UNGARI VARARIIK

Pealinn Budapest (Vaata videot!)

Ajalugu (Heidi)

Ungarlaste esiisad elasid umbes aastal 2000 e.Kr. koos hantide ja manside esiisadega ilmselt kusagil Uurali kaguserval, suurte Siberi jõgede Obi ja Irtõši ääres. Sealt hakkasid nad liikuma lõuna ja lääne suunas. Jahipidamisest ja kalapüügist elatuv rahvas läks vähehaaval üle karjapidamisele ning õppis pronksi kasutama. Hobune oli rändavale rahvale nii tooteloom kui ka asendamatu abiline. Pronksiajast, 2. aastatuhandest e.Kr. on Siberi edelaosast teada nn. Andronovo kultuur, mille ühtedeks kandjateks peetakse praeguste ugrilaste eellasi. 

  

Aastatel 2000-1500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad karjakasvatajatena Uuralist  lõunasse jäävatel stepialadel. Sküütidelt õpiti vibu kasutama, tööriistu ja relvi hakati valmistama rauast. Aja jooksul kujunes välja ka madjarite nimi. 

  

Pronksiaja lõpul saabunud soojem ja kuivem kliimaperiood, mis muutis stepi kõrbeliseks, sundis ugrilaste esivanemaid valima – kas põhja poole, jätkates jahinduse-kalandusega, või rändkarjakasvatajatena lõuna poole. Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud umbes 1000. aastal e.Kr. Obiugrilased liikusid põhja, ning jäid sinna ka kliima jahenedes. Ungarlased siirdusid lõuna poole, suuremas osas praeguse Baškiiria territooriumile (alates 500. aastast e.Kr.), mida keskaegsete allikate järgi kutsuti Magna Hungariaks. Seal püsisid nad ligi tuhat aastat.

 

  

Umbes 750. aastal p.Kr. hakkasid ungarlased taas liikuma piki Volga kallast lõunasse ja seejärel uuesti läände, asetudes Volga lisajõgede piirkonda, Kasaari kaganaadi aladele. Kasaaride asuala kutsuti nende võimsa pealiku järgi ka Levédiaks ehk Lebediaks. 

  

Venemaa stepialadel puutusid ungarlased kokku iraani ning türgi päritolu rahvastega. Esimestes kirjalikes allikates – pärsia ja araabia kaupmeeste ülestähendustes – arvataksegi ungarlasi kuuluvat türgi rahvaste hulka. Ungarlased moodustasid siiski omaette rühma, mille etniline või rassiline taust oli enam kui ühtlane. Aastast 558 olid ungarlased avaaride, aastast 575 läänepoolsete türgi hõimude alluvuses. Selle perioodi tunnistajaks on türgi laensõna isten – jumal. 7. sajandil sattusid ungarlased kasaaride ülemvõimu tunnistava oguri hõimu valitsemise alla, ühist hõimuliitu kutsuti onoguurideks, s.o. kümne oguri rahvaks. Sellest sõnast ehk sõnadest on sündinud mitmetes keeltes Ungarit ja ungarlasi märkivad sõnad: ungar, ugor, uher, vengr, hongrios, hungarus jne.

  

Kasaarid oleks tahtnud ungarlasi assimileerida, kuid see ei õnnestunud neil isegi vägivalda kasutades. Ungarlased kaitsesid oma iseseisvust kiivalt. Madjaritel oli tollal umbes 20.000 meheline ratsavägi. Rahvas hakkas vähehaaval vabanema kasaaride ülemvõimust ning rändas üha kaugemale lääne poole, ära ründavate petšeneegide eest. Kasaarid olid rajanud ise teed petšeneegidele, kasutades neid ungarlaste rahustamiseks. Aastal 889 tuli aga kasaaridel hakata koos liitlastega tõrjuma petšeneegide ja kumaanide ehk polovetside rünnakuid, mis ulatusid siiski ringiga ungarlasteni, kellest osa liikus lääne poole, osa pöördus tagasi itta. Läände siirdunud ungarlaste uueks (vahe)kodumaaks sai Etelköz – jõgedevaheline (Dnepri-Dnestri) ala.

