III kooliastmesse kuuluvad  7., 8., 9. klass

Tutvu kehalise kasvatuse õppeprotsessi kirjelduse sissejuhatusega

III  KOOLIASTE

 

1.VÕIMLEMINE

ÕPIKESKKONNA  VAJADUS:   võimla, võimlemismatid, kang, rööbaspuud, kits, hobune, poom, hoolaud, hüppenöörid, rõngad, võimlemiskepid, võimlemispallid, lindid,  võimlemispingid, varbsein, muusikakeskus.

Õpitulemused

Õppesisu

9. klassi õpilane:  

 

1)  sooritab õpitud vaba- või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;

2)  sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;

3)  sooritab harjutuskombinatsiooni rööbaspuudel (T, P) ja poomil (T) / kangil (P);

4)  sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja/või kägarhüpe).

 

                                                   

  1. klass: 10 - 12 tundi

Riviharjutused ja kujundliikumised: jagunemine ja liitumine, lahknemine ja ühinemine, ristlemine.                                                                                                                     Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemine ja harjutused vahenditega, harjutused muusika saatel. Üldarendavad võimlemisharjutused erinevatele lihasrühmadele (harjutuste valik ja toime).

Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.                                                                                                                                                                       Rakendusharjutused. Ronimine                                                                                                            

Akrobaatika: ratas kõrvale.

Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette 1800 pööre; jala hooga taha  1800; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ett; erinevad mahahüpped.                                                                                    Harjutused rööbaspuudel: tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (T) ning küünarvarstoengust hoogtõus taha (P). Harjutused kangil: Tireltõus jõuga (P).                                                                    

Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe.                                                                     

Iluvõimlemine (T): harjutused rõngaga: hood ja hooringid, kaheksad, ringitamine, pöörded, vurr, veered ja visked.  

Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.     

  1. klass: 10 - 12 tundi

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: koordinatsiooniharjutused.                  

Põhivõimlemise harjutused  vahendita ja vahenditega, harjutused muusika saatel.                                                                                                Üldarendavate võimlemisharjutuste komplekside koostamine (harjutuste valik ja järjekord).  

Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.                                    

Akrobaatika: harjutuste kombinatsioonid; püramiidid                                        

Harjutused rööbaspuudel: tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (T) ning harkistest tirel ette (P).  

Harjutused kangil: tireltõus jõuga, käärhöör (P).  

Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette 1800 pööre; jala hooga taha  1800; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ett; erinevad mahahüpped.                                                                                                              Toenghüpe: hark- ja/või kägarhüpe.                                                                                                          

Iluvõimlemine: harjutused palliga: hood, ringid, kaheksad, väänakud, visked ja püüded (T).

Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.

  1. klass: 10 - 12 tundi

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: kombinatsioonid.  Koordinatsiooniharjutused.            

Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele, venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.              

Põhivõimlemise ja üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega harjutused erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine, üldarendavate võimlemisharjutuste kirjeldamine ning kasutamine teiste spordialade eelsoojendusharjutustena.    

Aeroobika tervisespordialana. Aeroobika põhisammud.                                                                                                                                                                 Riistvõimlemine: harjutuskombinatsioonid akrobaatikas, rööbaspuudel, poomil (T) ja kangil (P).                                        

Toenghüpe: hark- ja/või kägarhüpe.                                                                                                                                                                                                                                    Iluvõimlemine: harjutused lindiga: hood, ringid, kaheksad, sakid, spiraalid, visked ja püüdmine (T).    

Metoodilisi soovitusi ja lisamaterjale

Lõiming

VÕIMLEMINE

Kõigi õpilaste kaasamine.  

Diferentseeritud töö õpilaste võimete arendamisel. Praktiline harjutamine.

Demonstratsioon. Kuulamisoskuse, koordinatsiooni- ja ruumitaju ning  tähelepanuvõime arendamine.

Aktiivõppe meetodite rakendamine: vestlus, arutelu; individuaalne, paaris-  ja rühmatöö;  meetod Õpilaselt õpilasele.

Enesemääratluspädevuse kujundamine. Tolerantsi ja empaatiavõime kujundamine kaaslaste suhtes.  

