppemängud, SMART-tahvli töölehed ja interaktiivsed mängud, esitlus, selgitavate õppevideote vaatamine. Tahvelarvuti kasutamine, õppeotstarbel matemaatiliste rakenduste ja veebimängude mängimine. Virtuaalse klassiruumi (Google Classroom) kasutamine linkide ja töölehtede leidmiseks, QR-koodi lugemine nutiseadmega.


Taskutark: Mahuühikud

Harilikud murrud

Töölehed ja mängud

Hindamine

Õpilane:

  • tunneb õpituid mõõt-, raha- ja ajaühikuid;
  • tunneb kella;
  • teab seoseid 1m = 100cm, 1 tund = 60 minutit, 1ööpäev = 24 tundi, 1 euro = 100 senti;
  • oskab lahendada ühetehtelisi tekstülesandeid 20 piires liitmisele ja lahutamisele;
  • tunneb hulki ja oskab sõnastada nende tunnuseid

Kodutöö, rühmatöö, tunnitöö, kontrolltöö

Kodutöö, rühmatöö, tunnitöö, kontrolltöö

Kasutatav õppekirjandus

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT I-II (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri)

ÕPETAJARAAMAT (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri)

või

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT I-II (Kaja Belials, Tiina Lõhmus; Avita); MATEMAATIKA ISESEISVAD TÖÖD 1. klassile (Tiina Lõhmus, Avita)

MATEMAATIKA ÕPIK

MATEMAATIKA TÖÖVIHIK 1,JA 2.OSA

MATEMAATIKA HARJUTUSVIHIK

(Maie Kubri,Marika Vares;AS Koolibri)

MATEMAATIKA ÕPIK (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri)  I-II

MATEMAAIKA TÖÖVIHIK (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri) I-II

3. Geomeetrilised kujundid

Punkt, sirglõik ja sirge.

Ruut, ristkülik ja kolmnurk; nende elemendid tipp, külg ja nurk. Ring.

Kuup, risttahukas ja püramiid; nende tipud, servad ja tahud. Kera.

Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine.

Geomeetrilised kujundid meie ümber.

Sirglõik, täisnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kolmnurk; nende tähistamine ning joonelementide pikkuste mõõtmine.

Antud pikkusega lõigu joonestamine.

Ring ja ringjoon, nende eristamine.

Kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus, kera.

Geomeetrilised kujundid meie ümber.

Murdjoon, hulknurk, ristkülik, ruut ja kolmnurk, nende elemendid.

Murdjoone pikkuse ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu leidmine.

Võrdkülgne kolmnurk, selle joonestamine sirkli ja joonlaua abil.

Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt. Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine.

Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud).

Geomeetrilised kujundid igapäevaelus.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus,suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, eesti keel, kunstiõpetus

Ü: väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus,

suhtluspädevus, digipädevus

L:tervis ja ohutus,ettevõtlikkus ja kodaniku-

algatus,tehnoloogia, väärtused ja kõlblus, keskkond

A: kunstiõpetus, inimeseõpetus, eesti keel,

loodusõpetus

Ü: väärtuspädevus; enesemäärtluspädevus, ettevõtlikuspädevus, digipädevus

L: kultuuriline identiteet; tervis ja ohutus;väärtused ja kõlblus.

A: kunstiõpetus, eesti keel, loodusõpetus, inimeseõpetus

Õpitulemus

Õpilane:

  • eristab sirget kõverjoonest, teab sirge osi punkt ja sirglõik;
  • joonestab ja mõõdab joonlaua abil sirglõiku;
  • eristab ruutu, ristkülikut ja kolmnurka teistest kujunditest; näitab nende tippe, külgi ja nurki;
  • eristab ringe teistest kujunditest;
  • eristab kuupi, risttahukat ja püramiidi teistest ruumilistest kujunditest; näitab maketil nende tippe, servi ja tahke;
  • eristab kera teistest ruumilistest kujunditest;
  • rühmitab esemeid ja kujundeid ühiste tunnuste alusel;
  • võrdleb esemeid ja kujundeid asendi- ja suurustunnustel;
  • leiab ümbritsevast õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