 

Kui Bulgaaria kuningas Simeon  ründas 895. aastal Bütsantsi, kutsus Bütsantsi keiser Leo VI ungarlased appi. Ungarlasi juhtis Árpádi poeg Levente. Bulgaarid olid alguses kaotamas, kuid ühinesid ungarlaste vastu ühe teise Euroopasse tungiva rahva – petšeneegidega. Ajal, mil ungarlaste sõjavägi liikus mööda Svatopluki Suur-Määri riiki, ründasid petšeneegid bulgaaride liitlastena Etelközi ning röövisid ja vallutasid selle ala. Árpádi isa Álmos tegi enesetapu, sest polnud suuteline kaitsma oma rahvast. Petšeneegide rünnak viis selleni, et ungarlased siirdusid Árpádi jaKurszani juhtimisel lõplikult üle Karpaatide. (Pikka aega kehtis ungarlastegi juures türgi rahvastelt ülevõetud kolmikjuhtimine. Árpád oli gyula, Kurszan kende, Tétény – harka.) 

 

Bulgaaria kuningas Simeon

 

  

Ungarlased saabusid tegelikult maale mitme lainena ning eri aegadel aastast 862, eriti aga alates 894. Ühe teooria järgi ei jõudnud Levente tõenäoliselt kasaaridest koosnev salk naasta Lõuna-Venemaale, vaid jäi Transilvaania aldele. Järgmisel aastal (895) tuli uus rühm, mis oletatavasti jäi alguses eelmistest lõunasse ja siirdus sealt lääne poole Doonau äärde. Aastatel 895-896 kasutasid ungarlased Karpaatide ületamiseks vähemalt kaheksat mäekuru.

  

Tol ajajärgul polnud ungarlaste praegusel asualal pühtki üsivat riiki. Ainukesed kindlamalt valitsetud alad olid Suur-Määri ning saksa aladel Idafrangi riik. Suur-Määri riiki kuulusid Määri, Böömi ning Väike-Karpaatide ala. Svatopluki Suur-Määri riik lagunes üsna pea pärast tema surma (894). Doonaust lääne pool asusid frankide poolt räsitud slaavlased ning avaaririigi jäänused – kumbki neist ei kujutanud kindlat tervikut. 

  

  

Niisiis võib öelda, et Karpaatide basseinis oli ungarlaste saabumise ajal küll asustust, kuid ilma ühtse või piisava juhtimiseta. Osa varasematest elanikest ja juhtidest langes võitluses, osa andis alla ning liidriteta jäänud rahvas oli sunnitud nõustuma ungarlaste valitsemisega. Maahõive käigus üle mägede läinud ungarlasi arvatakse olnud umbes 400.000 ning nad haarasid oma valdusesse ligi 200.000 ruutkilomeetrit. 

  

Nad rajasid oma riigi ja võtsid 10. sajandi lõpus kuningas István I ajal vastu ristiusu. 1241-42 rüüstasid maad mongolid. 1342 tuli troonile Lajos I (Suur), kelle all jagati Ungari suurriik. Tema juhtimisel osaleti 1344 ristisõjas leedulaste vastu, 1347 korraldati sõjakäik Naapolisse, 1367 rajati Pécsi ülikool. 1370 päris Lajos I pärast oma onu surma Poola trooni ja selle tulemusena tekkis Ungari-Poola personaalunioon. 1526 sai Ungari vägi Mohácsi lahingus Türgilt lüüa ja hukkus ka Lajos II, ning Kesk-Ungari alistus Türgi võimule. Idas säilis iseseisev Transilvaania vürstkond. Maa lääne- ja põhjaosa sai oma valdusse Austria Habsburgide valitsejasugu, kes oli 1526 omandanud abielu kaudu õiguse Ungari troonile.  

  

1699 tõrjus Austria türklased Ungarist välja ning liidendas ka Transilvaania. Austria võimu vastu puhkes mitu ülestõusu, suurim neist oli 1848.-49. Ungari kuulutari 1849 iseseisvaks vabariigiks, aga Austria alistas ta tsaristliku Venemaa sõjaväe abiga. 1867 moodustati Austri-Ungari kaksik riik: Austria keiser oli Ungari kuningas, kuid siseasju otsustas Ungari omavalitsus. 1872 ühendati Buda, Pest ja Óbuda ning nimetati Budapestiks. Maahõiva 1000. aastapäeva pidustuste raames avati Budapestis Mandri-Euroopa esimene allmaaraudtee. Kui Austria-Ungari I maailmasõjas lagunes, kuulutas Ungari enda 1918. aastal iseseisvaks ja pealinnaks sai Budapest. Proletaarse revolutsiooni võidu tulemusena tekkis 21. III 1919 Ungari Nõukogude Vabariik, mis kestis 1. augustini samal aastal. 1920. aastal 4. juunil kirjutati alla Trianoni rahu. Seejärel sai võimule admiral M. Horthy, kes juriidiliselt taastas 1930. aastail kuningriigi. 1941 osales Ungari kallaletungis Jugoslaaviale ja alustas sõda N. Liidu vastu. 1944. aastal okupeerisid Ungari Saksa väed. 1945. aasta aprillis okupeerisid Ungari omakorda N. Liidu väed. 1. II 1946 kuulutati välja Ungari vabariik. 1947. aasta 31. augusti parlamendi valimised võitis valimistulemusi võltsides Kommunistlik partei (22% häältest), sellest sai kommunistliku režiimi algus. 1949. aastal Ungari rahvavabariik. 1950. aastal käivitati esimene viisaastakuplaan. 1989. aasta 23. oktoobril kuulutati välja Ungari vabariik. 1990. aastal üle 40 aasta esimesed vabad parlamendivalimised. 1991. aasta 19. juunil lahkus Ungarist viimane nõukogude sõdur.

