Pattaya kinnisvara
Pattaya on üks maailma kuulsamaid kuurortlinnu, kus kõik hinnad on veel endiselt soodsad.
Lagi on kaugel, kuid kaugel pole ka aeg, kus seegi paradiis jääb kättesaadavaks vaid väga rikastele inimestele.
Nii juhtus Kanaari saartel ja Lõuna-Hispaania rannikul. Nii läks Aadria mere äärsetes randades. Nii läheb kõikjal.
Elan ise Pattayal ja näen, mis siin toimub. Meeletu ehitusbuum. Hiigelsuured arenduspiirkonnad. Tuhanded objektid on juba aastateks ette ära broneeritud. Ja hinnad tõusevad.
Ma tõesti ei taha, et keegi mulle mõne aasta pärast ütleks: "Miks sa varem ei rääkinud?"
Seepärast räägingi nüüd.
* * *
See lehekülg oli algselt kirjutatud blogi vormis. Sama materjal on siin nüüd esitatud ülevaatlikumalt ja täieneb pidevalt. Pealkirjad lingivad blogi sissekannete juurde, kus võib leiduda lugejate kommentaare ja muud täiendavat materjali.
* * *
Saateks
Lagi on kaugel, kuid kaugel pole ka aeg, kus seegi paradiis jääb kättesaadavaks vaid väga rikastele inimestele.
Nii juhtus Kanaari saartel ja Lõuna-Hispaania rannikul. Nii läks Aadria mere äärsetes randades. Nii läheb kõikjal.
Elan ise Pattayal ja näen, mis siin toimub. Meeletu ehitusbuum. Hiigelsuured arenduspiirkonnad. Tuhanded objektid on juba aastateks ette ära broneeritud. Ja hinnad tõusevad.
Ma tõesti ei taha, et keegi mulle mõne aasta pärast ütleks: "Miks sa varem ei rääkinud?"
Seepärast räägingi nüüd.
* * *
See lehekülg oli algselt kirjutatud blogi vormis. Sama materjal on siin nüüd esitatud ülevaatlikumalt ja täieneb pidevalt. Pealkirjad lingivad blogi sissekannete juurde, kus võib leiduda lugejate kommentaare ja muud täiendavat materjali.
* * *
Siin olevad andmed ja materjalid on illustratiivsed ega ole mõeldud konkreetsete pakkumistena. Investeerimis-soovide puhul tuleks pöörduda vastavate kinnisvarafirmade poole
või võtta ühendust
selle lehekülje autoriga.
või võtta ühendust
selle lehekülje autoriga.
Ega kinnisvara-värk ei ole ju ainult see, et, vot, ostan endale Pattayal maja ja hakkan seal elama. Muidugi, see on ka üks võimalus. Kusjuures, nagu kõik muugi siin Tai maal, uskumatult odav ja kasumlik.
Tore ju, kui sul on miski hütikene teises maailma otsas, palmide all, sooja mere ääres. Tuled kohale, majakene juba ootamas, kutsud sõpru, tunned elust rõõmu.
Aga jah, võimalusi on tegelikult ju palju rohkem. Noh, ostadki maja. Aga suurema osa ajast oled ikkagi Eestis. Mida siis teha? Rentida vahepealseks ajaks välja? Täiesti võimalik. Eriti mõnus: tuled kohale, majakene ootamas, ja veel elamise rahakest ka kogunenud parasjagu.
Või siis hakkad mõtlema, et, miks üldse maja. Võibolla hoopis mõned korterid mõnes normaalses, rannaäärses majas. Neid ju veelgi kergem välja rentida. Eriti veel, kui neid on mitu ja kõrvuti.
Algul muidugi jah, mõtled, et, uh, kuidas ma need rentnikud leian. Ja kuidas ma hakkan seda renti nende käest saama, kui ise kohal eriti üldse ei ole. Tegelikult on kõik palju lihtsam. Selleks on omad firmad, kes kõige eest hoolitsevad. Sinu asi on ainult vaadata, kuidas raha sinu pangaarvele peale tiksub. Ei mingit muret.
Varsti tulevad juba uued mõtted. Et, aga miks ma üldse peaksin mingi valmis korteri ostma, kus, nagu tavaliselt, on kõik sinu jaoks väga maitsekalt viimistletud, möbleeritud, kardinate ja kõigega varustatud, viimase peal. Et, lihtsalt ostad ära ja astud sisse, kaks kätt taskus, ja hakkad elama. Isegi pudel veini, klaasid, vannilinad ja pakendis hambaharjad on valmis pandud. Telekas, DVD mängija, kõik töötab, külmkapid ja konditsioneerid, elementaarne.
Eks ole, palju kavalam oleks ju hoopis selline korter osta pooleli olevas korterelamus veel enne, kui ta päris valmis on. Lihtsalt, tühi betoonboks, ainult aknad-uksed ees. See oleks ju palju odavam. Ja see viimistlemine-möbleerimine-varustamine on ju väga lihtsalt korraldatav. Aga hinda tõstab see tunduvalt rohkem kui kulutused selle peale. Hmnjaa. Lased valmis teha, rendid välja, saad kulutused tagasi. Samal ajal kinnisvarahinnad tõusevad. Igati plussis. Kui tahad, müüd maha. Nõudmine on ju kogu aeg olemas. Hakkad ennast juba tegijana tundma.
Sest võimalusi on ju veelgi rohkem. Mis tühja neist korteritest ja majadest. Parem ostaks hoopis krundi. Kindel värk. Paned sinna maja püsti, just sellise, mis sulle meeldib. Aiakene, bassein, purskkaevud, värgid. Kaks korrust, neli magamistuba, rõdud jne. Peaks piisama.
Ja, noh, ega sa ise ei ehita ju. Paned asja käima, ja kui järgmine kord Pattayale tuled, on majakene juba valmis. Ning turuhindades on ta vähemalt poole kallim, võrreldes selle rahaga, mis sa sinna ehitamiseks sisse panid. Eriti kasulik.
Kinnisvara on selles mõttes tore asi. Teed, mida teed, aga alati oled plussis. Noh, kui just ise väga suuri lollusi ei tee, muidugi.
Ja, noh, ega siis elamud ainult. Võid ju hoopis siukese majaosa endale võtta. Püstak. Neli-viis korrust, igal korrusel kolm-neli tuba elamiseks. Allkorrusel lahedalt ruumi restoraniks või baariks või poekeseks või ilusalongiks või milleks iganes. Võtad ära ja rendid välja. Aga kasseeridki ainult renti. Kuidas nad ennast ära majandavad, on juba nende mure. Las möllavad. Kui hakkama ei saa, siis on järjekord ootamas.
Aga ega see ise rentimine kah rumal mõte pole. Eriti kui juhtub heas kohas olema ja soodsalt. Palun väga. Teedki restorani koos külaliste majutamisega. Paned inimesed tööle. Noh, jah, siis võiksid juba ise ka kohapeal olla. Aga saab ka nii, et leiad õiged inimesed ja endal pole jällegi muret.
Siinses igaveses suves on hinnad ikka veel kordades odavamad kui läänemaailmas. Eks nad muidugi tõusevad. Ja mitte vähe. 10 ... 15 protsenti aastas praegu. Aga see pole mingi mull või kinnisvara-buum, mis kohe-kohe lõhki läheb või otsa saab. Maksejõud ei kao maailmast kuhugi. Ja Pattaya on yha ligitõmbavam kõigist maailma otstest tulijatele.
Maksud, muide, on siin minimaalsed või peaaegu olematud.
Formaalsused
Tore muidugi, kui leiakski mõne mõnusa pesakese.
Aga eks see vist nõuab ikka omajagu aega, teadmisi, kogemusi, asjaajamist, byrokraatiat ja ei tea veel kõike mida veel.
Tegelikult on kõik palju lihtsam.
Nimelt, kõige eest hoolitsetakse. Teenindus on siin maal viimase peal. Sul ei ole vaja tegelikult muud teha kui ainult ütelda, mida sa tahad. Ja kõik toimib. Mõne tunniga on kõik formaalsused lahendatud. Sul ei ole vaja minna veel kuskile notari juurde või mingisse ametiasutusse. Kõik korraldatakse.
Aga mõnda asja võiks siiski teada.
Tai maal on omad seadused ja nendest tuleb juhinduda. Nagu igal pool mujalgi.
Kõige lihtsam on korteri omandamine. See käib täpselt nii nagu Eestiski. Korter kui kinnisvara läheb sinu nimele ning koos sellega omandad sa ka mõttelise osa vastavast elamust. Sinu nimi kantakse vastavatesse kinnisvara-registritesse ja sa saad täieõiguslikuks omanikuks. Sa võid seda igal ajal vabalt edasi myya, välja rentida, pantida, pärandada, kinkida jne nagu igal pool maailmas.
Jah, igal elamul on kvoodid, et kui palju sellest võib kuuluda välismaalastele. Aga kui on tegemist selle kvoodi sisse jääva korteriga, siis on kõik korras. Kui kvoot on täis ja selles elamus enam vabu kortereid välismaalaste jaoks ei leidu, siis on ka veel teisi lahendusi. Aga nendest allpool.
Maa omandamine on juba veidi keerulisem, aga ka mitte midagi hullu.
Yldiselt, nagu ka Eestis, ei saa välismaalane ka Tai maal ise maad enda nimele osta. Ometi on maa omandamine siiski võimalik. Selleks on koguni mitmeid variante.
Nimelt, on võimalik, et maa kuulub Tais registreeritud firmale.
Kõige tavalisem ongi see, et sinu nimele registreeritakse firma ning selle firma nimele registreeritakse vastav maatykk või krunt. (Nagu juba öeldud, ei pea sa ise selle jaoks midagi tegema. Kõik korraldatakse: firma loomine, registreerimine, raamatupidamine, maksud jmt.) See on selline formaalne värk. Tyypiliselt saab selle firma nimeks vastava kinnistu aadress ja sina saad praktiliselt selle ainuomanikuks. Kuna seadus nõuab firmas osalemises ka Tai kodanikke, siis vormistataksegi osanikena sinna vajalikul määral teisi osanikke, kes aga kohe delegeerivad kõik oma õigused sulle.