Märkus/ettepanek õpilasele tagasisidena võimalikult positiivses vormis.

    Võimlemine. M. Paist

http://koolisport.ee/uke-harjutused          http://akrobaatika.weebly.com/

   

Eesti keel ja kirjandus

Võimlemisalase teksti, oskussõnade ning terminite mõistmine ja kasutamine; kuulamise ja eneseväljendusoskuse arendamine. 

Muusika ja kunstiained

Võimlemise alade isikupärane ja loominguline käsitlus, valmisolek leida erinevatele ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi, rütmi, muusika ja liikumise seostamine, ilu märkamine ja hoidmine;

muusika valik, esinemisoskus

Sotsiaalained

Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine; seoste loomine, probleemide nägemine ja lahendamine, ürituste korraldamine ja vastutus, spordieetika nõuete järgimine

Matemaatika

Harjutuste sooritus ja korduste arv; seoste loomine erinevaid võtteid kasutades, analüüsioskus.

 

2.KERGEJÕUSTIK

ÕPIKESKKONNA  VAJADUS:    staadion, hüppepaigad,  kõrgushüppematid, kuulid,  stardipakud, teatepulgad, stopper, stardilipud, viskepallid

Õpitulemused

Õppesisu

9.klassi õpilane:  

 

1)  sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;

2)  sooritab hoojooksult palliviske (7.kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;

3)  jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;

4)  suudab joosta järjest 9/12 minutit (T) / 12 minutit (P).

                                                   

 

  1.  klass: 1 0- 12 tundi

Jooks. Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks.                      

 Kestvusjooks.                              

Hüpped. Kaugushüppe eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe. Kõrgushüpe (üleastumishüpe)                          

Visked. Palliviske eelsoojendus-harjutused Pallivise hoojooksult.  

  1. klass: 10 - 12 tundi

Jooks. Kiirjooksu tehnika. Ringteatejooks.                      

Kestvusjooks.                                

Hüpped. Kaugushüpe. Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Flopphüppe (3- ja 5-sammuliselt hoojooksult) tutvustamine.                                

Heited, tõuked. Kuulitõuke juurdeviivad harjutused. Kuulitõuge paigalt ja hooga.  

  1. klass: 10 - 12 tundi

Jooks. Kiirjooks.  Kestvusjooks.                                                                                                  

Hüpped. Kaugushüpe. Kõrgushüpe: flopptehnika täishoolt (tutvustamine)                      

Heited, tõuked. Kuulitõuke eelsoojendusharjutused. Kuulitõuge hooga.                                      

Metoodilisi soovitusi ja lisamaterjale

Lõiming

 

KERGEJÕUSTIK

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon, praktiline harjutamine.

Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks kergejõustikuga arvestades nende huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Kergejõustiku alade õpetamisest. L. Soom

Vastupidavuse arendamine - kesk- ja pikamaajooks. L. Soom

Kiirjooks. L. Soom

Kaugushüpe. L. Soom

Kõrgushüoe. L. Soom

Pallivise. H. Väät

http://www.koolitaja.ee/materjalid/kehaline-kasvatus

Eesti keel ja kirjandus

Kergejõustikualase teksti, oskussõnade ning terminite mõistmine ja kasutamine; eneseväljendusoskus.

Võõrkeeled

Võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine; kergejõustikus kasutatud võõrsõnade ja mõistete tähenduse mõistmine ja nende kasutamine.

Inimeseõpetus 

Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine on seotud tervisliku eluviisi ja spordi  harrastamisega; tervisliku toitumisega; muutustega organismis; aeroobsusega ja organite tööga; vastupidavusega ja taastumisega; õhutemperatuuri mõjuga organismile

Ühiskonnaõpetus

Seoste loomine, probleemide nägemine ja lahendamine, spordieetika nõuete järgimine

Matemaatika

Harjutuste sooritus ja korduste arv; seoste loomine erinevaid võtteid kasutades: arvandmed, tulemuste võrdlemine; statistilised näitajad, analüüsioskus.

Muusika

Rütmi ja liikumise seostamine.

Loodusõpetus

Loodusainetes omandatud teadmiste ning oskuste rakendamine ja kinnistamine praktilistes tegevustes; erinevad pinnavormid; info vahetus väliskeskkonnaga.