Loodus (Merje)

Geograafiline asend

 

Ungarit, mis asub Euroopa keskel Karpaatia basseinis, ümbritsevad Karpaatia mäestik, Alpid ja Dinaari Alpid. Ta katab maaala, mille suuruseks on 90.030 km², mis on kõigest üks protsent kogu Euroopa pindalast. Riigi suurim laius idast läände on 528 km ja põhjast lõunasse 320 km. Kogu riigi territoorium asub sisemaal, lähim avameri on Vahemeri, mis asub 400 km kaugusel, järgmisena tulevad Läänemeri ja Must meri, mis asuvad mõlemad 800 km kaugusel ja lõpuks Atlandi ookean, milleni on 1.200 km. Ungari riigipiiri pikkuseks on 2.242 km ja seda ta jagab 608 km ulatuses Slovakkiaga, 215 km ulatuses

Ukrainaga, 432 km ulatuses Rumeeniaga, 631 km ulatuses endise Jugoslaavia lagunemisel tekkinud riikidega (Jugoslaavia, Kroatia ja Sloveenia) ning 356 km riigipiirist on Ungaril Austriaga.

Pinnamood

Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungartist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela-Ungaris on Dunantuli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kekes (1014 või 1015 m üle merepinna) Matra mägedes.

Kliima

Ungari asub parasvöötmes ja on kolme põhilise klimaatilise piirkonna ühinemiskohas. Ilma mõjutavad külmad õhumassid, mis tulevad põhjast, jahe õhk Atlandi ookeanilt, niiske ja soe õhk Vahemerelt ja samuti Ida-Euroopast saabuvad õhumassid. Need kas vahelduvad või esinevad segunenud vormidena. Harva on mõni neist ülekaalus pikemat aega, ja ilm võib muutuda järsult mõne päeva jooksul. Kliima kipub olema suhteliselt kuiv tänu riiki piiravatele mägedele. Kuigi Karpaatid vähendavad külma ja tormiseid tuuli, juhivad nad kõrvale ka niiskuse ja vihma toovad õhumassid.

Maa keskmine aasta temperatuur on umbes 10,0°C, kõige soojem kuu on juuli, kus keskmine temperatuur on 21,7°C ja kõige külmem kuu on jaanuar, kus kuu keskmine temperatuur on –1,2°C. Kuumematel suvepäevadel võib temperatuur tõusta 33°-38°C ja talvel võib temperatuur langeda kuni –30°C. Kõrgeim registreeritud temperatuuride vahe on 76,3°C: 5. juulil 1950. aastal oli temperatuur Pécs’is 41,3°C ning 17. veebruaril 1940. aastal oli temperatuur Lääne-Ungari linnas Tapolca’s –35°C.

Aasta keskmine sademete hulk Kesk-Ungaris on 500-550 mm, samal ajal kui põhjas ulatub sademete hulk 600 kuni 800 mm-ni. Aasta märjem periood on sügise lõpp ja talve algus ning aasta kuivem aeg on suve lõpus. Päevade arv, mil maa on kaetud lumega on suhteliselt väike ja lume kogus on väga varieeruv. Võib öelda, et Ungari saab kõige rohkem päikest võrreldes teiste samal laiuskraadil asuvate Euroopa riikidega.

Tavaliselt varieerub päikesepaiste pikkus aastas 1.700 ja 2.200 tunni vahel. Suvel esineb tihti põuda ja viimase kolme aastakümne vältel täheldatud sademete hulga pidev vähenemine on muutunud üheks Ungari põllumajanduse riskifaktoriks.