Eriti mugav. Sul on firma, mille ainsaks varaks on yks kinnisvara. Kui sul peaks tekkima tahtmine seda kinnisvara kunagi myya, siis myyd sa tegelikult hoopis selle firma. Ei mingit maa-ametis ymber-registreerimist ega vastavaid riigilõive ega midagi. Firma vahetab omanikku. Firma hind ongi talle kuuluva kinnisvara turuhind. Kinnisvara jääb aga muidugi samale firmale.
Veelgi lihtsam on samal viisil kinnisvara omandada. On näiteks miski majakene, mis kuulub sellisele firmakesele. Ostadki siis selle firma ning koos sellega tuleb sinu omandusse ka sellele firmale kuuluv kinnisvara. Ei ole isegi vaja firmat registreerida ega midagi, sest see on juba varem ammu ära tehtud.
Jah, tõsi ta on, see on ju nagu veidi seadustest möödahiilimine, ehk siis, seaduseaukude ärakasutamine. Võibolla selline variant igayhele ei meeldi.
Ehkki seda kasutatakse laialdaselt ja turvaliselt. Muideks, ka siis, kui näiteks majas on välismaalastele võimaldatav korterite kvoot täis.
Aga on ka teine variant.
Paljud kinnisvara-arendajad on omandanud suuri maavaldusi ning rajanud sinna kommunikatsioonid, ehitanud välja teed ja teenindusvõrgud, moodustanud elamukrunte, ehitanud jne. Need on muidugi suured firmad, loomulikult Tai maal registreeritud jne. Tavaliselt kuuluvad nad omakorda suurtele rahvusvahelistele kinnisvara-arendamisega tegelevatele firmadele.
Nende krunte ja maju on võimalik omandada liisimise teel. Jah, sinu õigused sel puhul on mõnevõrra piiratumad. Tavaliselt sõlmitakse liising 30 aastaks koos selle pikendamise garantiiga veel kaks korda, st kokku 90 aastaks. Ysna sarnane nagu maa rentimine või hoonestusõigus.
Näib, nagu polekski see nagu see "päris" omand, sellisel juhul. Tegelikult on ka liising omandivorm, mida saab myya, edasi rentida jne. Myygi puhul läheb sama liising üle järgmisele omanikule. Liisinguturg on samasugune turg nagu iga teinegi. Vähemalt 30 aastaks fikseeritud maksetega liisingud muutuvad tõusval kinnisvaraturul ysna kiiresti atraktiivseiks.
Sellest võiks palju pikemalt rääkida. Aga läheb vist juba liiga keeruliseks.
On veel variante. Yks võimalus on näiteks vormistada kinnisvara Tai kodaniku nimele ning koormata see samaaegselt hypoteegiga sinu kasuks. Aga need kõik on sellised tehnlised formaalsused.
Jutu mõte oli ju see, et tegelikult on kõik palju lihtsam. Ja ongi.
Õigupoolest ei peagi neist asjadest ise eriti teadma, sest kõik korraldatakse sinu jaoks ära parimal viisil.
Aga eks see vist nõuab ikka omajagu aega, teadmisi, kogemusi, asjaajamist, byrokraatiat ja ei tea veel kõike mida veel.
Tegelikult on kõik palju lihtsam.
Nimelt, kõige eest hoolitsetakse. Teenindus on siin maal viimase peal. Sul ei ole vaja tegelikult muud teha kui ainult ütelda, mida sa tahad. Ja kõik toimib. Mõne tunniga on kõik formaalsused lahendatud. Sul ei ole vaja minna veel kuskile notari juurde või mingisse ametiasutusse. Kõik korraldatakse.
Aga mõnda asja võiks siiski teada.
Tai maal on omad seadused ja nendest tuleb juhinduda. Nagu igal pool mujalgi.
Kõige lihtsam on korteri omandamine. See käib täpselt nii nagu Eestiski. Korter kui kinnisvara läheb sinu nimele ning koos sellega omandad sa ka mõttelise osa vastavast elamust. Sinu nimi kantakse vastavatesse kinnisvara-registritesse ja sa saad täieõiguslikuks omanikuks. Sa võid seda igal ajal vabalt edasi myya, välja rentida, pantida, pärandada, kinkida jne nagu igal pool maailmas.
Jah, igal elamul on kvoodid, et kui palju sellest võib kuuluda välismaalastele. Aga kui on tegemist selle kvoodi sisse jääva korteriga, siis on kõik korras. Kui kvoot on täis ja selles elamus enam vabu kortereid välismaalaste jaoks ei leidu, siis on ka veel teisi lahendusi. Aga nendest allpool.
Maa omandamine on juba veidi keerulisem, aga ka mitte midagi hullu.
Yldiselt, nagu ka Eestis, ei saa välismaalane ka Tai maal ise maad enda nimele osta. Ometi on maa omandamine siiski võimalik. Selleks on koguni mitmeid variante.
Nimelt, on võimalik, et maa kuulub Tais registreeritud firmale.
Kõige tavalisem ongi see, et sinu nimele registreeritakse firma ning selle firma nimele registreeritakse vastav maatykk või krunt. (Nagu juba öeldud, ei pea sa ise selle jaoks midagi tegema. Kõik korraldatakse: firma loomine, registreerimine, raamatupidamine, maksud jmt.) See on selline formaalne värk. Tyypiliselt saab selle firma nimeks vastava kinnistu aadress ja sina saad praktiliselt selle ainuomanikuks. Kuna seadus nõuab firmas osalemises ka Tai kodanikke, siis vormistataksegi osanikena sinna vajalikul määral teisi osanikke, kes aga kohe delegeerivad kõik oma õigused sulle.
Eriti mugav. Sul on firma, mille ainsaks varaks on yks kinnisvara. Kui sul peaks tekkima tahtmine seda kinnisvara kunagi myya, siis myyd sa tegelikult hoopis selle firma. Ei mingit maa-ametis ymber-registreerimist ega vastavaid riigilõive ega midagi. Firma vahetab omanikku. Firma hind ongi talle kuuluva kinnisvara turuhind. Kinnisvara jääb aga muidugi samale firmale.
Veelgi lihtsam on samal viisil kinnisvara omandada. On näiteks miski majakene, mis kuulub sellisele firmakesele. Ostadki siis selle firma ning koos sellega tuleb sinu omandusse ka sellele firmale kuuluv kinnisvara. Ei ole isegi vaja firmat registreerida ega midagi, sest see on juba varem ammu ära tehtud.
Jah, tõsi ta on, see on ju nagu veidi seadustest möödahiilimine, ehk siis, seaduseaukude ärakasutamine. Võibolla selline variant igayhele ei meeldi.
Ehkki seda kasutatakse laialdaselt ja turvaliselt. Muideks, ka siis, kui näiteks majas on välismaalastele võimaldatav korterite kvoot täis.
Aga on ka teine variant.
Paljud kinnisvara-arendajad on omandanud suuri maavaldusi ning rajanud sinna kommunikatsioonid, ehitanud välja teed ja teenindusvõrgud, moodustanud elamukrunte, ehitanud jne. Need on muidugi suured firmad, loomulikult Tai maal registreeritud jne. Tavaliselt kuuluvad nad omakorda suurtele rahvusvahelistele kinnisvara-arendamisega tegelevatele firmadele.
Nende krunte ja maju on võimalik omandada liisimise teel. Jah, sinu õigused sel puhul on mõnevõrra piiratumad. Tavaliselt sõlmitakse liising 30 aastaks koos selle pikendamise garantiiga veel kaks korda, st kokku 90 aastaks. Ysna sarnane nagu maa rentimine või hoonestusõigus.
Näib, nagu polekski see nagu see "päris" omand, sellisel juhul. Tegelikult on ka liising omandivorm, mida saab myya, edasi rentida jne. Myygi puhul läheb sama liising üle järgmisele omanikule. Liisinguturg on samasugune turg nagu iga teinegi. Vähemalt 30 aastaks fikseeritud maksetega liisingud muutuvad tõusval kinnisvaraturul ysna kiiresti atraktiivseiks.
Sellest võiks palju pikemalt rääkida. Aga läheb vist juba liiga keeruliseks.
On veel variante. Yks võimalus on näiteks vormistada kinnisvara Tai kodaniku nimele ning koormata see samaaegselt hypoteegiga sinu kasuks. Aga need kõik on sellised tehnlised formaalsused.
Jutu mõte oli ju see, et tegelikult on kõik palju lihtsam. Ja ongi.
Õigupoolest ei peagi neist asjadest ise eriti teadma, sest kõik korraldatakse sinu jaoks ära parimal viisil.
Hinnad
Tore kyll, aga mis see kõik maksab, võiks kysida. Mis seal ikka, uurime järele.
Selline majakene, näiteks. 124 m2, kaks magamistuba, elutuba, vannituba, köök, konditsioneerid, katusealune terrass, läheduses bassein jne. Niisama, eemalt vaadates, mis ta võiks maksta, Eesti rahas? Vist ikka hea mitu miljonit, eks ole?
Nojah. Aga siin on see majakene praegu myygil 1,5 miljoni bahti eest, ehk siis umbes 500 tuhande Eesti krooni eest...
Jah, tõsi kyll, see maja on möbleerimata, asub merest eemal, ja yldse...
Aga vaatame järgmisse sisse, ehk on veidi parem.
Jaa... Ilusti sisustatud, lihtsalt, astu sisse ja hakka elama. Märksa suurem, 220 m2, kolm magamistuba, kaks vannituba, elutuba, köök jne.
Ja hind: ikka 1,5 miljonit bahti ehk 500 tuhat krooni...
