3.kodutöö

Evalvatsioon lubavuste alusel


Pereraadio sotsiaalne keskkond


Esimese kodutööna kirjeldasin Pereraadio sotsiaalset keskkonda ja selle toimimist. Pereraadio sotsiaalse keskkonna näol on tegemist avatud õpi- ja suhtluskeskkonnaga. Vajadus niisuguse keskkonna järele tekkis seetõttu, et meie sooviks oli ühtlustada erinevate hommikuprogrammi tegijate töö ning muuta infojagamine võimalikult operatiivseks, sest reaalses elus kohtume me väga harva. Ometi on kõikidel võimalus külastada iga päev Internetti ning seetõttu oligi otstarbekas rajada selline ühine keskkond, kus me saaksime koguaeg nii avalikku teavet üles panna kui ka individuaalselt suhelda, kus me saaksime üksteisele nõu anda ja üksteise tööd jälgida. Lisaks sellele on ka meie ülemusel sellisel moel parem ülevaade meie tööst ning ta saab lihtsamalt meile nõu ja jõuga abiks olla.


Suhtluskeskkonnana on antud keskkond end igati õigustanud – meil on MSNi, Skype’i, e-maili ja telefoni teel võimalik suhelda kas kirjalikult, suuliselt või video vahendusel. Enamasti kasutame küll kirjalikku või suulist vahendit ja suures osas on kasutusel mail ja telefon. Võib-olla seda eelkõige harjumuste tõttu. Samuti on meil raadio vahendusel igal hommikul üksteise tööd ka kuulata. Nõnda võib siis öelda, et puhtalt suhtluskeskkonnana on meie keskkonnal järgmised lubavused:



Need lubavused teenivad tegelikult ka pedagoogilist eesmärki. Antud keskkond on peale pelga suhtluskeskkonna mõeldud ka selleks, et saaksime üksteist täiendada, parandada, mõtteid ja ideid jagada. Selleks olen antud keskkonda loonud mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige enam kasutatav nendest on meie ajaveeb, kuhu me paneme üles üksteisele mõeldud infot. Kõige suurema osa sellest infost moodustab teemade ja ideede rubriik, kus on kuupäevaliselt jagatud vastava päevaga seotud teemad, mida saame hommikuintervjuudeks kasutada. Teemad saadakse peamiselt Kompassi uudisteleheküljelt, mis on RSSi kaudu seotud ka Pereraadio veebilehega. Peale selle otsime infot mitmetelt erinevatelt veebilehtedelt. Kuna seoses Pereraadio sihtgrupiga on teemad küllaltki piiritletud (kristliku sisuga), siis on meil ka ajaveebi postitavateks teemadeks välja kujunenud teatud veebileheküljed, kust otsida päevakajalist infot (Nt ajaleht „Eesti Kiriku“ kodulehekülg, Eesti Kirikute Nõukogu koduleht, EELK koduleht jpt.). Seda infot võivad ajaveebi postitada kõik Pereraadio töötajad (kellel on salasõna ja kasutajanimi teada) ning see on kõigile nähtav.


Kuna meile on väga oluline ka teada, mida keegi juba teinud on, siis suure osa ajaveebist moodustab rubriik „Tehtud“ (sellel ei ole ühegi erakonnaga midagi pistmist ), kuhu hommikuprogrammi toimetajad iga päev kirjutavad üles, mis teemal nad sel päeval intervjuu tegid. See võimaldab meil kõikidel kursis olla toimuvaga, ka siis kui pole võimalik ise hommikuprogrammi kuulata. See hoiab ära ka aja- ja rahakulu, sest siis ei pea me helistama ega kirjutama, et küsida, mis sel päeval toimunud on.


Lisaks sellele kajastuvad ajaveebis ka mitmed muud tehnilised küsimused. Sinna saab igaüks postitada ka oma ideid seoses meie tööga, aga ka küsimusi, muresid jms. Lisaks sellele saab kõiki postitusi kommenteerida. Blogis on olemas ka lingid olulisematele veebilehekülgedele ja õpiobjektidele (nt WIKI).