3. SPORTMÄNGUD

Kooli valikul kaks mängu

ÕPIKESKKONNA  VAJADUS:    spordisaal korvpalli-, võrkpalliväljakutega koos vajaliku varustusega (võrkpallivõrk, jalgpalliväravad, võrkpallid, korvpallid, jalgpallid, tähised, eraldussärgid)

Õpitulemused

Õppesisu

9.klassi õpilane:  

 (õpitulemused kahe kooli poolt valitud sportmängu osas)

korvpall:  sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted; 

võrkpall:  sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu;

jalgpall:  mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus.

Mängib kahte õpitud sportmängu reeglite järgi.

                                                   

 

  1. klass: A sportmäng -10 - 12 tundi

                      B sportmäng - 6 -  8 tundi

Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Petted. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Algteadmised kaitsemängust. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.                                                                                                            Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes lisaülesannetega; söödu-harjutused juhtmängijaga. Ülalt palling.  Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Punktide lugemine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.                                                                                                                                     Jalgpall. Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste abil. Jalgpalluri erinevate  positsioonide kaitsja, poolkaitsja ja ründaja ja nende ülesannete mõistmine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.                                                                                                            

8.klass: A sportmäng - 10 - 12 tundi

                               B sportmäng -   6 -  8 tundi

Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Vise söödule vastuliikumiselt. Katted.

Mäng 3:3 ja 5:5.                                                                  

Võrkpall. Ülalt palling. Pallingu vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja kaitsemäng paarides.

Mängutaktika: kolme puute õpetamine.

Jalgpall. Harjutused söödu- ja löögitehnika täiustamiseks. Tehnika täiustamine mängus.

9.klass: A sportmäng -10 - 12 tundi

                   B sportmäng -  6-  8 tundi

Korvpall. Harjutused põrgatamise, söötmise, püüdmise ja pealeviske tehnika täiustamiseks. Algteadmised kaitsemängust. Mäng reeglite järgi.                                                              

Võrkpall. Harjutused söödutehnika, ründelöögi ja pallingu vastuvõtu tehnika täiustamiseks.

Ülalt palling. Ründelöök hüppega (P).. Pallingu vastuvõtt. Mäng reeglite järgi.                                                                                          

Jalgpall. Harjutused söödu- ja löögitehnika täiustamiseks. Jalgpallis mäng erinevatel positsioonidel ning nende ülesannete mõistmine. Mäng reeglite järgi.          

Metoodilisi soovitusi ja lisamaterjale

Lõiming

 

SPORTMÄNGUD (kooli valikul õpetatakse vähemalt kahte sportmängu)

 Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon, praktiline harjutamine.

Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks sportmängudega arvestades nende huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.                                                                                  

Korvpall. Näidistöökava. K. Kurik

Jalgpall. J. luhakooder

Võrkpall. K. Kurik

http://www.koolitaja.ee/materjalid/kehaline-kasvatus

 

Eesti keel

Sportmängudealase teksti, oskussõnade ning terminite mõistmine ja kasutamine; kuulamise ja eneseväljendusoskuse arendamine.

Võõrkeeled

Võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine; sportmängudes kasutatud võõrsõnade ja mõistete tähenduse mõistmine ja nende kasutamine.

Inimeseõpetus

Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine on seotud inimese-, ühiskonnaõpetuse ja ajalooga; seoste loomine, probleemide nägemine ja lahendamine, ürituste korraldamine ja vastutus, spordieetika nõuete järgimine

Matemaatika

Harjutuste sooritus ja korduste arv; seoste loomine erinevaid võtteid kasutades: arvandmed, tabelite koostamine, tulemuste võrdlemine; statistilised näitajad, analüüsioskus.

 Ajalugu

Sportmängude ajaloo ja  olümpiamängude tutvustamine.

Loodusõpetus

Vastupidavus ja taastumine.