Kas siis Pattayal ongi kõik majad nii odavad? Jajah, on isegi veel odavamaid ja muidugi ka palju kallimaid. Palju sõltub asukohast, ymbrusest jne. Nagu ikka: mida lähemal rannale, seda kallim. Aga mitte alati.
Kõigil majadel on vähemalt kaks magamistuba, elutuba, köök ja katusealune terrass maja ees. Magamistubade arv määrab enam-vähem hinnaklassi. Privaatne bassein ja aiakene lisab muidugi hinda juurde.
Kõige odavamad on ridaelamu-boksid. Põhimõtteliselt nagu majakene ikka, ainult et naabermajaga on yhine sein. Noh, nurga- või otsapealsed on veidi rohkem omaette, aga siis võib jälle ehk liiklus rohkem häirida. Mõnikord on sellised ridaelamu-boksid ka kahekorruselised: all on suur elutuba ja üleval on magamistoad-vannitoad.
Omaette majad on muidugi kallimad. Aga mitte ka yle mõistuse. Sageli on nad mingis elamupiirkonnas, ysna tihedalt koos.
Nojah, ja lõpuks on ka selliseid maju, mis paiknevad hoopis linnast väljas. Ja ongi päris omaette. Nende hinnad võivad kõikuda väga suurtes piirides.
Aga vaataks hoopis kortereid.
Näiteks selline. Ühetoaline korter, vannitoaga, 28 m2, möbleeritud, rõduga, konditsioneer jne, 9. korrus, vaatega merele, rannast 150 m kaugusel. Nagu stuudio. Või poissmehekorter, kuidas keegi soovib.
Maja ise hästi ilus, selline stiilne tornelamu, oma basseini, söögikoha, poekesega ja puha.
Hind: 1 miljon bahti, ehk 350 tuhat krooni.
Hea kyll. Hinnad võivad ju tõesti nii head olla, aga mis sinna juurde veel peab maksma?
Vaatame järgi.
Igasuguse kinnisvara omandamisel tuleb ühekordselt tasuda, sõltuvalt objekti hinnast: riigilõiv 0,5 %, ylekandekulud 0,01 %, tehingumaks 0,11 % ning tulumaks 1...3 %. Tyypilise yhetoalise korteri ostmisel võib see kõik kokku teha umbes 100 tuhat bahti, mis reeglina jagatakse ostja ja myyja vahel võrdselt ära. Kui tegemist on firma kaudu ostmisega, siis on kuludeks ainult firma omaniku andmete muutmine registris, mis on vaid mõnisada bahti.
Kõigele sellele lisandub veel volitatud esindaja (notari) tasu, umbes 5000 bahti. Selle eest korraldataksegi kõik formaalsused. Ise ei pea midagi tegema.
See kõik on yhekordne. Hiljem tuleb tasuda maamaksu, mis on täiesti tyhine (vaid mõni baht). On olemas veel ehitise kasutamise maks, kuid see kehtib vaid äriotstarbelise omandi puhul.
Mis veel?
Korterelamute ja yhise elamupiirkonna puhul lisanduvad maja või piirkonna yldkulud ja -hooldus. Sõltuvalt elamust või piirkonnast võib see olla 25 kuni 50 bahti ruutmeetri kohta kuus. Noh, ytleme siis, et miski 3000 bahti keskmiselt.
Elekter. Kilovatt-tunni hind on 3,6 bahti. Kui sa just ei jäta kõiki konditsioneere ööpäevaringselt huugama, siis jääb väiksema maja puhul kuu elektriarve kuskile 1500 bahti ringi normaalselt.
Vesi. 10...25 bahti kuupmeetri kohta. Kui basseini ei ole, siis mitte iialgi yle 100 bahti kuus.
Muud kommunikatsioonid (telefon, kaabel-TV, internet jne) on juba su oma asi, aga samuti mitte midagi kallist. Noh, paneme veel 1000 bahti otsa.
Noh, nyyd vist sai kyll kõik kulud yles loetud. Tõesti, enam midagi rohkem ei meenu.
Kokku võivad siis jooksvad kulud tulla midagi 5000 bahti ringis kuus. - Ehk, Eesti rahas, miski 1600 krooni...
Selline majakene, näiteks. 124 m2, kaks magamistuba, elutuba, vannituba, köök, konditsioneerid, katusealune terrass, läheduses bassein jne. Niisama, eemalt vaadates, mis ta võiks maksta, Eesti rahas? Vist ikka hea mitu miljonit, eks ole?
Nojah. Aga siin on see majakene praegu myygil 1,5 miljoni bahti eest, ehk siis umbes 500 tuhande Eesti krooni eest...
Jah, tõsi kyll, see maja on möbleerimata, asub merest eemal, ja yldse...
Aga vaatame järgmisse sisse, ehk on veidi parem.
Jaa... Ilusti sisustatud, lihtsalt, astu sisse ja hakka elama. Märksa suurem, 220 m2, kolm magamistuba, kaks vannituba, elutuba, köök jne.
Ja hind: ikka 1,5 miljonit bahti ehk 500 tuhat krooni...
Kas siis Pattayal ongi kõik majad nii odavad? Jajah, on isegi veel odavamaid ja muidugi ka palju kallimaid. Palju sõltub asukohast, ymbrusest jne. Nagu ikka: mida lähemal rannale, seda kallim. Aga mitte alati.
Kõigil majadel on vähemalt kaks magamistuba, elutuba, köök ja katusealune terrass maja ees. Magamistubade arv määrab enam-vähem hinnaklassi. Privaatne bassein ja aiakene lisab muidugi hinda juurde.
Kõige odavamad on ridaelamu-boksid. Põhimõtteliselt nagu majakene ikka, ainult et naabermajaga on yhine sein. Noh, nurga- või otsapealsed on veidi rohkem omaette, aga siis võib jälle ehk liiklus rohkem häirida. Mõnikord on sellised ridaelamu-boksid ka kahekorruselised: all on suur elutuba ja üleval on magamistoad-vannitoad.
Omaette majad on muidugi kallimad. Aga mitte ka yle mõistuse. Sageli on nad mingis elamupiirkonnas, ysna tihedalt koos.
Nojah, ja lõpuks on ka selliseid maju, mis paiknevad hoopis linnast väljas. Ja ongi päris omaette. Nende hinnad võivad kõikuda väga suurtes piirides.
Aga vaataks hoopis kortereid.
Näiteks selline. Ühetoaline korter, vannitoaga, 28 m2, möbleeritud, rõduga, konditsioneer jne, 9. korrus, vaatega merele, rannast 150 m kaugusel. Nagu stuudio. Või poissmehekorter, kuidas keegi soovib.
Maja ise hästi ilus, selline stiilne tornelamu, oma basseini, söögikoha, poekesega ja puha.
Hind: 1 miljon bahti, ehk 350 tuhat krooni.
Hea kyll. Hinnad võivad ju tõesti nii head olla, aga mis sinna juurde veel peab maksma?
Vaatame järgi.
Igasuguse kinnisvara omandamisel tuleb ühekordselt tasuda, sõltuvalt objekti hinnast: riigilõiv 0,5 %, ylekandekulud 0,01 %, tehingumaks 0,11 % ning tulumaks 1...3 %. Tyypilise yhetoalise korteri ostmisel võib see kõik kokku teha umbes 100 tuhat bahti, mis reeglina jagatakse ostja ja myyja vahel võrdselt ära. Kui tegemist on firma kaudu ostmisega, siis on kuludeks ainult firma omaniku andmete muutmine registris, mis on vaid mõnisada bahti.
Kõigele sellele lisandub veel volitatud esindaja (notari) tasu, umbes 5000 bahti. Selle eest korraldataksegi kõik formaalsused. Ise ei pea midagi tegema.
See kõik on yhekordne. Hiljem tuleb tasuda maamaksu, mis on täiesti tyhine (vaid mõni baht). On olemas veel ehitise kasutamise maks, kuid see kehtib vaid äriotstarbelise omandi puhul.
Mis veel?
Korterelamute ja yhise elamupiirkonna puhul lisanduvad maja või piirkonna yldkulud ja -hooldus. Sõltuvalt elamust või piirkonnast võib see olla 25 kuni 50 bahti ruutmeetri kohta kuus. Noh, ytleme siis, et miski 3000 bahti keskmiselt.
Elekter. Kilovatt-tunni hind on 3,6 bahti. Kui sa just ei jäta kõiki konditsioneere ööpäevaringselt huugama, siis jääb väiksema maja puhul kuu elektriarve kuskile 1500 bahti ringi normaalselt.
Vesi. 10...25 bahti kuupmeetri kohta. Kui basseini ei ole, siis mitte iialgi yle 100 bahti kuus.
Muud kommunikatsioonid (telefon, kaabel-TV, internet jne) on juba su oma asi, aga samuti mitte midagi kallist. Noh, paneme veel 1000 bahti otsa.
Noh, nyyd vist sai kyll kõik kulud yles loetud. Tõesti, enam midagi rohkem ei meenu.
Kokku võivad siis jooksvad kulud tulla midagi 5000 bahti ringis kuus. - Ehk, Eesti rahas, miski 1600 krooni...
Pilvelõhkujad
Ja ongi nii: Pattayale kerkivad tõelised pilvelõhkujad.
Eks siin ole neid kõrgemat sorti hotelle jm majakesi juba kyll. Aga ikka, noh, ikka nii paarikymne-korruselised. Lahe muidugi. Võtad toa või ostad või rendid, kuskil 19. korrusel. Vaatega merele, muidugi. Naudid ja imetled. Või siis, niisama, astud kuskile sisse ja lased ennast liftiga katusele viia. Mõnus vaade. Aga, see, mis nyyd toimuma hakkab, yletab juba kõik seninähtu.
Pattaya kaotab jäädavalt oma senise oh-kui-lahe ilme ja muutub... Milleks? - Raske öelda, veel.
Ocean One ehk lyhidalt O1 saab olema selle kuningriigi kõrgeim ehitis yldse. Ykski Bangkoki kõrghoone, kaasa arvatud Bayoke II torn, ei kyyni nii kõrgele.
