4. ÕPILASTE HINDAMISE KORD HIIUMAA GÜMNAASIUMIS

Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumiseadusest, gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kooli õppekavas ning individuaalses õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest.

Hindamise põhilisteks funktsioonideks Hiiumaa gümnaasiumis on:

◦ toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;

◦ suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

◦ anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise kohta gümnaasiumiastmel, samuti õpilase gümnaasiumi lõpetamise otsuse tegemiseks.

4.1. Hindamise meetodid

Hiiumaa Gümnaasiumis rakendatakse õppimist toetavat (kujundavat) hindamist ja kokkuvõtvat hindamist:

◦ Õppimist toetav hindamine on õppimise protsessi kohta tagasiside andmine.

◦ Kokkuvõttev hindamine on õpitulemuste saavutamise taseme kohta tagasiside andmine.

4.1.1. Õppimist toetav hindamine

Õppimist toetava hindamise käigus õpetaja

◦ püstitab ja jagab õpieesmärke oma õpilastega, kuulab õpilasi õppeprotsessi käigus ning teab nende tugevusi ja nõrkusi;

◦ õpetab õpilastele enesehindamist; küsib mõtlemisele suunavaid küsimusi; toetab õpilaste enesejuhtimist ning analüüsib hindamisest saadud informatsiooni oma edasise töö planeerimisel.

Õppimist toetav hindamine saab olla nii kirjalik kui ka suuline. Õppimist toetavat hindamist rakendab õpetaja vastavalt oma õppeaine eripärale ja konkreetsele olukorrale. Selliselt hindamise eesmärk on järjepidevalt suunata õppijat arendama oma suutlikkusi. Õppimist toetava hindamise võimalus tekib läbi iga vastastikuse suhtluse, mis toimub õppija ja õpetaja koostöös nii ainetunnis kui väljaspool tundi.

Õppimist toetava hindamisena on käsitletav:

◦ Individuaalne vestlus;

◦ Grupivestlus;

◦ Arenguvestlus;

◦ Tähelepanu juhtimine vajalikuks peetavatele asjaoludele;

◦ Verbaalne või mitteverbaalne märguanne õppeprotsessi käigus;

◦ Reflektsioon, sh enesereflektsioon.

4.2. Hindamise süsteem

Lähtuvalt Hiiumaa gümnaasiumis kokkulepitud õpetuse ja kasvatuse käsitusviisist kasutatakse koolis kombineerituna nii kujundavat kui traditsioonilist numbrilist hindamist.

Hindamisel rakendab Hiiumaa Gümnaasium 5-palli süsteemi, millest iga pall väljendab õpitulemuse saavutatuse taset ning on diferentseeritud õppimist toetaval eesmärgil + ja – märgi kaudu. Teadmiste ja oskuste hindamisel on oluline koht arusaamisel ja teadmiste iseseisval rakendamisel. Hindamisel kasutatakse hindeid alljärgnevas süsteemis:

◦ hinde «5+» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 98–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «5» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 94–97% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «5-» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 90–93% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «4+» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 85–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «4» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 80–84% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «4-» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 75–79% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «3+» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 65–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «3» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 56–64% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «3-» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 50–55% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «2» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

◦ hinde «1» saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Eelpoolkirjeldatud skaalas hinnatakse õpilasi jooksvalt, samuti kasutatakse seda skaalat kursusehinnete välja panemisel.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või maha kirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «1».

Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning käimasoleva kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi. Viiepallisüsteemi teisendatakse hinded alljärgnevalt:

◦ 5+, 5, 5- hinne 5 («väga hea»)

◦ 4+, 4, 4- hinne 4 («hea»)

◦ 3+, 3, 3- hinne 3 («rahuldav»)

Kooliastmehinded pannakse välja viiepallisüsteemis.

4.3. Hindamise korraldus

◦ Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.

◦ Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

◦ Kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks kokkuvõtva hindamise viisid ja vormid, samuti planeeritavate kontrolltööde ajad ning neil kontrollitavad teadmised ja oskused.

◦ Kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kursuse arvestustööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.

◦ Kontrolltöid ei planeerita nädala esimesele või viimasele koolipäevale, erandina on see võimalik õppeaineis, mille ainuke nädalatund on kas esmaspäeval või reedel. Õppepäeva jooksul on lubatud vaid ühe kontrolltöö korraldamine, kokkuleppel õpilastega ja õppejuhi loal võib erandina korraldada ühe õppepäeva jooksul kuni kaks kontrolltööd.

◦ Kontrolltööde tulemused sisestatakse e-kooli hiljemalt 10 päeva jooksul arvestades kontrolltöö toimumise päevast, muu kirjaliku teadmiste kontrolli puhul hiljemalt 5 päeva jooksul.

◦ Õpilased, kes puuduvad koolist kontrolltöö või kursuse arvestustöö toimumise päeval, saavad klassijuhataja poolt aktsepteeritud põhjusega puudumise korral (haigus, kooli esindamine, lapsevanema avalduse alusel heaks kiidetud kodused põhjused) töö sooritada 5 koolipäeva jooksul pärast kontrolltöö või kursuse arvestustöö tegelikku toimumist. Erandina lubatakse pikaajalise haiguse (rohkem kui 3 koolipäeva) tõttu puudumisel kontrolltöö või kursuse arvestustöö sooritada 10 õppepäeva jooksul peale kooli naasmist.