 

4. TALIALAD

(Kooli valikul kas suusatamine või uisutamine)

ÕPIKESKKONNA  VAJADUS:    suusarajad ja /või uisuväljak, hokikepid, hokiväravad, suusavarustus, uisuvarustus

Õpitulemused

Õppesisu

9.klassi õpilane:  

 

suusatamine  

1)  suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;

2)  suusatab kepitõuketa uisusamm-sõiduviisiga tempovarianti;

3)  läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.

uisutamine

1)  uisutab tagurpidi ning tagurpidi ülejalasõitu;

2)  suudab uisutada järjest 9 minutit;

3)  mängib ringette’i ja/või jäähokit.

                                                   

 

  1.  klass: 10 - 12 tundi

Suusatamine.  Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis.

Vahelduvtõukeline kahesammuline uisusamm-tõusuviis.            

Poolsahkpöörde kasutamine slaalomirajal.                        

Jooksusamm-tõusuviis.                      

Laskumine üle ebatasasuste (kühmu ületamine, lohu läbimine, üleminek vastas nõlvale ja laskumine 

 järsemaks muutuval nõlval).                        

Uisutamine. Paralleelpidurdus. Tagurpidisõit. Kestvusuisutamine.

  1. klass: 10 - 12 tundi

Suusatamine. Paaristõukeline ühesammuline uisusamm-sõiduviis. Üleminek sõiduviisilt tõusuviisile nii klassikalises kui uisusamm tehnikas. Poolsahk-paralleelpööre. Lihtsa slaalomiraja läbimine poolsahk-paralleelpööretega.            Teatesuusatamine (võistlusmäärused). Mängud suuskadel. Teatesuusatamine.    

Uisutamine. Tagurpidisõit. Kestvusuisutamine.                          

 Ringette ja jäähoki mäng lihtsustatud reeglite järgi.                                        

  1. klass: 10 - 12 tundi

Suusatamine. Eelnevates klassides õpitu kinnistamine. Uisusamm-sõiduviisi täiustamine.Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele (klassikalises ja uisutehnikas) olenevalt raja reljeefist.                                    

 Lihtsa slaalomiraja läbimine. Teatesuusatamine.                      

Uisutamine. Uisutamistehnika täiustamine. Tagurpidi ülejalasõit. Kestvusuisutamine. Ringette ja jäähoki mäng reeglite järgi.

Metoodilisi soovitusi ja lisamaterjale

Lõiming

 

 

TALIALAD

(kooli valikul  suusatamine või uisutamine)

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon, praktiline harjutamine.

Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks suusatamisega ja/või uisutamisega arvestades nende huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Suusatamine. S. Mets

Suusavarustus ja suusahooldus. S. Mets

http://suusaliit.ee/?op=body&id=381 (videod)

http://www.suusaliit.ee/suusabuss/?op=body&id=16 (videod) http://suusakool.weebly.com/

 Uisutamine. Ü. Kurig

Eesti keel

Talispordialase teksti, oskussõnade ning terminite mõistmine ja kasutamine; kuulamise ja eneseväljendusoskuse arendamine.

Inimeseõpetus

Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine on seotud inimese-, ühiskonnaõpetuse ja ajalooga; seoste loomine, probleemide nägemine ja lahendamine, ürituste korraldamine ja vastutus, spordieetika nõuete järgimine

Matemaatika

 Harjutuste sooritus ja korduste arv; seoste loomine erinevaid võtteid kasutades

Ajalugu

Talialade ajaloo ja taliolümpiamängude tutvustamine. 

Muusika

Rütmi, muusika ja liikumise seostamine, ilu märkamine(uisutamine)

Loodusõpetus

Loodusainetes omandatud teadmiste ning oskuste rakendamine ja kinnistamine praktilistes tegevustes; säästev ja tervislik eluviis spordi harrastamisel; tervislik toitumine; muutused organismis; aeroobsus ja organite töö; vastupidavus ja taastumine; õhutemperatuuri mõju organismile; erinevad pinnavormid; info vahetus väliskeskkonnaga.

5. TANTSULINE  LIIKUMINE

ÕPIKESKKONNA  VAJADUS: Tantsutunnid toimuvad soovituslikult spsteiaalselt sisustatud ruumis: tantsusaalis, kus on vetruv tantsupõrand, venstilatsioon, kaetavad peeglid, põrandapind 10X10 meetrit, puhas kõrgus 3,5 meetrit, heliisolatsioon, kaasaegne helitehnika, klaver või süntesaator, arvuti, projektor ja ekraan. Tunde võib läbi viia ka aulas või mõnes muus tantsuõpetuseks sobivas ruumis.