Olulise vahendina saab toimima ka Pereraadio kodulehekülg. Hetkel ta paraku veel päris nii ei tööta, nagu tulevikus loodame, ent siinkohal kirjeldaksin seda, milliseid võimalusi kodulehekülg tulevikus pakkuma hakkab. Esiteks on seal RSS feedina pidevalt näha kõige värskemad kristliku maailma uudised (Kompassi veebist), kust saab infot ammutada ajaveebis postitamiseks. Lisaks sellele on seal võimalus kuulata reaalajas kõiki olnud saateid ning hommikuprogrammi tegijad saavad kuulata ka üksteise intervjuusid nii reaalajas (reaalajas kuulamise võimalus on praegu juba olemas) kui tagantjärgi. Kodulehekülg pakub ka infot kõikide saadete üldsisu ja toimumise aegade kohta, lisaks on võimalik koguaeg tutvuda nädala saatekavadega. Koduleheküljel on olemas info ka kõikide töötajate kohta, samuti nende kontaktandmed, mis on kättesaadavad ainult kõikidele töötajatele.


Kuna hommikuprogrammi tegijate kaader on väga liikuv, siis on vajalik pidev võimalus ennast täiendada ning probleemide korral neile lahendust leida. Ajaveeb on üks võimalus, ent teatud probleemide ja küsimuste ennetamiseks olen koostanud põhjaliku õpetuse ning probleemide ja nende lahenduste nimistu ning olen selle üles pannud Pereraadio PBWiki leheküljele. Seda lehekülge saavad need, kellel on olemas salasõna, ka täiendada ja parandada. Kui inimesel tekib ikkagi küsimusi, siis saab ta neid alati küsida kas eelpoolnimetatud sidekanalite vahendusel või ajaveebis.


Intervjueeritavate leidmine igaks hommikuks ei ole ka eriti kerge ülesanne ning vahest võib hätta jääda konkreetse isiku kontaktandmete leidmisega, sest sageli ei ole kõikide kontaktandmeid avalikus veebiruumis väljas. Selleks olen koostanud viimase 3 aasta jooksul kasutatud kontaktandmeid ning kogunud need kokku Googledocsi leheküljele telefoniraamatuna. Sealgi on kõikidel salasõna omanikel võimalik parandusi ja täiendusi teha.


Samuti on vajalik ühine veebilehtede kogu, kust saaks infot. Mõned tähtsamad on üleval küll ajaveebis, ent suurema hulga kuvamiseks loon Pereraadiole del.icio.us-i lehekülje, kuhu lisan kõik vajalikud veebiaadressid.


Lihtsustatult näeb üks päev õpikeskkonnas välja järgmine (ehk siis milliseid lubavusi me kõige tavalisemalt kasutame): Hommikuprogrammi tegija otsib veebist sobiva teema või saadab keegi töötajatest selle talle maili peale. Ta postitab selle ajaveebi. Seejärel otsib ta Googledocsis olevast telefoniraamatust välja intervjueeritava telefoninumbri ning lepib intervjuu toimumise kokku. Pärast intervjuud postitab ta teema „Tehtud“ sildi all ajaveebi, et kõik näeksid, mis teemal ja kellega intervjuu sel päeval toimus. Kui ta teemat ei leia või tekib muid küsimusi, kontakteerub ta kellegagi töötajatest mobiiltelefoni, Skype’i, MSNi või maili vahendusel. Tehniliste probleemide korral vaatab ta WIKI leheküljele, kus on probleemide lehekülg. Pärast hommikuprogrammi kommenteerivad teised, kes on tema hommikut raadiost või Internetist kuulanud, tema hommikut kas ajaveebis (kui on tegemist kõiki töötegijaid puudutava infoga) või privaatselt eelpoolnimetatud kanalite kaudu.