Topograafia

Ungari praegune topograafiline struktuur tekkis tänu tektoonilisele liikumisele ja jää taganemisele Jääaja lõpus. See aitas kaasa suurte setteliste masside tekkimisele. Peaaegu neli kolmandikku Ungari pinnast jääb madalike alla, üks viiendik on maastik kõrgusega kuni 400 m ja alla viie protsendi jääb kuni tuhande meetri kõrguste mägede alla. Kõrgeim tipp on Kékes Mátra mäestikus kõrgusega 1.014 m. Madalaim punkt on Tisza orus ja see on vaid 79 meetrit üle merepinna.

Hüdrograafia

Riigi jagab pooleks Danube, mis on Volga järel suurim jõgi Euroopas. Jõe 2.860 km pikkusest jääb Ungarisse 417 km. Danube siseneb riigi loode tipus ja väljub lõunas Mohács’i linna lähedal. Ungari osast 140 km moodustab loodusliku piiri Slovakkiaga. Otseselt või kaudselt voolavad kõik Ungari jõed Danubesse. Jõe tähtsaimad lisajõed on Dráva, Latja, Rábca, Rába, Ipoly, Szamos, jne.

Ungari tähtsuselt teine jõgi on Tisza, millest Ungarise jääb 596 km. Tisza on Ungari Suure Madaliku jõgi, mis voolab loogeliselt üle tasandiku kuni lõuna piirini, pärast mida ta ühineb Danubega. Seda ettearvamatut jõge ja tema üleujutusi, mis sajandeid ohustasid tasandiku elanikke, reguleeriti nagu Danubetki eelmisel sajandil selliste meeste poolt nagu István Széchenyi ja Pál Vásárhelyi. Lühendati jõe kogupikkust, mis algselt oli 1.419 km, 140 kanali abil 453 km võrra. Ungarisse jäävat osa lühendati 360 km võrra. Jõe kunagisest pikkusest annavad märku rohked järved, mis jäävad selle kõrvale. Kuid see lühendamine viis maa kuivamisele ning tänapäeva teadlased proovivad seda viga parandada tammide ja niisutuskanalite abil.

Natuke üle ühe protsendi riigi pindalast moodustab seisev vesi, ning Ungari 1.200 looduslikust ja tehisjärvest suurim ja tuntuim on Balaton.

See on ka Kesk-Euroopa suurim järv ja samal ajal tähtis rahvuslik ja rahvusvaheline turismikeskus. Järve pindala on 598 km pikkusega 77 km ja laiusega 1,6 ja 14 km vahel. Vesi on suhteliselt madal, keskmise sügavusega 3 m ja tänu sellele on vee keskmine temperatuur suvel 26°-28°C. Järve voolab Zala jõgi ja välja voolab vesi läbi Sió kanali Danube jõkke.

Ungaris on ka palju kuumavee allikaid, mis on Euroopas küllaltki haruldane. Momendil on neid üle tuhande, ja umbes kahes kolmandikus osas riigis kasutatakse neid ka ära.

Ungari ala iseärasus on ka see, et maasse puurides tõuseb temperatuur üllatavalt kiiresti, geotermiline gradient on 1°C 18 meetri kohta ja selline väärtuslik goetermilise energia loob võimalusi erilisteks ravikümblusteks mäestike lähedal. Termilise vee arvatav kogus Ungari all on 2.500 km³. Kaevud suudaksid päevas anda vett umbes miljon kuup meetrit, kuigi tegelik kogus on vaid pool sellest.

Pinnas

Euroopas on üpris vähe kohti, kus võib leida nii palju erinevaid mulla tüüpe nii väikese ala peal. Erinevad tüübid asuvad mosaiigina. Madalikel on viljakad must- ja lammimullad, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

Osades kohtades puudub muldpinnas üldse, näiteks tihti üleujutatavatel aladel on sood ja jõgede poolt kohale kantud kruus.

Floora

Ungaris on umbes 2.200 taime liiki, leidub nii Ida-Euroopale kui ka Kesk- ja Lääne-Euroopale omaseid taimi. 14% Ungari pinnast on kaetud heinamaadega ja 17,6% on kaetud erinevate metsadega. Doonau-äärsed rohtlad Ungaris kannavad pusta nime.

Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks:

• Alföld oli kunagi puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. taimkate koosneb põhiliselt rohust.
  
• Dunantuli mägedes on pöögimetsi.
• Kõuge tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.
  

 

Fauna

Riigis elab umbes 32.000 looma liiki, kellest põhilisi leidub kogu Kesk-Euroopas, kuid esineb ka Põhja-, Ida- ja Lõuna-Euroopale omaseid liike. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu. hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde, toonekured on ravalised. Jõgedes ja järvedes on karpkalu, haugi ahvenat ja teisi kalu. Eelmise sajandi lõpuga võrreldes on liikide arv märgatavalt kahanenud intensiivse põllumajanduse ja industrialiseerimise tõttu.