Huvitav, tõesti, miks just Pattayale selline röögatu ehitis?
Koht on muidugi hea. Kohe Jomtien Beachi alguses. Paistma hakkab ta muidugi igalt poolt. Kusjuures, juba selle aasta lõpupoolel peaks ta olema kerkinud juba nii kõrgele, et möödasõitjad hakkavad näpuga näitama ja kysima, et "mis see on"?
Avamine toimub juba kolme aasta pärast. Maksumus: umbes 3 miljardit bahti. Korruseid: 91. Kõrgus: 367 meetrit. Põhimõtteliselt, korterelamu. Aga esimesed 9 korrust on hiiglaslik kaubanduskeskus. Majja tulevad muidugi restoranid, ööpäevaringselt lahti olevad baarid, poed, ööklubi jne jne. Kolm basseini, saun, jõusaalid, kliinik ning isegi tervise-jooksu rada.
Kõik tehnika viimase sõna järgi. Automaatselt sulguvad rõdud suurema tuulega. Maavärina-kindel. Viimase peal turvasysteemid. Wifi jm kommunikatsioonid. Energia- ja keskkonnasäästlik: päikesepatareid, kogu vesi on valdavalt taaskasutuses jne jne.
Aga, jah, see Pattaya panoraam saab olema ikka harjumatu kyll esialgu.
Tõsi, kerkib ka teine pilvelõhkuja, õigemini kaksik-pilvelõhkuja, North Point, Pattaya teise otsa, Naklua kanti. Kaks torni, 61- ja 51-korruselised. Samuti pilvelõhkuja-mõõtu. Samuti korter-elamud. Saavad valmis juba kahe aasta pärast.
Vähemalt tasakaalustavad seda suurimat, mingil määral.
Hetkel käivad tööd alles vundamentide kallal. Aga juba käib ka myygitöö. Ning, usu või ära usu, ligi 10 protsenti nendes pilvelõhkujates olevatest korteritest on juba myydud!
Hinnad, kusjuures, on Pattaya standardite järgi kohutavad. Pattayal on tavaline kuskil 30...40 tuhat bahti ruutmeetri kohta, harva rohkem. Nendes pilvelõhkujates aga algavad ruutmeetri hinnad 100 tuhandest bahtist. Mis tähendab, et 50-ruutmeetrise stuudio-korteri eest tuleb välja käia 5 miljonit...
Ning, mis eriti huvitav: toimib juba ka järelturg. See tähendab, ostetud korterid veel valmimata kõrghoonetes on juba taas myygil, aga juba 30 protsenti kallimalt.
See on juba midagi, tõesti. Ostad korteri, mida pole veel olemaski. Ootad veidi ning myyd ta maha. Ja teenid vähem kui aastaga 30 protsenti kasumit.
Kui keegi räägib õhu myymisest... Siis see just see ongi.
Kinnisvara-inimesed on ysna segaduses. Kas need pilvelõhkujad veavadki hinnad Pattayal yles?
Elame-näeme.
Eks siin ole neid kõrgemat sorti hotelle jm majakesi juba kyll. Aga ikka, noh, ikka nii paarikymne-korruselised. Lahe muidugi. Võtad toa või ostad või rendid, kuskil 19. korrusel. Vaatega merele, muidugi. Naudid ja imetled. Või siis, niisama, astud kuskile sisse ja lased ennast liftiga katusele viia. Mõnus vaade. Aga, see, mis nyyd toimuma hakkab, yletab juba kõik seninähtu.
Pattaya kaotab jäädavalt oma senise oh-kui-lahe ilme ja muutub... Milleks? - Raske öelda, veel.
Ocean One ehk lyhidalt O1 saab olema selle kuningriigi kõrgeim ehitis yldse. Ykski Bangkoki kõrghoone, kaasa arvatud Bayoke II torn, ei kyyni nii kõrgele.
Huvitav, tõesti, miks just Pattayale selline röögatu ehitis?
Koht on muidugi hea. Kohe Jomtien Beachi alguses. Paistma hakkab ta muidugi igalt poolt. Kusjuures, juba selle aasta lõpupoolel peaks ta olema kerkinud juba nii kõrgele, et möödasõitjad hakkavad näpuga näitama ja kysima, et "mis see on"?
Avamine toimub juba kolme aasta pärast. Maksumus: umbes 3 miljardit bahti. Korruseid: 91. Kõrgus: 367 meetrit. Põhimõtteliselt, korterelamu. Aga esimesed 9 korrust on hiiglaslik kaubanduskeskus. Majja tulevad muidugi restoranid, ööpäevaringselt lahti olevad baarid, poed, ööklubi jne jne. Kolm basseini, saun, jõusaalid, kliinik ning isegi tervise-jooksu rada.
Kõik tehnika viimase sõna järgi. Automaatselt sulguvad rõdud suurema tuulega. Maavärina-kindel. Viimase peal turvasysteemid. Wifi jm kommunikatsioonid. Energia- ja keskkonnasäästlik: päikesepatareid, kogu vesi on valdavalt taaskasutuses jne jne.
Aga, jah, see Pattaya panoraam saab olema ikka harjumatu kyll esialgu.
Tõsi, kerkib ka teine pilvelõhkuja, õigemini kaksik-pilvelõhkuja, North Point, Pattaya teise otsa, Naklua kanti. Kaks torni, 61- ja 51-korruselised. Samuti pilvelõhkuja-mõõtu. Samuti korter-elamud. Saavad valmis juba kahe aasta pärast.
Vähemalt tasakaalustavad seda suurimat, mingil määral.
Hetkel käivad tööd alles vundamentide kallal. Aga juba käib ka myygitöö. Ning, usu või ära usu, ligi 10 protsenti nendes pilvelõhkujates olevatest korteritest on juba myydud!
Hinnad, kusjuures, on Pattaya standardite järgi kohutavad. Pattayal on tavaline kuskil 30...40 tuhat bahti ruutmeetri kohta, harva rohkem. Nendes pilvelõhkujates aga algavad ruutmeetri hinnad 100 tuhandest bahtist. Mis tähendab, et 50-ruutmeetrise stuudio-korteri eest tuleb välja käia 5 miljonit...
Ning, mis eriti huvitav: toimib juba ka järelturg. See tähendab, ostetud korterid veel valmimata kõrghoonetes on juba taas myygil, aga juba 30 protsenti kallimalt.
See on juba midagi, tõesti. Ostad korteri, mida pole veel olemaski. Ootad veidi ning myyd ta maha. Ja teenid vähem kui aastaga 30 protsenti kasumit.
Kui keegi räägib õhu myymisest... Siis see just see ongi.
Kinnisvara-inimesed on ysna segaduses. Kas need pilvelõhkujad veavadki hinnad Pattayal yles?
Elame-näeme.
Kobarad
Ei teagi, kuidas neid nagu õieti nimetada.
Igatahes, keskel on bassein või mitu. Basseinil võib olla purkkaevusid, saarekesi, sillakesi jne. Basseini ääres ja ymber on rohelus, puud-põõsad, lebotamise-päevitamise kohad. Võibolla vulisev ojakene. Võibolla mõni väike baarikene või söögikoht isegi. Ja selle kõige ymber on inimeste elamised.
Alumisel korrusel selliste terrassidega basseini ja lebola poole. Nii et kui tahad, astud hommikul kohe uksest välja ja basseini. Või istud oma elamise ees katusealusel terrassil, ryypad kohvi ja vaatad, kuidas raffas lebotab ja basseinis möllab.
Võibolla rohkem korruseid ei olegi. Need on siis sellised eriti omaette kobarakesed. Aga kui on ka rohkem korruseid, siis igatahes, järgmistel korrustel on rõdud alati sisehoovi-basseini poole.
Kogu see asi moodustab kokku sellise kobara, kuhu on asja ainult selle elanikel. Nojah, nende kylalistel muidugi samuti. Aga päris võõrad sinna ei satu ega saagi sattuda.
Väljastpoolt ei pruugi arugi saada. Lihtsalt, miski tavaline maja. Aga sees: roheline oaas.
Põhimõtteliselt ju korterelamud. Aga meie ytleme: kobarad.
Võibolla ise ei tahakski sellises aastate kaupa elada. Aga puhkuse ajaks, väga hea.
Ning välja rentimiseks, eriti hea.
Igatahes, keskel on bassein või mitu. Basseinil võib olla purkkaevusid, saarekesi, sillakesi jne. Basseini ääres ja ymber on rohelus, puud-põõsad, lebotamise-päevitamise kohad. Võibolla vulisev ojakene. Võibolla mõni väike baarikene või söögikoht isegi. Ja selle kõige ymber on inimeste elamised.
Alumisel korrusel selliste terrassidega basseini ja lebola poole. Nii et kui tahad, astud hommikul kohe uksest välja ja basseini. Või istud oma elamise ees katusealusel terrassil, ryypad kohvi ja vaatad, kuidas raffas lebotab ja basseinis möllab.
Võibolla rohkem korruseid ei olegi. Need on siis sellised eriti omaette kobarakesed. Aga kui on ka rohkem korruseid, siis igatahes, järgmistel korrustel on rõdud alati sisehoovi-basseini poole.
Kogu see asi moodustab kokku sellise kobara, kuhu on asja ainult selle elanikel. Nojah, nende kylalistel muidugi samuti. Aga päris võõrad sinna ei satu ega saagi sattuda.
Väljastpoolt ei pruugi arugi saada. Lihtsalt, miski tavaline maja. Aga sees: roheline oaas.
Põhimõtteliselt ju korterelamud. Aga meie ytleme: kobarad.
Võibolla ise ei tahakski sellises aastate kaupa elada. Aga puhkuse ajaks, väga hea.
Ning välja rentimiseks, eriti hea.
Penthouse
Aga miks me ainult odavatest asjadest räägime?
Võtame näiteks penthouse.