Toon siinkohal lühidalt mõned lubavused, mida antud sotsiaalne keskkond võimaldab:



Keskkonda looma hakates ei olnudki meil väga selget visiooni, mida täpselt tahame. Meil oli vaja keskkonda, kuhu pääseksime kõik ligi ning kus saaksime tekste lisada, neid lugeda ning olemasolevaid tekste muuta. Alguses kujunes meil välja hoti keskkonnas Intranet, kus kasutasime kalendrit. Paraku olid selle lubavused väga väikesed. Seal sai ainult sündmusi kalendrisse lisada ja teksti maht oli väga limiteeritud. Lisaks sellele ei olnud võimalik tekste omavahel kuidagi eristada. Meil oleks vaja läinud sellist lubavust, mis oleks võimaldanud tekste eristada näiteks eesolevate sündmuste ning intervjuus kasutatud sündmuste vahel. Kuigi selline lubavus oli väga spetsiifiline, oli see meie jaoks väga oluline. Seetõttu püüdsime asja lahendada nii, et lisasime Intranetti dokumendi, kuhu kirjutasime, mida keegi teinud on. Paraku oli ka selle artefakti lubavused väga limiteeritud. Näiteks polnud võimalik seda dokumenti avalikult vaadata, vaid selleks tuli ta iga kord alla laadida, muutuste tegemiseks tuli dokument salvestada ja uuesti üles laadida. Sellisel viisil meie keskkond paraku toimima ei hakanud.


Nii tekkiski blogi idee. Alguses avastasime, et blogisse saab tekste avalikult postitada, neid saab avalikult vaadata, kommenteerida ning sisselogimisel modifitseerida. Seejärel avastasime järjest uusi lubavusi, mis võimaldasid meil oma tööd üha operatiivsemalt teha – siltide lisamine, postituste organiseerimine siltide järgi, postituse kuupäeva modifitseerimine tagantjärgi (meie jaoks taas vajalik lubavus, mis võimaldab nt tehtud postitused kronoloogiliselt järjestada), samuti avastasin hiljem, et väga mugavaks lubavuseks on linkide lisamine avalehele.


Käesoleva loengu ajal avastasin enese jaoks Googledocsi kuhu sai mugavalt lisada Exceli ja Wordi dokumente. Varem olin meile vajalikke dokumente hoidnud meie ühises Pereraadio serveris, ent sellel puudus meie jaoks oluline lubavus – dokumentide vaatamine veebi vahendusel. Nüüd aga sain vajalikud dokumendid avalikku veebiruumi üles panna ja igaüks saab sellele ligi sealt, kus ta parajasti on. Eriti oluline oli see telefoniraamatu puhul, mille olin teinud Excelis.


Samuti avastasin enese jaoks WIKI lubavused. Wiki võimaldas linkida erinevaid sõnu mugavalt vastavatele lehekülgedele ja nii sündis veebis õpiobjekt nimega „Hommikuprogrammi tegemise õpetus“. Õpetuse olin teinud valmis mõned kuud varem, kuid seni oli see jällegi saadaval vaid paberkandjal ning Pereraadio serveris. Lisandunud lubavus –vaadata ja modifitseerida dokumente veebis – tegi meie töö oluliselt mugavamaks.


Mõned „soovitud“ lubavustest ei ole aga paraku veel rakendunud, sest hetkel ei ole me leidnud veel kõige sobivamaid vahendeid antud lubavuste kasutamiseks. Näiteks ei ole veel võimalik kuulata kõiki saateid tagantjärgi. Selleks vajaksime otseühendust Pereraadio serveri ja Pereraadio kodulehekülje vahel, hetkel on see lubavus piiratud, võimaldades vaid mõnede saadete kuulamist tagantjärgi.