Kokku on Ungaris looduskaitse all 500 taime, 855 looma ja kõik 2.797 koobast.

Loodusvarad

Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteka. siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

 

Rahvastik (Kätlin)

Ungari rahvastiku arv  oli 1995. aasta algul 10,5 miljonit. Võrreldes 1994. aasta seisuga oli siis rahvaarv kasvanud 200.000 võrra. Rahvaarvult on Ungari Euroopas 11. kohal. Alates 1980. aastast kuni 1994. aastani vähenes rahvaarv stabiilselt - kokku 431.000 inimese võrra. 

  

Tuhandeid aastaid on Karpaatia bassein olnud ristteeks mitmetele eri rahvustele. Ungari alade vallutamisel rohkem kui 1000 aastat tagasi sattusid ungarlased slaavi ja avari rahvustele, kes neil aladel elasid. Keskaegne Ungari Kuningriik integreeris mitmeid etnilisi gruppe, ja 15. sajandi lõpuks elas seal umbes 4,5-5 miljonit elanikku. Ottomani 150 aastase okupatsiooni ja sõdade tulemusena langes elanike arv 17. sajandi lõpuks 2,5 ja 3 miljoni vahele. Tühjaks jäänud alade taasrahvastamisel järgnevatel sajanditel langes ungarlaste osakaal vaid 45 protsendile olles koos saksa, slovaki, rumeenia, serbia, horvaatia ja teiste rahvusgruppidega. Alles 20. sajandi alguseks tõusis ungarlaste osakaal taas üle 50 protsendi. 1920. aasta Trianoni rahu jättis mitmerahvuselise Ungari ilma kahest kolmandikust territooriumist ja poolest rahvastikust, mille tulemusena muutus ka etniline jaotus. Ungarlaste ülekaal ulatus nüüd 90 protsendini riigi 8 miljonilisest elanikkonnast. Samal ajal jäi 3,3 miljonit ungarlast riigipiiride taha. 

Ungari tänapäeva demograafilised indeksid näitavad ebasoodsat ja langevat suunda alates Teisest Maailmasõjast, ning eriti alates 1980ndatest. Sündimus on langenud ja püsinud madalal tasemel; 1947-1950 oli sündivus 21 tuhande kohta ja 1980ndate lõpuks langes see 11 sünnini tuhande kohta. Keskmine laste arv pere kohta langes 1,8-le. 1950ndate ja 1970ndate katsed olukorda ümber pöörata tõid endaga kaasa vaid ajutisi muutusi. Kuni 1965. aastani oli surevus langenud, jõudes arenenud Euroopa riikide tasemele, samal ajal tõusis oodatava eluea pikkus 70 aastani. Järgnevatel aastatel hakkas suremus kasvama, mitte ainult vanuselise jagunemise pärast, vaid ka selle pärast, et järsult tõusis surevus 30-50 aastaste, eriti meeste hulgas. Aastaks 1992 oli meeste oodatav eluiga langenud alla 65 aasta. Ainult 54 protsenti Ungari meestest elas üle selle vanuse, naiste oodatav eluiga oli umbes 8-9 aastat meeste keskmisest kõrgem.  

Rahvusvähemused 

Vastavalt 1990. aasta rahvaloendusele räägib 98,5 protsenti elanikkonnast ungari keelt emakeelena. Tegelikku teiste etniliste gruppide arvu on raske leida, tänu ajalooliste ja füsioloogiliste faktorite kombinatsioonidele. Kohalikud etnilised organisatsioonid näitavad hoopis suuremaid arve, kui seda näitas rahvaloendus. See on tõenäoliselt sellepärast, et sellistel mitteametlikel loendustel arvatakse mingi etnilise grupi arvu loendamisel nende hulka ka selle rahvuse päritolu isikud. Vastavalt mitteametlikele loendustele - sulgudes on ametlikud tulemused - jagunevad etnilised grupid järgmiselt: 200-220.000 (37.511) sakslast, 110.000 (12.745) slovakki, 80.000 (17.577) horvaati, 25.000 (8.730) rumeenlast, 5.000 (2.953) serblast ja 5.000 (2.626) sloveenlast. Poolakaid on umbes 10-15.000, kreeklasi 3.000, armeenlasi 1.500 ja bulgaarlasi umbes 3.000. Mustlasi, keda ei saa samastada ühegi territooriumiga väljaspool Ungarit, on 400-600.000 (142.683).

Rahvastiku tihedus   

Ungari keskmine rahvastiku tihedus on umbes 111 inimest km² kohta. Seda loetakse suureks isegi maailma mastaabis. 