Sellel vist polegi õiget eestikeelset vastet. Katusekorter, pööningukorter, ülemise korruse korter... Ykski ei sobi. Ja kui kirjutada "penthouse", siis peab sellest penthouse'ist rääkides kogu aeg seda tylikat ylakoma tarvitama. Aga kirjutades häälduspäraselt, "penthaus", on nagu kah veidi imelik.
Aga olgu. Katsume nyyd asja juurde kah jõuda.
Panthouse on jah yhe maja terve ylemine korrus, mis on ehitatud ja planeeritud yheks suureks elamiseks. Et asja veelgi uhkemaks ajada, on penthouse tihtipeale ehitatud koguni läbi kahe ylemise korruse. Nagu kerge taibata, saab igal majal olla vaid yks penthouse.
Tegelikult, siiski, tehakse väga suurtele majadele mõnikord ka mitu penthouse'i. Näiteks tollele Ocean One pilvelõhkuja-myrakale on planeeritud neid kolm.
Selline planeering, läbi terve korruse, annab terve rea eeliseid ja võimalusi.
Kõigepealt, liftid avanevad otse elutuppa. Ei ole ju mingit eeskoda ega koridori. Yldkasutatavatel liftidel muidugi penthouse "nupp" puudub. Sul on selleks oma võti või magnetkaart vmt.
Teiseks. Penthouse'i aknad ja rõdud avanevad kõigile kylgedele. Kuna tegemist on kõrgeima korrusega, siis on need vaated juba iseenesest "vaatamist väärt", eks ole.
Kolmandaks, täielik privaatsus. Ei mingeid naabreid seina ega ukse taga. Sind ei sega keegi ning sina ei sega kedagi. Ei mingit tänavamyra. Ja sinu akendest ja rõdudelt ei kosta samuti midagi kuskile. Võid korraldada ykskõik kui marulise peo, korraldada tulevärke või mida iganes.
Edasi. Penthouse on alati avar. 500 ... 1000 m2 on tavaline. Sinna mahub magamistube, vannitube, elutube, baare ja isegi basseine. Eks ole: "korteriks" seda nagu tõesti ei sobi nimetada...
Iga penthouse on unikaalne, kuivõrd iga maja on unikaalne ja kordumatu. Muidugi, igal majal penthouse'i ei ole. Ja yldse, penthouse'isid ongi vähe. Veelgi vähem on neid parajasti myygil.
Aga nõutud on nad vägagi, ja mitte sugugi yksnes miljonäride või filmistaaride poolt.
Tõepoolest, milleks maja või villa või väikene lossikene isegi? Alati on see ju kuskil linnadest ja teedest eemal, nõuab hooldajaid-teenindajaid-turvat, omaette piirdeid, kommunikatsioone, legaalset maavaldust jne jne.
Palju mugavam oleks ju penthouse. Sama pind mis suuremal villal, aga linna sees, kõik käe-jala juures, vaid liftisõidu kaugusel. Kõik kaablit-torud jooksevad ise sisse, kogu teenindus on täielikult olemas. Igati aktsepteeritav kinnisvara. Ei mingeid probleeme maaomandiga. Halduskulud on peaaegu olematud. Avanevatest vaadetest me parem ei räägi.
Las sõbrad kiitlevad, et neil on yks villa Vahemere ääres ja teine Floridal. Penthouse'i pole kellelgi. Ja, mis tyhja neist sõpradest. Asjalik firma vajab niikuinii esinduslikku pinda, et ärikohtumisi, presentatsioone ja vastuvõtte korraldada. Asi polegi luksuses, vaid praktilises vajaduses, tihtipeale.
Hinnad?
Praegu näiteks on yks saadaval Pattayal, Jomtieni ranna lähedal, 31. - 32. korrusel, 445 000 EUR ehk vähem kui 7 miljoni Eesti krooni eest
Aga Bangkokis näiteks on yks 28. - 29, korruse penthouse saadaval 2,2 miljoni euro eest. Mis see siis teeb? - Pealt 30 miljoni EEK.
Hmnjaa. Paistab, et Pattayal on veel arenguruumi...
Võtame näiteks penthouse.
Sellel vist polegi õiget eestikeelset vastet. Katusekorter, pööningukorter, ülemise korruse korter... Ykski ei sobi. Ja kui kirjutada "penthouse", siis peab sellest penthouse'ist rääkides kogu aeg seda tylikat ylakoma tarvitama. Aga kirjutades häälduspäraselt, "penthaus", on nagu kah veidi imelik.
Aga olgu. Katsume nyyd asja juurde kah jõuda.
Panthouse on jah yhe maja terve ylemine korrus, mis on ehitatud ja planeeritud yheks suureks elamiseks. Et asja veelgi uhkemaks ajada, on penthouse tihtipeale ehitatud koguni läbi kahe ylemise korruse. Nagu kerge taibata, saab igal majal olla vaid yks penthouse.
Tegelikult, siiski, tehakse väga suurtele majadele mõnikord ka mitu penthouse'i. Näiteks tollele Ocean One pilvelõhkuja-myrakale on planeeritud neid kolm.
Selline planeering, läbi terve korruse, annab terve rea eeliseid ja võimalusi.
Kõigepealt, liftid avanevad otse elutuppa. Ei ole ju mingit eeskoda ega koridori. Yldkasutatavatel liftidel muidugi penthouse "nupp" puudub. Sul on selleks oma võti või magnetkaart vmt.
Teiseks. Penthouse'i aknad ja rõdud avanevad kõigile kylgedele. Kuna tegemist on kõrgeima korrusega, siis on need vaated juba iseenesest "vaatamist väärt", eks ole.
Kolmandaks, täielik privaatsus. Ei mingeid naabreid seina ega ukse taga. Sind ei sega keegi ning sina ei sega kedagi. Ei mingit tänavamyra. Ja sinu akendest ja rõdudelt ei kosta samuti midagi kuskile. Võid korraldada ykskõik kui marulise peo, korraldada tulevärke või mida iganes.
Edasi. Penthouse on alati avar. 500 ... 1000 m2 on tavaline. Sinna mahub magamistube, vannitube, elutube, baare ja isegi basseine. Eks ole: "korteriks" seda nagu tõesti ei sobi nimetada...
Iga penthouse on unikaalne, kuivõrd iga maja on unikaalne ja kordumatu. Muidugi, igal majal penthouse'i ei ole. Ja yldse, penthouse'isid ongi vähe. Veelgi vähem on neid parajasti myygil.
Aga nõutud on nad vägagi, ja mitte sugugi yksnes miljonäride või filmistaaride poolt.
Tõepoolest, milleks maja või villa või väikene lossikene isegi? Alati on see ju kuskil linnadest ja teedest eemal, nõuab hooldajaid-teenindajaid-turvat, omaette piirdeid, kommunikatsioone, legaalset maavaldust jne jne.
Palju mugavam oleks ju penthouse. Sama pind mis suuremal villal, aga linna sees, kõik käe-jala juures, vaid liftisõidu kaugusel. Kõik kaablit-torud jooksevad ise sisse, kogu teenindus on täielikult olemas. Igati aktsepteeritav kinnisvara. Ei mingeid probleeme maaomandiga. Halduskulud on peaaegu olematud. Avanevatest vaadetest me parem ei räägi.
Las sõbrad kiitlevad, et neil on yks villa Vahemere ääres ja teine Floridal. Penthouse'i pole kellelgi. Ja, mis tyhja neist sõpradest. Asjalik firma vajab niikuinii esinduslikku pinda, et ärikohtumisi, presentatsioone ja vastuvõtte korraldada. Asi polegi luksuses, vaid praktilises vajaduses, tihtipeale.
Hinnad?
Praegu näiteks on yks saadaval Pattayal, Jomtieni ranna lähedal, 31. - 32. korrusel, 445 000 EUR ehk vähem kui 7 miljoni Eesti krooni eest
Aga Bangkokis näiteks on yks 28. - 29, korruse penthouse saadaval 2,2 miljoni euro eest. Mis see siis teeb? - Pealt 30 miljoni EEK.
Hmnjaa. Paistab, et Pattayal on veel arenguruumi...
Näide elust
70-aastane mees Eestist juhtub lehest lugema artiklit Pattaya kinnisvara kohta. Ta võtab ühendust kinnisvarabüroo maakleriga ja tutvub võimalustega. Ta veendub, et 450 tuhande Eesti krooniga on võimalik omandada ühetoaline stuudiokorter ning see samas ka kohe rendile anda.
Paari nädala pärast lendab ta Bangkokki. See on tema esimene reis Tai maale.
Lennujaamas on tal autoga vastas Eesti inimene. Paari tunni pärast on mees Pattayal värskelt avatud hotellis, kus teda juba oodatakse. Ta võtab toa teisel korrusel, 500 bahti päev.
Sama päeva pärastlõunal tutvub ta kahe pakutava objektiga. Järgmisel päeval veel kahega.
Mees läheb randa ja võtab palmide all istet.
Ta ryypab õlut ja maitseb värsket ananassi, käib ujumas ja teeb oma valiku: ühetoaline sisustatud ja möbleeritud stuudiokorter 32 m2, 15. korrusel, kööginurga ja vannitoaga. Rõdult vaade merele, rand 500 m kaugusel. Ööpäevaringne valve ja hooldus. Bassein, poed ja restoranid maja juures. Hind: 1,2 miljonit bahti ehk 400 tuhat Eesti krooni.
Esialgne hind oli olnud küll 1,4 miljonit, kuid see oli juba enne tema saabumist alla kaubeldud.
Ta avab kohalikus pangas arve, sõlmib ostu-müügilepingu ja tasub broneerimistasu. Ta sõlmib esinduslepingu rendile andmise kohta, mille kohaselt hakkab tema arvele iga kuu laekuma 7000 bahti.
Järgmisel päeval teeb ta hansaneti kaudu ülekande kogusumma peale.