Õpitulemused

Õppesisu

9.klassi õpilane:  

 

1) tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;

2) arutleb erinevate tantsustiilide üle.

3) teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone.

                                                   

 

7. klass: 5 - 6 tundi

Tantsuoskuse arendamine õpitud tantsude baasil.

Tantsualase oskussõnavara täiustumine.

Labajalavalss. Jive`i põhisamm.                              

Poiste ja tüdrukute rollid tantsus.                            
Rahvaste ja seltskonnatantsud sh kontratantsud,
line-tants vm.
Loovtantsu elementide kasutamine.                    

Tants kui kunst, sport ja kultuur.

       8.  klass:  5- 6 tundi
Tantsu karakteersus ja väljenduslikkus sh arvestades soolisi erinevusi.
Aeglane valss. Samba põhisamm. Valsisammu täiustamine.
Rahva- ja seltskonnatantsud. Loovtantsu elementide kasutamine.                            

Tantsu traditsioonilisus ja kaasaegsus.

        9.klass: 5 - 6 tundi

Õpitud tantsurütmide ja –stiilide eristamine. Eesti ja teiste rahvaste tantsude võrdlemine.                            

Eesti tantsupidude traditsiooni mõtestamine. Riietumine - rahvarõivad jm.  Tants kui sotsiaalse, kunstilise, kultuurilise ja tervisliku liikumisala väljendus.                                      

Rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud tantsude täiustamine

Metoodilisi soovitusi ja lisamaterjale

Lõiming

 

 

Õpetaja töökava näidis I, II ja III kooliaste

Tantsuline liikumine:

Sissejuhatus. A. Sööt

Loovtants. A. Sööt, E. Noormets

Eesti rahvatantsud ja teiste rahvaste tantsud. T. Pärnits, Ü. Feršel, S. Kapper

Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis. Koost. A.

Sööt, 2012http://issuu.com/tantsuline_liikumine/docs/tantsuline_liikumine

Ande- ja oskusainete võimalustest õppekava üld- ja valdkonnapädevuste arendamisel, J. Jürimäe, 2001

http://tantsuharidus.ee/attachments/ande_oskusainete_tooryhma_materjalid_TANTS.pdf

Tants ja liikumine aitab iga ainet õpetada. Õpetajate Leht, 15.11.2013

http://opleht.ee/10917-tants-ja-liikumine-aitab-iga-ainet-opetada/

Tantsuõpetaja käsiraamat, I. Angelus, 2012

http://www.digira.ee/tootekataloog/all/tantsuopetaja-kasiraamat-100413

Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis

http://video.kultuur.edu.ee/tantsulineliikumine/

Õpitoodete konkurss - Ainetunnid loovtantsu kaudu (füüsika), Anu Sööt, 2014

https://www.youtube.com/watch?v=QtMzMW4pOB0&index=3&list=PLLuOhT_-pFGGhiDjILyzTGW9XPUbk_mqj

 

Eesti keel ja kirjandus

Oskussõnavara ja suulise eneseväljendusoskuse täiustamine, rahvapärimuslood eesti rahvatantsus.

Võõrkeeled

Võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine; tantsulises liikumises kasutatavate  võõrsõnade ja mõistete tähenduse mõistmine ning nende kasutamine

Inimeseõpetus

motivatsioon ja tahtejõud; poiste ja tüdrukute liigutusvõimekuse iseloom ja erinevus. Kontrastid, harmoonia.

 Ajalugu

Eesti rahvuskultuuri areng, pärimuse kogumine; teiste rahvaste tantsude päritolu.

Kunst

tantsu võrdlemine teiste kunstižanritega - maal, raamatfilm, teater, rahvariided ja rahvakunst.

Bioloogia

Muutuste selgitamine organismis; aeroobsus ja organite töö. Vastupidavus jua taastumine.

Geograafia

Ladina-Ameerika (jive, samba, rumba, cha-cha-cha)

Matemaatika

Harjutuste sooritus ja korduste arv; seoste loomine erinevaid võtteid kasutades; geomeetriliste kujundite kasutamise oskus.