Samuti võin öelda, et mõningaid nimetatud (ja nimetamata) lubavusi kasutame me jällegi minimaalselt, kui üldse (näiteks videote postitamist või videokonverentsi), ent paljud kasulikud lubavused on ilmselt jällegi avastamata. Kaugkoolituse loeng on igatahes avanud värava uude ja kasulikku maailma, kus igal sammul oleks tark midagi oma tegevuse optimiseerimiseks kõrva taha panna.


Ifmm06 sotsiaalne keskkond


2. kodutöö tegemiseks tekkis meil taas mõte teha midagi praktilist, mitte lihtsalt üles ehitada fiktiivne keskkond. Kuna meie rühma tegevusalad on aga küllaltki erinevad, oli ainsaks kindlaks ühisosaks see kursus, kus me parasjagu õpime – Ifmm06. Kuna meil on aeg-ajalt vaja ikka üksteiselt õppida, küsida või materjale jagada, tekkiski ühise sotsiaalse keskkonna loomise idee.


Analüüsiksin kõigepealt oma osa meie ühistöös. Minu jaoks on igasuguse rühmatöö tegemine küllalt suur väljakutse, sest ma pole harjunud kellegi peale lootma, küll aga vastupidi. Seetõttu kipun võtma endale initsiaatori rolli, kindlustamaks, et töö ikka kindlalt tehtud saaks. Olen selles suhtes maksimalist (ilmselt kajastub see ka antud essee pikkuses ). Püüan aga seda eripära enda puhul arvestada ning seda enam jagada rolle nii, et igale ühele midagi jääks. Sellest hoolimata püüan end igaks juhuks kujutleda kõikvõimalikes rollides, kindlustades nö tagala juhul, kui mõni rollidest ei täida oma ülesandeid. Sageli kipun aga üle mängima ja võtangi märkamatult kõik rollid endale ning võib juhtuda, et teen suure töö ära ja siis avastan, et teistele pole enam midagi jäänud. Antud töö puhul püüdsin seda küll vältida, aga kuna ülesanne oli uus ja huvitav, siis sukeldusin kohe innukalt tegevusse. Kuna mulle meeldib avastada ja katsetada, siis sobis vookogu loomise ülesanne mulle hästi. Antud vookogus on tohutul hulgal erinevaid lubavusi ning nende avastamine ja analüüsimine võimaldas mul rakendada erinevaid ideid ning katsetada erinevaid võimalusi. Samas jätsin sihiteadlikult teatud ülesanded teistele ka – näiteks tegevusmustri ja lubavuste skeemi koostamise. (Aga pisut ikka kripeldas ka, sest nii kui annan asja oma kontrolli alt ära, tunnen end ebamugavalt, aga seda enam püüan seda siiski teha, et õppida.)


Valisime vookogu oma põhikeskkonnaks just seetõttu, et selle lubavused haakusid kõige enam meie töö põhieesmärgiga: koondada õppetööks tarvilikke materjale, küsimusi ja kommentaare kõikidele asjaosalistele kättesaadavasse ja modifitseeritavasse avalikku kohta. Kuna meil on olemas kõikidel oma blogid, samuti on paljudel ka lingikogud ning õppematerjale veebis. Vookogu looma hakates otsustasin esimese etapina tutvuda vookogu lubavustega, mida oleks olemasolevat materjali arvestades kõige otstarbekam kasutada. Teadsin vaid kaugkoolituse vookogu põhjal, millised on antud keskkonna lubavused. Esimene ja kõige olulisem lubavus oli infovoogude kokkutõmbamine individuaalsetelt veebilogidelt. Teiseks oli vastavalt sildistatud linkide kokkutõmbamine ning del.icio.usi linkide tõmbamine vookogusse.