Muud ühekordsed kulud: lennukipilet edasi-tagasi, saabumisviisa (1000 bahti), notaritasu (10 000 bahti), riigilõivud (12 500 bahti), vahendustasu (5 %).
Edaspidised hoolduskulud: 3600 bahti aastas.
Paari nädala pärast lendab ta Bangkokki. See on tema esimene reis Tai maale.
Lennujaamas on tal autoga vastas Eesti inimene. Paari tunni pärast on mees Pattayal värskelt avatud hotellis, kus teda juba oodatakse. Ta võtab toa teisel korrusel, 500 bahti päev.
Sama päeva pärastlõunal tutvub ta kahe pakutava objektiga. Järgmisel päeval veel kahega.
Mees läheb randa ja võtab palmide all istet.
Ta ryypab õlut ja maitseb värsket ananassi, käib ujumas ja teeb oma valiku: ühetoaline sisustatud ja möbleeritud stuudiokorter 32 m2, 15. korrusel, kööginurga ja vannitoaga. Rõdult vaade merele, rand 500 m kaugusel. Ööpäevaringne valve ja hooldus. Bassein, poed ja restoranid maja juures. Hind: 1,2 miljonit bahti ehk 400 tuhat Eesti krooni.
Esialgne hind oli olnud küll 1,4 miljonit, kuid see oli juba enne tema saabumist alla kaubeldud.
Ta avab kohalikus pangas arve, sõlmib ostu-müügilepingu ja tasub broneerimistasu. Ta sõlmib esinduslepingu rendile andmise kohta, mille kohaselt hakkab tema arvele iga kuu laekuma 7000 bahti.
Järgmisel päeval teeb ta hansaneti kaudu ülekande kogusumma peale.
Muud ühekordsed kulud: lennukipilet edasi-tagasi, saabumisviisa (1000 bahti), notaritasu (10 000 bahti), riigilõivud (12 500 bahti), vahendustasu (5 %).
Edaspidised hoolduskulud: 3600 bahti aastas.
Väljarentimine
Võiks ju mõtelda, et milleks mulle miski maja või korter Tai maal. Nagunii käin seal vaid kord-paar aastas, kõige rohkem kuuks või paariks.
Aga, et jah, kui saaks kuidagi välja rentida, siis võiks kyll mõtelda...
Väljarentimine on siin maal sama lihtne nagu kõik muugi. Ei pea kohal olema. Ei pea iga kuu käima rentniku ukse taga kraapimas, et järjekordset makset kätte saada. Ei pea isegi rentnikke otsima kuskilt ega ajalehekuulutustega tegelema. Kõik korraldatakse ära parimal viisil.
Aga esimene asi on see, et kui juba midagi valima hakkad, siis peaks kohe ka selge olema, kuidas seda kasutama hakatakse. Kas ainult endale või puhtalt investeeringuks ning väljarentimiseks või kuidagi mõlematpidi. Sellest sõltub valik vägagi. On maju ja kortereid, mida on väga kerge rendile anda, aga on ka selliseid, mis sobivad pigem endale ja millele rentnike leidmine võib osutuda ysna kahtlaseks.
Järgmine asi ongi see, kuidas rendi-asju edasi korraldada. Selleks on kaks võimalust.
Võib teha kinnisvarafirmaga lepingu, millega nemad garanteerivad sulle lähema aasta-kahe jooksul kindla renditulu sõltumata sellest, kas mingeid rentnikke yldse tuleb. Selliseid lepinguid tehakse muidugi mitte igasuguste objektide peale, vaid ikka nende peale, mida on võimalik soodsalt välja rentida.
Sellise lepingu eelis on see, et tulu on garanteeritud. Enamasti jääb see kuskile 7...8 % vahele objekti enda hinnast, aastas.
Teine võimalus on volitada kinnisvarafirmat sinu majale või korterile rentnikke leidma, nendega lepinguid sõlmima ja tegelema kõige vajalikuga sinna juurde. Nii-öelda rendiesindusleping. Nemad kuulutavad oma kanalite kaudu, teevad reklaami, näitavad, sõlmivad lepinguid, kasseerivad sisse rendimakseid ning hoolitsevad sinu omandi säilimise eest.
Selle variandi puhul garantiid ei ole, kuid laekuvad tulud võivad kokkuvõttes olla suuremad, sest väljarentimine toimub turuhindadega.
Enamik inimesi siin elabki rendipindadel, nii et selliste järgi on nõudmine pidev ja suur.
Kõige nõutavamad on 1-toalised ehk stuudiokorterid. Eriti mere ääres, suurtes, normaalsetes majades, kus bassein jm mugavused juures.
Samuti lähevad hästi 2...3 magamistoaga majakesed. Ei pea olema just mere ääres ega pea olema ka eraldiseisev. Vabalt võib olla ridaelamus näiteks. Selliseid üüritakse aastateks tavaliselt.
Ja isegi suured, kahekorruselised, 4...5 magamistoaga ja omaette basseiniga villad lähevad peale. Pereisal näitaks miski pikema-ajaline projekt siinkandis. Noh, siis võtab kogu oma pere kaasa ja elavadki.
Tihtipeale rendivad selliseid villasid suured firmad, oma inimeste majutamiseks. Eriti mugav. Ühed tulevad, teised lähevad, aga rent jookseb pidevalt.
Ning loomulikult on võimalik omandada ja välja rentida ka äripindasid.
Rendihinnad on välja kujunenud ja proportsioonis kinnisvarahindadega, nii et rendist laekuv tulu toob esialgse investeeringu tagasi 10...15 aastaga.
Mingeid makse selliste renditulude pealt ei ole. Jah, kinnisvarafirma võtab oma teenuse pealt väikse teenustasu, aga see on tõepoolest väga väikene.
Aga, et jah, kui saaks kuidagi välja rentida, siis võiks kyll mõtelda...
Väljarentimine on siin maal sama lihtne nagu kõik muugi. Ei pea kohal olema. Ei pea iga kuu käima rentniku ukse taga kraapimas, et järjekordset makset kätte saada. Ei pea isegi rentnikke otsima kuskilt ega ajalehekuulutustega tegelema. Kõik korraldatakse ära parimal viisil.
Aga esimene asi on see, et kui juba midagi valima hakkad, siis peaks kohe ka selge olema, kuidas seda kasutama hakatakse. Kas ainult endale või puhtalt investeeringuks ning väljarentimiseks või kuidagi mõlematpidi. Sellest sõltub valik vägagi. On maju ja kortereid, mida on väga kerge rendile anda, aga on ka selliseid, mis sobivad pigem endale ja millele rentnike leidmine võib osutuda ysna kahtlaseks.
Järgmine asi ongi see, kuidas rendi-asju edasi korraldada. Selleks on kaks võimalust.
Võib teha kinnisvarafirmaga lepingu, millega nemad garanteerivad sulle lähema aasta-kahe jooksul kindla renditulu sõltumata sellest, kas mingeid rentnikke yldse tuleb. Selliseid lepinguid tehakse muidugi mitte igasuguste objektide peale, vaid ikka nende peale, mida on võimalik soodsalt välja rentida.
Sellise lepingu eelis on see, et tulu on garanteeritud. Enamasti jääb see kuskile 7...8 % vahele objekti enda hinnast, aastas.
Teine võimalus on volitada kinnisvarafirmat sinu majale või korterile rentnikke leidma, nendega lepinguid sõlmima ja tegelema kõige vajalikuga sinna juurde. Nii-öelda rendiesindusleping. Nemad kuulutavad oma kanalite kaudu, teevad reklaami, näitavad, sõlmivad lepinguid, kasseerivad sisse rendimakseid ning hoolitsevad sinu omandi säilimise eest.
Selle variandi puhul garantiid ei ole, kuid laekuvad tulud võivad kokkuvõttes olla suuremad, sest väljarentimine toimub turuhindadega.
Enamik inimesi siin elabki rendipindadel, nii et selliste järgi on nõudmine pidev ja suur.
Kõige nõutavamad on 1-toalised ehk stuudiokorterid. Eriti mere ääres, suurtes, normaalsetes majades, kus bassein jm mugavused juures.
Samuti lähevad hästi 2...3 magamistoaga majakesed. Ei pea olema just mere ääres ega pea olema ka eraldiseisev. Vabalt võib olla ridaelamus näiteks. Selliseid üüritakse aastateks tavaliselt.
Ja isegi suured, kahekorruselised, 4...5 magamistoaga ja omaette basseiniga villad lähevad peale. Pereisal näitaks miski pikema-ajaline projekt siinkandis. Noh, siis võtab kogu oma pere kaasa ja elavadki.
Tihtipeale rendivad selliseid villasid suured firmad, oma inimeste majutamiseks. Eriti mugav. Ühed tulevad, teised lähevad, aga rent jookseb pidevalt.
Ning loomulikult on võimalik omandada ja välja rentida ka äripindasid.
Rendihinnad on välja kujunenud ja proportsioonis kinnisvarahindadega, nii et rendist laekuv tulu toob esialgse investeeringu tagasi 10...15 aastaga.
Mingeid makse selliste renditulude pealt ei ole. Jah, kinnisvarafirma võtab oma teenuse pealt väikse teenustasu, aga see on tõepoolest väga väikene.
Viis miljonit
Oletame, et sul on viis miljonit krooni. Mida sa sellega teeksid?
Võibolla ostad kuskil Tallinna äärelinnas miski majakese või kesklinna kandis mõne suuremat sorti korteri?
Tore ju. Käid tööl või ajad asju, tunned elust rõõmu. Miks ka mitte.
Aga oletame, et sul juba on miski majakene või suuremat sorti korter, mille eest sa võiksid hoopis küsida viis miljonit.
Põhimõtteliselt võiksid sa selle rahaga elada hoopis troopilise mere ääres palmide all, omaenda villas, igavesti õitsvas suves, rõõmsate ja lahkete inimeste hulgas, saades piisavat sissetulekut, ilma millegi pärast muretsemata, kogu oma ülejäänud elu.