◦ Ebaõnnestunud kontrolltöid või kursuse arvestustöid saab aineõpetaja nõusolekul uuesti sooritada 5 koolipäeva jooksul pärast töö tulemuste sisestamist e-kooli.

◦ Teistkordsel ebaõnnestumisel ei ole kontrolltöö või kursuse arvestustöö uuesti sooritamine võimalik.

◦ Klassijuhataja poolt puudumise põhjuseta puudumiseks lugemise korral kantakse kontrolltöö või kursuse arvestustöö hindena e-kooli hinne “1”.

◦ Õpilase poolt kõrvalise abi kasutamise või maha kirjutamise tõttu hindega «1» hinnatud suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd uuesti teha ei lubata.

Arenguvestlused toimuvad Hiiumaa gümnaasiumis vajaduspõhiselt, kõigi õpilaste arengu ning karjäärivalikute toena.

Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.

Õpilasel on õigus saada aineõpetajalt või klassijuhatajalt teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta kokkuvõtvate hinnete või hinnangute kujunemise aluste kohta.

Kooli hindamisjuhend on kantud kooli koduleheküljele.

Lastevanemate jooksev teavitamine õpilase edasijõudmisest kogu õppeperioodi vältel, samuti kursusehinnetest toimub e-kooli vahendusel.

Päeviku täitmise eest vastutab aineõpetaja, kontrollib klassijuhataja. Paberkandjal klassitunnistus antakse õpilasele õppeaasta lõpul või õppeaasta jooksul koolist lahkumisel.

Kujundava hindamise puhul toimub teavitamine arenguvestlustel, kuhu kaasatakse ka aineõpetajaid. Kujundava hindamise kokkuvõtted edastatakse e-kooli vahendusel.

4.4. Kokkuvõttev hindamine

◦ Kokkuvõttev hindamine on suunatud õpitulemuse saavutatuse taseme mõõtmisele. Kokkuvõtva hinde panekul võib õpetaja arvesse võtta kujundava hindamise tulemusi. Õpilase õpitulemusi hinnatakse õppeainetes kokkuvõtvalt kursuse ja kooliastmehindega.

◦ Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist õppija varasemate töökogemuste arvestamise kaudu.

◦ Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel või kursuse viimasel nädalal korraldatud suulise või kirjaliku arvestustöö alusel. Arvestustöid planeeritakse arvestuste nädalasse kuni kolm.

◦ Õppeained, milles suuline või kirjalik arvestus uuel trimestril ette nähakse, otsustab õppenõukogu iga trimestri alguses. Kursuse algul teavitab aineõpetaja kõiki õpilasi kursusehinde kujunemise põhimõtetest. Õppeainetes, milles arvestustööd pole ette nähtud, võib kursusehinde panna ka ühe kokkuvõtva töö hinde alusel, kui õpetaja seda oma töökavas on ette näinud.

◦ Valik- ja vabaaine kursuste hindamisel võib õpetaja kasutada hinnanguid A („arvestatud“) ja MA („mittearvestatud“), neid ei teisendata viie palli süsteemi.

◦ Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «1».

◦ Õpilasel, kel õppeaasta jooksul on jäänud kursusehinded välja panemata või hinnatud mitterahuldavaks, on võimalus võlgnevused likvideerida õppeperioodi jooksul kokkuleppel aineõpetajaga või ühe nädala jooksul pärast õppeperioodi lõppu, hiljemalt 17. juuniks.

◦ Õpilane, kellele on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena «1» või «2», arvatakse koolist välja.

◦ Gümnaasiumi jooksul väljapandud positiivsete kursusehinnete hilisem parandamine on võimalik vaid õppija poolt kirjalikult esitatud ning õppenõukogu otsusega rahuldatud protesti korral. Protest peab olema esitatud 10 päeva jooksul arvates hinde sisestamisest e-kooli, protesti arutatakse järgmisel korralisel õppenõukogul. Protesti rahuldamisel määrab õppenõukogu hinde parandamiseks tähtaja.

◦ Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine kõikide kursusehinnete alusel õppeperioodi lõpuks. Nii kursuse- kui kooliastmehinde väljapanemisel ei ole aluseks kõikide olemasolevate hinnete keskmine, hinde väärtuse otsustab aineõpetaja lähtudes hinnete kaalust ning õpilase poolt kogu perioodi jooksul näidatud teadmistest ja oskustest. Aine kooliastmehinne ei saa olla vähemalt rahuldav kui kõik kursused ei ole lõpetatud vähemalt rahuldava hindega.

4.5. Õpilaste tunnustamine kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» ja kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines».

Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» ja kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus

õppeaines» võidakse tunnustada kõikide klasside õpilasi.

Hiiumaa Gümnaasiumi õpilasi tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines“ õppenõukogu otsusega aineõpetaja ettepanekul kui õpilase käitumine on hea või eeskujulik, kõik kursusehinded selles õppeaines on väga head ning õpilane on esindanud kooli silmapaistvalt maakondlikel või üleriigilistel olümpiaadidel, ainevõistlustel ja konkurssidel.

Hiiumaa Gümnaasiumi õpilasi tunnustatakse kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» õppenõukogu otsusega klassijuhataja ettepanekul kui õpilase käitumine on eeskujulik ning kõik kursusehinded on kõikides õppeainetes väga head või kuni kaks kursust tunnistusele kantavates õppeainetes hinnatud hindega „hea“.