  

Kõige tihedamalt asustatud alad on tööstusrajoonid, mis on maavarade poolest üpris rikkad. Põhja-Ungari on suhteliselt tihedamini asustatud kui Lõuna-Ungari. Kuid puuduvad rajoonid, kus on enneolematult palju või vähe elanikke.

Rahvastiku paiknemine 

Ungari administratiivse jaotuse tasemad on: pealinn, maakonnad, linnad, külad. Ungari on jagatud 19 maakonnaks pluss pealinn. Budapest on jaotatud 22 osaks. 

  

Kaks kolmandikku Ungari rahvastikust elab linnades. Uurides rahvastiku paiknemist on näha, et põhja ja lääne osasid iseloomustavad väikesed külad, Alam-Ungari madalikul on aga keskmised ja suuremad külad. Rohkem kui pooled riigi 3.114 asulast on Doonautagusel ja Lääne-Madalikul. Ainult üks kuuendik neist asub Põhja-Ungari Keskmäestikus ja üks kolmandik Alam-Ungari madalikul. Linnade arv oli 1994. aastal 194 (1945. aastal 56, 1980. aastal 109) ja külade arv oli 2.920.

  

Ungari asustusi võib jagada kolme rühma: linnad, külad ja põllumajanduslikud ühistud. Põllumajanduslik süsteem, mis oli kunagi nii omane Alam-Ungari madalikule - asustused on jaotatud küllalt suurele alale, koosnedes laiali paisatud farmidest - hakkab aeglaselt kaduma. Peaaegu 40 protsenti linnade elanikkonnast elab Budapestis, ja veelgi rohkem inimesi on tänu oma tööle seotud pealinnaga. Pikaajaline rahvaarvu kahanemine ei ole jätnud ka linnasid puutumata. 1985. aastast on 70 linna rahvaarv kasvanud, kuid 96 oma on kahanenud. 

Keel 

Ungari keel on maailmas 40. kohal arvestades inimeste arvu, kes räägivad seda emakeelena, ja sama arvestuse kohaselt 12. kohal Euroopas. On huvitav märkida, et 1993. aastal oli võimalik ungari keelt õppida 73 ülikoolis 31 riigis. 

  

Ungari keel kuulub keelte hulka, millel on pikk kirjanduslik tagapõhi. Esimesi ungarikeelseid ülestäheldusi võib leida juba 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Vanim teadaolev tekst, mis on ungari keele sugemetega on “Tihany andami andmine” aastast 1055. See tekst on arusaadavamas versioonis 12. sajandi lõpul kirjutatud “Hauakõnes”. Nii võttes on vaid 15 kuni 20 tänapäeval kõneldavat Euroopa ja Aasia keelt, mida võib lugeda ungari keelest vanemaks. 

  

Keeleteadlased paigutavad ungari keele Uraali keelkonna soome-ugri harusse. Arvatakse, et see keel on eksisteerinud eraldi keelena juba 3.000 aastat. Oma ajaloo jooksul on ungari keel olnud kokkupuutes erinevate türgi keeltega. Erinevatel andmetel on ungari keeles 800.000 kuni 1.065.000 sõna.

Ungari rahvariietest (Larissa)

Link1

Link2

  

 

Ungari naiste rahvariided koosnevad:

• lühikesest õlgadest kroogitud, laiade varrukatega tikitud särgist,
• lühikesest taljest kroogitud seelikust, mida kantakse mitme alusseeliku peal,
• erksavärvilisest vestist, mis on töödeldud taljesse ja kaunistatud nööritikandi ja metallaasadega (Transilvaanias õmmeldi vest seelikuga kokku ja see meenutas sarafani) ja
• tikitud põllest.
  

Peas kanti mitmekesiseid peakatteid: erinevalt seotud rätikuid ning erineva vormiga tanusid. Tütarlapsed sidusid pähe laia kirju paela või kandsid erilist peavõru, mis oli kaunistatud pärlitega ja paeltega. Kanti ka lintidega kaunistatuid pärgi.

Jalanõudeks olid nahk- või tikitud sametkingad, mõnes kohas ka saapad.

Talvel kanti rahvariiete peal lambanahkseid lühikesi tuluppe ja karusnahkseid keepe.

Ungari meeste rahvariided koosnevad:

• lühikesest linasest särgist, tihti samuti väga laiade varrukatega,
• kitsastest mustadest villastest pükstest (idas) või väga laiadest linastest pükstest(läänes) ja
• lühikesest tumedast vestist, mis on kaunistatud nöörtikandiga.

Jalas kanti kõrgeid musti saapaid.