Õpilane

  • mõõdab sentimeetrites, tähistab ja loeb lõigu pikkust ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga külgede pikkusi;
  • joonestab antud pikkusega lõigu;
  • võrdleb         sirglõikude pikkusi;
  • eristab         visuaalselt täisnurka teistest nurkadest;
  • eristab         nelinurkade hulgas ristkülikuid ja ruute; tähistab nende tippe, nimetab külgi ja nurki;
  • tähistab kolmnurga tipud, nimetab selle küljed ja nurgad;
  • eristab         visuaalselt ringi ja ringjoont teineteisest;
  • kasutab sirklit ringjoon joonestamiseks;
  • näitab sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;
  • mõõdab ringjoone keskpunkti kauguse ringjoonel olevast punktist;
  • kirjeldab kuubi tahke; loendab kuubi tippe, servi, tahke;
  • kirjeldab risttahuka tahke, loendab risttahuka tippe, servi ja tahke;
  • eristab         kolmnurkset ja nelinurkset püramiidi põhja järgi;
  • leiab piltidelt ja ümbritsevast kuubi, risttahuka, püramiidi, silindri,         koonuse, kera.

Õpilane:

  • eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse sentimeetrites;
  • joonestab ristküliku, sealhulgas ruudu, joonlaua abil;
  • arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;
  • kirjeldab võrdkülgset kolmnurka;
  • joonestab võrdkülgset kolmnurka sirkli ja joonlaua abil;
  • joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;
  • leiab ümbritsevast õpitud ruumilisi kujundeid;
  • eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;
  • näitab maketi abil silindri põhju ja külgpinda; nimetab põhjaks olevat ringi;
  • näitab maketi abil koonuse külgpinda, tippu ja põhja; nimetab põhjaks olevat ringi;
  • näitab ja nimetab maketi abil püramiidi külgtahke, põhja, tippe;
  • eristab kolm- ja nelinurkset püramiidi põhja järgi.

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, mõistete selgitamine, õuesõpe, loendamine, töö vihiku ja tööraamatuga, vaatlus, meisterdamine, keskused, võrdlemine, rühmitamine

Iseseisev töö, paaris- ja grupitöö, ajurünnak, mõistekaart, vaatlus, video, õppemängud, näitlikustamine, töölehed, vestlus, arutelu, meisterdamine, loendamine, töö õpiku ja vihikuga

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, arvutamine (sh peastarvutamine), vestlus, võrdlemine, arutelu, mõistete selgitamine, töö vihiku ja tööraamatuga

IKT kasutamine

Powerpoint esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

SMART tahvli materjalid

Powerpoint esitlused

SMART-tahvli matejalid geomeetriliste kujundite kohta, joonestamine interaktiivsel tahvlil, esitlused. Tahvelarvuti kasutamine, õppemängude mängimine,  QR-koodide lugemine (enesekontroll).

Veebimaterjalide kasutamine SMART-tahvlil ja tahvelarvutis.


Kujundid; Kujundid

Töölehed ja mängud

Hindamine

Õpilane:

  • teab ning eristab õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
  • oskab rühmitada ja võrrelda esemeid ja kujundeid;
  • oskab joonalaua abil joonestada ja mõõta sirglõiku;
  • nimetab ümbritsevast õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

Kodutöö, rühmatöö, tunnitöö, kontrolltöö

Kodutöö, rühmatöö, tunnitöö, kontrolltöö

Kasutatav õppekirjandus

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT I-II (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri)

ÕPETAJARAAMAT (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri)

või

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT I-II (Kaja Belials, Tiina Lõhmus; Avita); MATEMAATIKA ISESEISVAD TÖÖD 1. klassile (Tiina Lõhmus, Avita)

MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT(Kaie Kubri,Anu Palu,Marika Vares; AS Koolibri) I-II

MATEMAATIKA HARJUTUSVIHIK(Kaie

Kubri,Marika Vares; AS Koolibri

MATEMAATIKA ÕPIK ((Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri)  I-II

MATEMAAIKA TÖÖVIHIK (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares; AS Koolibri) I-II

Ainevaldkond MATEMAATIKA

I kooliaste