Avastasin aga mitmeid teisi lubavusi, mis sobisid antud eesmärkidega. Esiteks näiteks aadressiraamatu kasutamine – see võimaldab meil kerge vaevaga luua ka ühtse suhtluskeskkonna mobiilide, MSNi, Skype’i või maili vahendusel. Samuti on nõnda võimalik iga sotsiaalse keskkonna liikmega soovitud ajal individuaalselt ühendust võtta. Lisasin ühiseks suhtluseks leheküljele ka Gabbly chati võimaluse. Tõenäoliselt ei ole selle kasutamine eriti aktiivne, aga sobib näiteks olukorras, mil teisel kasutajal ei ole võimalik MSNi või Skype’i kasutada, ent on vaja kiiresti ja kuludeta infot vahetada. Samuti on ühiseks suhtluseks sõnumilaud (Message board), kuhu saab postitada sõnumeid, mida kõik kasutajad avalikult vaadata saaksid. Keskkonna lubavuseks on ka kiirete märkmete postitamine ning postitusele värvi valimine. Kuna mõni sõnum tuleb teinekord mingil viisil esile tõsta, siis kasutasin ka selle võimaluse ära (antud keskkonnas on värvikombinatsioon väljapaistvalt roosa-punane.) Kuna oleme ühisel kursusel, siis pidasin vajalikuks ka kalendri lisamise. Kalendri lubavused on sündmuste postitamine, vaade kuude ja päevade kaupa ning meenutuse saatmine sündmuse kohta. Seda viimast kasutades avaldub ka ühe olulise lubavuse puudumine – meenutuse saatmine kõikide kasutajate postkastidesse: kuna vookogu on seotud minu isikliku e-mailiga, tuleb meenutus ka ainult minu postkasti ja seetõttu ei ole üldsusel sellest eriti kasu. Seetõttu pole selle lubavuse kasutamine eriti otstarbekas. Võimalik, et kui kutsuksin inimesed oma kasutajanime ja parooliga kasutajaks, siis muutuks ka see lubavus juba täiesti mõttekaks.


Vookogul oli olemas ka oma vaikimisi sinna lisatud lubavused, näiteks nagu sündmuste järgimine kaardi abil, info otsimine otse Wikipediast leheküljelt lahkumata, info otsimine Google’ist leheküljelt lahkumata. Need jätsin alles, kuigi näiteks vahetu ilmateate lugemine või online uudiste lugemine (Tallinna kohta) ei pidanud ma nii oluliseks. Pidin jälgima ju ka seda, et kui vookogusse hakatakse lisama erinevaid vooge, siis peavad need sinna ka ära mahtuma. Aga palju sellest tuli teha kindlaks katse-eksituse meetodil – st alguses proovisin mitmeid erinevaid põnevaid lubavusi, aga veendusin peagi, et meie jaoks ei ole nad ilmselt vajalikud ning võtavad lihtsalt ruumi. Pealegi on alati kõikidel teistel võimalus lisada sinna endale sobiv voog (feed) või koguni vookogu (flake).


Vookogus oli negatiivseks lubavuseks (ehk lubavuse puudumiseks) see, et antud keskkonda sai registreerida ja sisse logida vaid konkreetse e-maili abil ning kasutajanime polnud seega eriti võimalik valida. Kuna meil kursusel ühist e-maili ei ole (meie kursuse listi kasutamises ei ole ma eriti kindel), siis olin sunnitud kasutama oma isiklikku maili. Õnneks võisin valida meile kõikidele tuttava parooli. 3.kodutöö tegemise käigus avastasin uue olulise lubavuse - süsteemi sisse logimine erinevate kasutajanimede ja paroolidega. See nõuab aga kasutaja pia@tlu.ee kutsumist kasutajaks. Kuna ma enne seda lubavust ei teadnud, olen lihtsalt andnud inimestele kasutamiseks oma parooli, mis on ka hea võimalus, aga vähem turvaline.