Kusjuures, see viis miljonit jääb alles ega kao kuhugi ära.
On see võimalik?
Jah, on.
Kuidas seda teha?
Esimene asi: leiad endale Tai maal, näiteks Pattaya kandis, sobiva villa. Kenasti möbleeritud, kolm magamistuba, elutuba, kaks vannituba, köök jne, 100 m2 elamispind, 600 m2 krunt kaunilt kujundatud aiaga, turvatud elupiirkond basseiniga jne.
Taolise majakese saaksid kätte juba 1 miljoni krooni ehk 3 miljoni bahti eest.
Ülejäänud 4 miljoni krooni eest ostaksid rea kortereid mõnes hästinõutavas piirkonnas või majas.
Sõlmiksid rendiesinduslepingu ning hakkaksid iga kuu saama renditulu umbes 30 tuhat krooni ehk 90 tuhat bahti puhtalt. (Investeeringu tulusus: 9 % aastas.)
Selle sissetulekuga võid endale lubada peaaegu kõike. Noh, reaktiivlennukist või luksusjahist ei maksa ehk unistada, iga nädal äriklassis Hongkongi vahet just ka ei lenda, kuid väga normaalseks elamiseks piisab sellest täiesti.
Aega on piisavalt. Teed, mida ise tahad. Ja võimalusi on siin tohutult.
Ning isegi kui see paradiis peaks sind kunagi ära tüütama, pole sa mitte midagi kaotanud. Kinnisvarahinnad püsivad ja tõusevad. Sa võid igal ajal oma asjad maha müüa ja minna sinna, kuhu süda kutsub.
Võibolla ostad kuskil Tallinna äärelinnas miski majakese või kesklinna kandis mõne suuremat sorti korteri?
Tore ju. Käid tööl või ajad asju, tunned elust rõõmu. Miks ka mitte.
Aga oletame, et sul juba on miski majakene või suuremat sorti korter, mille eest sa võiksid hoopis küsida viis miljonit.
Põhimõtteliselt võiksid sa selle rahaga elada hoopis troopilise mere ääres palmide all, omaenda villas, igavesti õitsvas suves, rõõmsate ja lahkete inimeste hulgas, saades piisavat sissetulekut, ilma millegi pärast muretsemata, kogu oma ülejäänud elu.
Kusjuures, see viis miljonit jääb alles ega kao kuhugi ära.
On see võimalik?
Jah, on.
Kuidas seda teha?
Esimene asi: leiad endale Tai maal, näiteks Pattaya kandis, sobiva villa. Kenasti möbleeritud, kolm magamistuba, elutuba, kaks vannituba, köök jne, 100 m2 elamispind, 600 m2 krunt kaunilt kujundatud aiaga, turvatud elupiirkond basseiniga jne.
Taolise majakese saaksid kätte juba 1 miljoni krooni ehk 3 miljoni bahti eest.
Ülejäänud 4 miljoni krooni eest ostaksid rea kortereid mõnes hästinõutavas piirkonnas või majas.
Sõlmiksid rendiesinduslepingu ning hakkaksid iga kuu saama renditulu umbes 30 tuhat krooni ehk 90 tuhat bahti puhtalt. (Investeeringu tulusus: 9 % aastas.)
Selle sissetulekuga võid endale lubada peaaegu kõike. Noh, reaktiivlennukist või luksusjahist ei maksa ehk unistada, iga nädal äriklassis Hongkongi vahet just ka ei lenda, kuid väga normaalseks elamiseks piisab sellest täiesti.
Aega on piisavalt. Teed, mida ise tahad. Ja võimalusi on siin tohutult.
Ning isegi kui see paradiis peaks sind kunagi ära tüütama, pole sa mitte midagi kaotanud. Kinnisvarahinnad püsivad ja tõusevad. Sa võid igal ajal oma asjad maha müüa ja minna sinna, kuhu süda kutsub.
Äri
Paradiis on ju tore, aga mida teha siis, kui tahaksid ka ise midagi teha?
Noh, et kaua sa ikka rannas vedeled, baarides istud, ujud või sukeldud, vaatamisväärsusi imetled, ringi reisid jne, et, kas seda hirmu ei ole, et pikapeale võid ju laisaks muutuda või lihtsalt igav hakata.
Muidugi, võimalusi on tohutult.
Aga, miks mitte, võib ka oma äri püsti panna.
Kuidas oleks näiteks väiksema külalistemaja või hotellikesega? All on väike kohakene, kus saab jalgu puhata ja keha kinnitada, mõned õlled lasta ja niisama suhelda. Üleval aga toakesed elamiseks.
Ise elad sealsamas. Ja kui tuttavad tulevad, saad neilegi elu mõnusaks teha, majutada, uudiseid vahetada ja üldse.
Tegemist jätkub. Igav ei hakka. Ning, mis eriti tore, äri käib ja raha liigub.
Vaatame lähemalt.
Selline väike hotellikene. Neli korrust.
36 tuba, kõik kenasti möbleeritud ja varustatud, igas toas TV, külmkapp, konditsioneerid ja ventilaatorid.
Bassein ja puha.
Mis see maksab, tuleb muidugi kohe küsida. - Neli miljonit Eesti raha, ehk siis veidi üle 10 miljoni bahti.
Teeme kiire arvutuse. Pakume neid tube seal hästi odavalt, näiteks 500 bahti päev. (Normaalne hind oleks ikka 600...700 vähemalt, aga olgu.) Nii. Ja oletame, et keskmine täituvus oleks ehk ainult 50 %, seega vaid 18 tuba oleksid pidevalt kasutuses.
Kuus tooks see sisse siis 500 x 18 x 30 = 270 000 bahti, aastas siis kuskil 3 miljonit. See kõik muidugi hästi pessimistliku prognoosiga: väga odavalt pakkudes ja hästi viletsa täituvusega.
Kulud.
Kolm-neli koristajat-pesupesijat, kaks-kolm retseptsionisti, öövalvur, kokk, paar ettekandjat. Kuni kümme inimest siis. Palgad on neil küll veidi erinevad, aga olgu, pakume neile sellist Tai keskmisest paremat, lihtsa inimese palka, 7000 bahti kuus. Seega läheb palkadeks kohe ära miski 70 000.
Muud kulud: elekter, vesi, kommunikatsioonid, varustuse täiendamine ja uuendamine, kulumaterjalid jne, noh, aeg-ajalt miskid pisiremondid kindlasti jmt, raamatupidamine, kõvasti liialdades, ütleme midagi kuni 50 000 kuus. Tegelikult nii palju ei lähe, aga võtame jälle suure varuga.
Aga ega muud ei olegi eriti. Maksud kui sellised on praktiliselt olematud. Litsentse peab uuendama kord aastas, aga ega needki midagi hullu ei ole.
Mis me siis saime: 120 000 igakuisteks kuludeks. Isegi siis, kui me lisame sinna juurde veel 50 000 ettenägematuteks kuludeks, mis viiks kulud kokku 170 000 peale, jääks meil isegi pooliku täituvuse ja väga odava hinna puhul iga kuu kätte 100 000 puhtalt. (Eesti rahas miski 30 tuhat siis.)
Aga me unustasime ära ju veel söögid-joogid. Paljud tuttavad hotellipidajad on siin rääkinud, et söögi-joogi pealt teenivad nad eriti hästi. Isegi väga väikese täituvuse puhul istuvad kliendid ikkagi oma hotelli juures enamasti. Pluss veel need, kes tänavalt sisse astuvad. Ning sealt saadav kasum on tihtipeale suuremgi kui majutuse pealt tulev.
Aga võibolla tahaks midagi väiksemat siiski?
Aga palun. Ranna ääres, kolm korrust, 6 tuba, konditsioneerid, külmkapid, mikrolaineahjud, TV, DVD, täielikult möbleeritud ja sisustatud.
Hind: 6 miljonit bahti ehk midagi 2 miljoni ringis Eesti rahas.
Või hoopis ilusalong? Miks mitte. Täielikult sisustatud ja varustatud. Lisaks veel ka eluruum.
Hind: 200 000 bahti. Eesti rahas vaid 70 tuhat.
Või midagi lustlikumat hoopis? Go-go baar Waliking Streetil, kõige kuumemas piirkonnas. Eraldi ruumid veel majutamiseks.
Hind: 10 miljonit bahti.
Igav ei hakka, seda kindlasti. Ja kui peaksidki tüdinema kunagi, siis maha müüa saad ju alati.
Noh, et kaua sa ikka rannas vedeled, baarides istud, ujud või sukeldud, vaatamisväärsusi imetled, ringi reisid jne, et, kas seda hirmu ei ole, et pikapeale võid ju laisaks muutuda või lihtsalt igav hakata.
Muidugi, võimalusi on tohutult.
Aga, miks mitte, võib ka oma äri püsti panna.
Kuidas oleks näiteks väiksema külalistemaja või hotellikesega? All on väike kohakene, kus saab jalgu puhata ja keha kinnitada, mõned õlled lasta ja niisama suhelda. Üleval aga toakesed elamiseks.
Ise elad sealsamas. Ja kui tuttavad tulevad, saad neilegi elu mõnusaks teha, majutada, uudiseid vahetada ja üldse.
Tegemist jätkub. Igav ei hakka. Ning, mis eriti tore, äri käib ja raha liigub.
Vaatame lähemalt.
Selline väike hotellikene. Neli korrust.
36 tuba, kõik kenasti möbleeritud ja varustatud, igas toas TV, külmkapp, konditsioneerid ja ventilaatorid.
Bassein ja puha.
Mis see maksab, tuleb muidugi kohe küsida. - Neli miljonit Eesti raha, ehk siis veidi üle 10 miljoni bahti.
Teeme kiire arvutuse. Pakume neid tube seal hästi odavalt, näiteks 500 bahti päev. (Normaalne hind oleks ikka 600...700 vähemalt, aga olgu.) Nii. Ja oletame, et keskmine täituvus oleks ehk ainult 50 %, seega vaid 18 tuba oleksid pidevalt kasutuses.