Muusika

Muusika dünaamika ja liigutuste iseloomu arvestamine, rütmide paljusus, improvisatsioon.

 

6. ORIENTEERUMINE

ÕPIKESKKONNA  VAJADUS:   paikkonna kaardid, kompassid, kontrollpunktid

Õpitulemused

Õppesisu

9.klassi õpilane:  

 

1)  läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;

2)  oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;

3 ) oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;

4)  oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

7.klass: 4 - 6 tundi

Üldsuuna ja täpse suuna (asimuut) määramine.                

Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Orienteerumine lihtsal maastikul kaardi ja kompassi abil, kaardi ja maastikku võrdlemine, asukoha määramine.

8. klass: 4 - 6 tundi

Kaardi peenlugemine: väikeste objektide lugemine ja meeldejätmine. Sobivaime teevariandi valik.

Orienteerumisraja iseseisev läbimine kaardi ja kompassiga.

9.klass: 4 - 6 tundi

Orienteerumistehnikate kompleksne kasutamine: kaardi- ja maastiku-lugemine, suuna määramine, kompassi kasutamine, õige liikumisviisi, tempo ja tee valik.                              

Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu.  järgi kirjeldamine.

Erinevate orienteerumisalade tutvustamine: pargi-, suund- ja valikorienteerumine.

Võimalusel mobiiliorienteerumise tutvustamine (kui paikkonnas on loodud mobo rajad).

Metoodilisi soovitusi ja lisamaterjale

Lõiming

 

ORIENTEERUMINE

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon, praktiline harjutamine.

Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks orienteerumisega arvestades nende huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Orienteerumine II ja III kooliaste. Töökava näidis. K. Rea

Orienteerumise õpetamisest. K. Rea

Mobiiliorienteerumisest:

http://mobo.osport.ee/ 

Spordi-, tervise- või matkapäevad koostöös teiste ainetega

Eesti keel ja kirjandus

Orienteerumisalase teksti, oskussõnade ning terminite mõistmine ja kasutamine; kuulamise ja eneseväljendusoskuse arendamine.

Inimeseõpetus

Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine, probleemide nägemine ja lahendamine, ürituste korraldamine.

Matemaatika

Seoste loomine erinevaid võtteid kasutades: analüüsioskus, graafikute kasutamine ja võrdlus.

 Ajalugu

Orienteerumise ajaloo ja paikkonna kultuurimälestiste tutvustamine    

Loodusõpetus

Loodusainetes omandatud teadmiste ning oskuste rakendamine ja kinnistamine praktilistes tegevustes; õhutemperatuuri mõju organismile;  erinevad pinnavormid; info vahetus väliskeskkonnaga.

Kaardi ja kompassi kasutamine.  

7. TEADMISED  SPORDIST

JA LIIKUMISVIISIDEST

ÕPIKESKKONNA  VAJADUS:  digivahendid

Õpitulemused

Õppesisu

9.klassi õpilane:  

1)  mõistab  kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;

2)  järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;

3)  liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;

4)  oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;

5)  osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat; oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.                                          

 1. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.

2. Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.

3. Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng - ausus ja õiglus spordis ning elus.

4. Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.

5. Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.

6. Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.

Metoodilisi soovitusi ja lisamaterjale

Lõiming

 

Edastatakse praktilise õppe käigus või õpilasi iseseisvale tööle suunates. Teadmistele hinnangu andmisel arvestada eelkõige õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses

Kooliolümpiamängude korraldamine: abiks õpetajatele  

http://www.olympiaharidus.eu/index.php?page=72& 

Kooliolümpiamängude käsiraamat:

http://www.olympiaharidus.eu/public/files/Kooliol%FCmpiam%E4ngude%20k%E4siraamat.pdf 

kooliolümpiamängude video:

https://www.youtube.com/watch?v=p7g6agX6Dd0 

Tervisliku toitumise kohta:

http://toitumine.ee/index.php

http://tap.nutridata.ee/

Eesti keel ja kirjandus

Spordi- ja liikumisalase teksti, oskussõnade ning terminite mõistmine ja kasutamine; eneseväljendusoskus.