Peakatteks erineva vormiga vilt-  või õlgkaabud, aga ka karusnahksed mütsid.

Ülerõivana kanti lihtsalõikelist villast musta mantlit, keepi valgest villasest riidest, mis olid kaunistatud tikanditega ja aplikatsioonidega, karusnahkseid veste ja laiu mantleid meenutavaid kasukaid.

Üheks iseärasuseks olid laiad nahksed taskutega vööd, mida kanti palja ihu peal kaitseks külma eest ja pisividinate hoidmiseks.

Ungari XIX sajandi  poeet ja kirjanduskriitik F. Toldi on öelnud: “Välimus ei oma mingit tähtsust seni, kuni rahvuse elus on kõik korras.“

Ungari aga pidi sajandeid kaitsma oma iseseisvust türgi vallutajate ja poliitilist sõltumatust Habsburgide vastu. Seega oli sõjaväevorm erilises aus ja meeste rahvariiete tähtsaks komponendiks. Erinevalt rahvariietest –lihtrahva riietest – kandsid seda aadlikud ja muud ülikud, kes uhkelt  nimetasid ennast ungari rahvuseks.

 Erinevalt meestest riietusid rikkad prouad talunaistega samasugustesse rahvarõivastesse, ainult materjal erines: linase ja villase riide asemel kasutati atlassi ja sametit ning tikandid ja kaunistused olid samuti kallimad. Sellised kleidid olid peen käsitöö, mis nõudis suurt valmistamisaega ning sellised kleidid pärandati emalt tütrele.

 

Aja jooksul imbus riiki ka Lääne-Euroopa kostüüm. Ungari aadlikud, kes enamus ajast viibisid kuningakojas,  võtsid kiirelt üle linnamaneerid ja riietumisstiili. Kaasaegsete jutu järgi noorukid, kes õppisid välismaal ja naasid pärast koju, olid „saksa riides ja saksast naisega“.

Ungari rahvariided hakkasid tasapisi muutuma peorõivasteks, mida vaesem ja keskmine aadelkond võttis kirstudest välja vähemalt kahel tähtsal juhul oma elus: ungari kuninga kroonimise ajaks ja isiklikuks pulmaks. Argipäevil eelistasid nii mehed kui naised kanda prantsuse ja saksa rõivaid.

Konservatiivsemalt meelestatud olid selle üle väga pahased, neile näis, et ungarlased kopeerides teiste rahvaste riietumisstiili, kaotavad rahvusliku omapära.

18. sajandil seoses Joosep II reformidega ning Püha  Ištvani krooni tagasitoomisega Ungarisse tõusid Ungari enda rahvariided uuesti ausse ja nüüd juba vaadati halvustavalt nende mittekandjate peale.

Poliitika (Helena)

Parlament

 

Vastavalt konstitutsioonile, mis jõustus 23. oktoobril 1989, on Ungari parlamentaarne vabariik. Selle kõige tähtsam valitsuse organ on parlament, mis on ühekojaline ja koosneb 386 liikmest. Parlamendi liikmed valitakse neljaks aastaks. Järgmine parlamendi valimine toimub aastal 2010.

1990. aasta 8. aprillil olid üle 40 aasta esimesed vabad mitmepartei valimised. Kandidaate esitasid 30 parteid, nimekirjadesse pääsesid 12 partei kandidaadid ja valiti kuue partei omad. 

  

1994. aasta 29. mail olid teised vabad valimised. Kandidaate esitasid 20 parteid, nimekirjadesse said 15 partei liikmed ja parlamenti valiti need samad kuus parteid, mis esimestel valimistelgi, kuid hoopis teistes proportsioonides. Ungari Sotsialistlik Partei (MSZP) sai kõige rohkem kohti.

 

President

President: László Sólyom (alates 5 august 2005)

Peaminister: Ferenc Gyurcsány (alates 29 september 2004)

Iseseisvus: 31. oktoober 1918

Riigihümn: Isten áldd meg a magyart

Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast.

President valitakse parlamendi poolt iga viie aasta tagant ning tal on tseremoniaalne roll.