Kuus tooks see sisse siis 500 x 18 x 30 = 270 000 bahti, aastas siis kuskil 3 miljonit. See kõik muidugi hästi pessimistliku prognoosiga: väga odavalt pakkudes ja hästi viletsa täituvusega.
Kulud.
Kolm-neli koristajat-pesupesijat, kaks-kolm retseptsionisti, öövalvur, kokk, paar ettekandjat. Kuni kümme inimest siis. Palgad on neil küll veidi erinevad, aga olgu, pakume neile sellist Tai keskmisest paremat, lihtsa inimese palka, 7000 bahti kuus. Seega läheb palkadeks kohe ära miski 70 000.
Muud kulud: elekter, vesi, kommunikatsioonid, varustuse täiendamine ja uuendamine, kulumaterjalid jne, noh, aeg-ajalt miskid pisiremondid kindlasti jmt, raamatupidamine, kõvasti liialdades, ütleme midagi kuni 50 000 kuus. Tegelikult nii palju ei lähe, aga võtame jälle suure varuga.
Aga ega muud ei olegi eriti. Maksud kui sellised on praktiliselt olematud. Litsentse peab uuendama kord aastas, aga ega needki midagi hullu ei ole.
Mis me siis saime: 120 000 igakuisteks kuludeks. Isegi siis, kui me lisame sinna juurde veel 50 000 ettenägematuteks kuludeks, mis viiks kulud kokku 170 000 peale, jääks meil isegi pooliku täituvuse ja väga odava hinna puhul iga kuu kätte 100 000 puhtalt. (Eesti rahas miski 30 tuhat siis.)
Aga me unustasime ära ju veel söögid-joogid. Paljud tuttavad hotellipidajad on siin rääkinud, et söögi-joogi pealt teenivad nad eriti hästi. Isegi väga väikese täituvuse puhul istuvad kliendid ikkagi oma hotelli juures enamasti. Pluss veel need, kes tänavalt sisse astuvad. Ning sealt saadav kasum on tihtipeale suuremgi kui majutuse pealt tulev.
Aga võibolla tahaks midagi väiksemat siiski?
Aga palun. Ranna ääres, kolm korrust, 6 tuba, konditsioneerid, külmkapid, mikrolaineahjud, TV, DVD, täielikult möbleeritud ja sisustatud.
Hind: 6 miljonit bahti ehk midagi 2 miljoni ringis Eesti rahas.
Või hoopis ilusalong? Miks mitte. Täielikult sisustatud ja varustatud. Lisaks veel ka eluruum.
Hind: 200 000 bahti. Eesti rahas vaid 70 tuhat.
Või midagi lustlikumat hoopis? Go-go baar Waliking Streetil, kõige kuumemas piirkonnas. Eraldi ruumid veel majutamiseks.
Hind: 10 miljonit bahti.
Igav ei hakka, seda kindlasti. Ja kui peaksidki tüdinema kunagi, siis maha müüa saad ju alati.
Kahekordne tuba
Tõepoolest, kus on öeldud, et tuba peab olema ainult ühel tasapinnal? Märksa otstarbekam on ju, kui allkorrusel teed tööd, toimetad, einestad, vaatad telekat, suhtled - ning kui uneaeg käes, lähed omaenda toas korrus kõrgemale ja lased ennast unemati juurde viia.
Hommikul ärgates tuled trepist alla, päike särab läbi maast laeni ulatuva klaasist välisseina. Värskendad ennast, istud diivanile, lased kohvil hea maitsta, vaatad uudiseid.
Ja kuskil pole silma all seda hiigelsuurt voodilarakat, mis, paraku, igas ühetoalises elamises kipub domineerima.
Tuba ise on muidugi kõrge, õhurikas, avar. Põrandapinda ehk ainult 33 m2 jagu, aga tundub olevat palju rohkem.
Või tahad ehk siiski suuremat elamist?
Aga palun. Teeme siis kaks korda suuremaks.
Nüüd mahub ära ka normaalne söögilaud, mõnus omaette töö- või lugemise nurgakene, avarust palju rohkem.
Kõik see paikneb mõnusas majas, kus igal elamisel on omaette sissepääs. Rannani jalutamist umbes 1 km. Vaikne ümbrus. Läheduses mõned hotellid, poed jne. Jomtieni põhjaosas, kui keegi peaks teadma seda piirkonda.
Hind: 1,2 miljonit bahti, ehk umbes 400 tuhat krooni. Seda siis väiksema variandi puhul. Suurem on kaks korda kallim. Ja seda kõike muidugi koos täieliku sisustusega, mööbel, TV, köök, vannituba jne.
Tundub nagu uskumatult odav, eks ole?
Põhjus on lihtne: seda kõike pole veel olemas. Seda maja alles hakatakse ehitama. Kuid juba praegu on ligi kolmveerand nendest korteritest broneeritud. Järele on jäänud veel viimased ning needki ostetakse ära lähima aja jooksul.
Broneerimistasu on 500 tuhat bahti. Väiksema variandi puhul maksad ülejäänud 700 tuhat alles siis, kui kõik on valmis. See on umbes poolteise aasta pärast.
Hm, hakkab mõte liikuma. Et, siis, kui ta tegelikult ka valmis on, siis on tema hind ju palju kõrgem? - Kahtlemata. Kuskil 30...40 % võrra kindlasti. Vähemalt poolteist miljonit, võimalik, et isegi kuni kaks. Ning pole üldse võimatu, et isegi veel rohkem.
Mida see siis tähendab? - Broneeriks praegu ära, investeeriks vaid 500 tuhat bahti. Ja kui poolteise aasta pärast valmis saab, siis paneks müüki ja laseks see ülejäänud 700 tuhat hoopis ostjal ära tasuda? - Tjah. Isegi siis, kui sa rohkem üldse mitte midagi ei tee, oleksid sa näiteks 1,7 miljonilise müügihinna puhul poole miljoni võrra rikkam, oleksid teeninud oma algselt investeeringult 100 %. Teisiti öeldes: paned täna pool miljonit sisse ja võtad poolteise aasta pärast miljoni välja.
Renti võiks sellise koha eest (tolles väiksemas variandis) ja praegustes hindades küsida umbes 16...18 tuhat kuus. Mida need rendihinnad poolteise aasta pärast teevad, on raske ütelda, aga allapoole nad igatahes ei lähe.
No nii. Isegi 16 tuhande puhul teeks see aastas ligi 200 tuhat. Mis tähendaks ju, et kuue aastaga oleks algne, 1,2 miljoniline investeering ennast juba ära tasunud.
Tegelikult isegi varem. Sest 15...20 %-line iga-aastane hindadetõus jätkub paratamatult. Praegustest hindadest võib kuue aasta pärast vist küll veel ainult muistendeid rääkida.
Linnulennult
Kui tõusta poolteise kilomeetri kõrgusele ja heita pilk Pattayale ida poolt, siis avaneb järgmine vaade.
Eemal on meri ja rannad, silmapiiril on Pratanmak Hill ehk Buddha mägi, millest paremale jääb Pattaya Beach ja vasakule veel pikalt Jomtien Beach. Keskel jooksevad vasakult paremale Sukhumvit Road ja raudtee. Aga otse ees olevad punased hulknurgad on Pattaya idaosas laiuvad arenduspiirkonnad oma punaste katustega villadega.
See on muidugi vaid yks väike lõigukene nendest siin nähtaval. See osa linnast on oma ulatuselt juba tunduvalt suurem kui too teine, seal mere ääres.
Taolisi arenduspiirkondi on muidugi ka mujal, aga enamus neist asub Sukhumviti maanteest idas. Ja neid on sadu. Igayhes kümneid villasid, sekka ka ridaelamuid ja korterelamuid, kuid enamasti ikka villad. Jajah, needsamad imetillukesed punased punktikesed, kenasti reas.
Kõik need piirkonnad on ümbritsetud turvataraga, sissepääs valve all olevast väravast. Igayhel neist on keskel bassein ja haljasala koos klubihoone, jõusaali, laste mänguväljaku, poekese ja baariga, nagu väike külakeskus.
Aga kui me neid praegu nimetame veel arenduspiirkondadeks, siis varsti on nad kõik juba elamupiirkonnad, eks ole. Ja paljud neist tegelikult ongi seda: kõik majad on leidnud endile omanikud ning elavad seal oma elu. Elanikud, muide, enamasti Põhja-Euroopast: sakslased, inglased, shveitslased, norrakad, rootslased, taanlased, hollandlased jne. Sekka ka mujalt muidugi.
Nõudmine nende majakeste järele on lakkamatu. Ja seetõttu käib ka pidevalt laienev arendustegevus. Üha uusi ja uusi piirkondi tekib ning majad kerkivad kiiresti. Enamasti on nad müüdud veel enne kui valmis saavadki, tihtipeale isegi veel enne ehitamise algust. Linnulennult võib tunduda, et nii tihedalt paiknevates majakeste ymber ei saa eriti vaba ruumi enam olla. Tegelikult on neil kõigil oma aiakene, tihti veel bassein ja muud mugavused.
Näiteks selline: 5 magamistuba, 3 vannituba, maja 250 m2, krunt 1744 m2. Suur aed, katusealune kahele autole jne. 
Elutuba juba üksinda suur ja avar. Stiilselt möbleeritud.
Selliselt need linnulennult nähtavad punased katused siis seestpoolt võivadki välja näha.
See on nyyd kyll suhteliselt suuremat sorti elamine. Enamjaolt on need siiski nii 2...3 magamistoaga, aga siin praegu lihtsalt näiteks selline.
Ahjah, et mis näiteks selline villa võiks ka maksta? - See konkreetne on praegu müügil 9,9 miljoni bahtiga, ehk siis umbes 3,3 miljoni Eesti krooniga.
See on järelturu hind. Arendajad pakuvad taolisi kuskil 6 miljoni bahtiga.