Võõrkeeled

Võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine; spordialades/liikumisviisides kasutatud võõrsõnade ja mõistete tähenduse mõistmine ja kasutamine.

Keemia

Tervisliku toitumise põhimõtted, tervislik eluviis.

Bioloogia

Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale.

Inimeseõpetus

Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine on seotud inimese-, ühiskonnaõpetuse ja ajalooga; seoste loomisega, probleemide nägemise ja lahendamisega, ürituste korraldamisega ja vastutusega, spordieetika nõuete järgimisega

Ajalugu

Spordiajaloo ja  olümpiamängude tutvustamine

Matemaatika

Seoste loomine erinevaid võtteid kasutades:  analüüsioskus.

Loodusõpetus

Tervislik eluviis spordi harrastamisel; tervislik toitumine; muutused organismis; aeroobsus ja organite töö; vastupidavus ja taastumine; õhutemperatuuri mõju organismile; erinevad pinnavormid; info vahetus väliskeskkonnaga.

HINDAMINE III  kooliastmes

III kooliastmes hinnatakse:

  • Teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses.
  • Õpilase teadmistele hinnangut andes arvestada õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses.
  • Kehalistele võimetele hinnangut andes  arvestada õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel.
  • Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendada  enesehindamist.

Õpitulemusi hinnates lähtuda Põhikooli riikliku õppekava üldosast ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnata õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust praktiliste ja/või kirjalike tööde ning tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele. Õpitulemusi hinnata sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestada eelkõige töö sisu, kuid parandada ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

 Hindamine hindamismudeli järgi;võib koostada õpetaja, õpetaja - õpilased või ainult õpilased;

Näited:

http://opetaja.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=mudel&hmid=1033

http://opetaja.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=mudel&hmid=1853

http://opetaja.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=mudel&hmid=1094

http://opetaja.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=mudel&hmid=1197

Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates:

  • Arvestada osavõttu kehalise kasvatuse tundidest.
  • Hinnata õpilase teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest.
  • Praktilisi oskusi hinnates lähtuda õpilase tervislikust seisundist – õpilane sooritab hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või oma raviarsti määratud harjutusi.
  • Juhul kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse talle individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid.

Kujundav hindamine kui võimalus:

http://koolielu.ee/info/readnews/106547/kujundav-hindamine-kui-voimalus 

 

 Motiveeriv hindamine 

A.S. Lindström

Üldpädevuste kujundamise võimalusi

 

Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja käitumise – kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja enesekehtestamise oskusega sobiliku õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.

 

Kultuuri- ja väärtuspädevus.

Kehalises kasvatuses tähtsustatakse tervist ning jätkusuutlikku eluviisi. Arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilastel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist/sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine kaaslastesse ning ausa mängupõhimõtete järgimine sportlikes tegevustes toetavadkõlbelise isiksuse kujunemist.

 

Sotsiaalne ja kodanikupädevus.

Koostöö liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka ennast kehtestama. Kehakultuur kujundab viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.

 

Enesemääratluspädevus

Kehalise kasvatuse kaudu kujundatakse oskust hinnata enda kehalisi võimeid ning valmisolekut neid arendada, samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.

 

Õpipädevus

Õpilasel kujuneb oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi võimeid ning kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada. Koolis tekkinud huvi liikumise/sportimise vastu loob aluse ja eeldused õppida uusi sobivaid liikumisviise.

 

Suhtluspädevus

Oluline on tunda ja kasutada spordi ning tantsu oskussõnavara, arendadaeneseväljendusoskust ning lugeda/mõista teabe- ja tarbetekste.

 

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.

Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilastelt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jm kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist. Õpitakse analüüsimatervisespordiga seotud teavet ja tegema tõenduspõhiseid otsuseid. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.

 

Ettevõtlikkuspädevus

Kehaline kasvatus toetab õpilaste oskust näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid, kuidas neid teostada. Kehalises kasvatuses õpivad õpilased analüüsima oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et tugevdada tervist ja parandada töövõimet.  Koostöö kaaslastega sportimisel/liikumisel kujundab toimetulekuoskust ja riskijulgust.