Parlamentaarse süsteemiga riigis president valitseb, kuid ei juhi riiki. Presidendi otsuse täideviimiseks on vaja vastava ministri allkirja, kelle pädevusse asi kuulub. Vastavalt konstitutsioonile esindab president rahvast ja kaitseb valitsevate institutsioonide demokraatilisi menetlusi. Tal on tähtis roll, eriti kriisi olukorras. Tal kirjutab alla ja kuulutab välja seadusi ning tal on ühekordse veto õigus. Tema volitused kohtuvõimu suhtes hõlmavad armuandmist palve esitanuile ja kohtunike ametisse määramist. President võib algatada ka Konstitutsioonilise kohtu menetlusi. Presidenti võib ametist vabastada objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel. Ametist kõrvaldamine toimub parlamendi ettepanekul Konstitutsioonilise kohtu abil. Presidenti võib ametist vabastada kui ta tahtlikult rikub konstitutsiooni. Samuti on presidendil tähtis roll uue valitsuse moodustamisel, ning peaminister valitakse parlamendi poolt presidendi ettepanekul.

Peaminister määrab ametisse ministrid ja tal on õigus neid ametist tagandada. Ministrid peavad olema eelnevalt presidendi poolt ametlikult heaks kiidetud.

Valitsus 

Peaminister mängib olulist rolli Ungari valitsuse täidesaatvas osas, olles vastutav valitsuse tegevuse eest. Valitsus moodustatakse ministrite ametissemääramisega ja nende ametivande andmisega. Umbusaldust saab avaldada vaid peaministrile, mitte teistele ministritele individuaalselt. Sedagi saab teha ainult siis, kui on välja pakkuda uus peaministri kandidaat. 

  

Vabariigi ministeeriumid on järgmised: 

Põllumajandusministeerium; Kultuuri- ja Haridusministeerium; Kaitseministeerium; Keskkonnakaitse- ja Regionaalse Arengu ministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium; Tööstus- ja Kaubandusministeerium; Siseministeerium; Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Transpordi-, Telekommunikatsiooni- ja Veekorraldusministeerium. Rahvusvaheliste Majanduslike Suhete ministeerium, mis loodi 1990, liideti 1994. aastal Tööstus- ja Kaubandusministeeriumiga.

Liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides

Organisatsioonid, mille liige on Ungari: Australia Group, BIS, CE, CEI, CERN, EAPC, EBRD, ECE, EU (member, as by May 1, 2004), FAO, G- 9, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICRM, IDA, IEA, IFC, IFRCS, ILO, IMF, IMO, Inmarsat, Intelsat, Interpol, IOC, IOM, ISO, ITU, ITUC, NAM (guest), NATO, NEA, NSG, OAS (observer), OECD, OPCW, OSCE, PCA, PFP,SECI, UN, UNCTAD, UNESCO, UNFICYP, UNHCR, UNIDO, UNIKOM, UNMIBH, UNMIK, UNOMIG, UNU, UPU, WCO, WEU (associate), WFTU, Visegrád group, WHO, WIPO, WMO, WToO, WTrO, Zangger Committee

Majandus (Egon)

Ungari sõltub väliskaubandusest, mille põhjuseks on hea strateegiline positsioon ja maavarade vähesus.

Enne II Maailmasõda oli Ungari majandus peamiselt orienteeritud põllumajandusele ja väikesemahulisele tootmisele. 50ndate alguses viis kommunistlik valitsus läbi kiire industrialiseerimise vastavalt Stalini plaanidele, et riik suudaks paremini end iseseisvalt majandada. Põhiline majandustegevus koondus kolhooside ja solvhooside ümber. 1968 aastal oli riigil taas võimalus väliskaubanduse jätkamiseks, kuna uus liberaalsem majandusreform lubas vähestel teenust pakkuvatel ettevõtetel erasektoris toimida.

1970ndatel vähenesid investeeringud trastiliselt ning välisvõlg kasvas. Alates 1988 tehtud ambitsioonikad reformid sillutasid tee kapistalistlikku ühiskonda. Alates sellest ajast on Ungari majandus olnud kasvuteel. Välist kapitali meelitavad osav kuid suhteliselt odav tööjõud, lihtne maksusüsteem ja tugev infrastruktuur.

Ungari SKP 1990-2006

Ungari majandus on 15 aastaga läbi teinud eduka muutuse plaanimajandusest kiiresti kasvavaks robustseks turumajanduseks. Edukas erastamisprotsess on enamikes sektorites lõpule viidud, tuues riiki strateegilisi välisinvestoreid, oskusteavet ja rahvusvahelist praktikat. Erasektor moodustab üle 80% GDP-st. Alates 1990. aastast on Ungari majandus välisinvesteeringute, ekspordi ja avatud majanduse toel kiiresti kasvanud; ka praegu on majanduskasv kiirem kui Euroopa Liidus. Ja üks kiiremaid uute EL liikmesriikide seas. Majanduskasv ületas aastatel 1997-2000 4%. Kasv aeglustus 2002-2003, langedes 2,9%, kuid 2005 võib jälle ületada 4%.

Ungari majandus