Avastasin, et ka ainsate mõistetavate keeltena lubab vookogu lehekülg kasutada inglise või saksa keelt, ent need pole siiski 100 % kõikidele mõistetavad ning siin võiks olla lubavuseks erinevate kasutajate vaade nende valitud keeltes ning meie kursuse inimesi arvestades eesti ja vene keele olemasolu. (Praegu pakutakse seal peale inglise ja saksa keele veel hiina, portugali ja bengali keelt.) Samuti tunnen lubavusena puudust vookogu-sisesest otsingust. Praegu võimaldab süsteem lehelt lahkumata kasutada küll Google’i ja Wikipedia otsingut, ent otsimine vookogus olevatest linkidest korraga või vähemalt voogudena lisatud ajaveebidest korraga on hetkel võimatu. Samuti ei võimalda vookogu lisada nähtavana videoid ja PowerPointi esitlusi, kuigi võimalik, et ma pole neid võimalusi veel avastanud. Samuti tunnen puudust audiaalsete materjalide lisamisest (lingina on see muidugi võimalik) ning näiteks Flashi animatsioonide lisamisest (taas lingina võimalik, ent mugavam oleks eelvaatena nagu Kairi lisatud pilt).


Aja jooksul olen rõõmuga märganud, et vookogu kasutatakse üsna aktiivselt – Kairi on avastanud võimalus vookogusse tõmmata Flickrist pilte ning mitmed inimesed on sildistanud vastavalt ilusale punaroosale märkusele oma veebiaadressid del.icio.usis sildiga ifmm06 ning seetõttu on sinna ilmunud mitmeid uusi ja huvitavaid lehekülgi. Lisaks sellele on enamik meie rühma inimestest lisanud vookogusse ja voo oma ajaveebist ning need on nüüd kõigile nähtavad. Tiina koostab ka ülevaate meie vookogu lubavustest ning pani üles ka lingi meie ühiselt koostatud kirjandusmängule, mis valmis samuti neti teel suhtlemise kaudu ning failide vahetamise kaudu (peamiselt maili teel).


Omavahel suhtlemisel oleme ilmselt endiselt küllalt vanamoodsad, kasutades endiselt peamiselt maili või mobiili. Ometi kasutasin ma näiteks Fljuza juhendamiseks Skype’i ning olen suhelnud MSNiga ja see toimis hästi. Samuti kasutatakse pisut ka sõnumilauda (Message board) ning roosapunane märge on äratanud tähelepanu. Ka külastatakse aktiivselt üksteise ajaveebe, mis antud vookogus on väga mugav (ühe klõpsuga). Ka kalendrisse on lisatud meie kursusega seotud sündmusi.


Ilmselt nõuab antud keskkond enne harjumist, kui seda hakatakse aktiivselt kasutama. Algus on näidanud, et kasutatavad vahendid on end õigustanud ning võimaldanud meile üsna hea ülevaate üksteise materjalidest, ideedest, mõtetest. Kõige paremini on seda võimaldanud voogude kokkutõmbamine erinevatest ajaveebidest ning linkide sildistamine ja selle abil nende kokkukogumine. Omavahel erinevate kanalite abil suhtlemine on võimaldanud üksteist aidata, nõu küsida, täiendada, mõtteid vahetada, parandada. Oleme selle töö käigus avastanud mitmeid uusi võimalusi ning hakanud neid ka kasutama. Alguses tundus erinevaid lubavusi olevat isegi liiga palju, ent aja jooksul sõeluvad ikkagi välja need, mida meil tegelikult rohkem vaja läks.



Loodan, et sain eelnevaga anda mõningase ülevaate sellest, milliseid lubavusi kasutan Pereraadio sotsiaalses keskkonnas, kuidas oleme jõudnud just nende vahenditeni, mida hetkel kasutame ja mida sooviksin veel kasutada. Püüdsin sarnaselt eelmisele analüüsida ka meie rühmatööd ja selle tulemusena valminud sotsiaalset keskkonda. Selge on aga see, et antud evalvatsioon on ikkagi eelkõige protsessi evalvatsioon, sest avatud õpikeskkond tähendab ka mõnes mõttes ju pidevalt täienevat ja arenevat õpikeskkonda.